On mõistetav, et Šveitsi ja Prantsusmaa piiril kavandatav eksperiment tekitab hirmu ja aukartust.


Sügaval maapõues kavatsevad füüsikud korda saata vägitüki, mis oli seni jõukohane vaid jumalale, ning leida põhjapanevaid vastuseid universumi olemuse ja sünni kohta, mida inimkonna koidikust saati mõtestasid peamiselt teoloogid.


100 meetri sügavusele rajatud 27kilomeetrises suletud tunnelis, mis kohati kasvab kated­raali mõõtu koobasteks, käivitatakse ­eeloleval kolmapäeval eksperiment, kus ­põhimõtteliselt taasluuakse Suur Pauk – universumi sünnihetk. Tõsi küll, väga tibatillukeses – sääsest miljon miljonit korda väiksemas – mõõtkavas. Gigantne katse, kus ühe hüppega tahetakse füüsikateaduses astuda suurem samm kui kogu läinud sajandil, maksab Eesti rahas 53 miljardit krooni.


Argipäeviti Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis töötav Raidal lendab pidulikuks käivitamiseks kohale, ehkki tema sõnul kohe imet oodata ei maksa. “Tegemist on suure ja väga keerulise aparaadiga, mille sisselülitamine on hoopis midagi muud kui televiisori puhul. Selle soovitud moel tööle saamine võtab kuid kui mitte aastaid.”


Ülima täpsusega pinnasesse uuristatud tunnelis asub hiiglaslik elementaarosakeste kiirendi, millest kilometraažilt pikima osa moodustavad ülivõimsad magnetid. Hiigelkiirendi on sisuliselt suur mikroskoop, millega teadlased otsivad looduse kõige väiksemaid koostisosi. Üks põhieesmärke on tõestada, et eksisteerib osake (Higgsi boson), mis annab kogu universumis olevale ainele massi.


Piltlikult lähenevad teadlased probleemile nagu poiss, kes lõhub mänguasja, et näha, mis on selle sees. Torudes kiirendatakse prootoneid peaaegu valguse kiiruseni, et need siis apokalüptilise jõuga põrkuksid. Põrkekohas tekib umbes miljard korda suurem kuumus kui päikese südames ja peaksid vabanema osakesed, milliseid pole nähtud universumi sünnist saati ehk umbes 13,7 miljardit aastat, sh eespool nimetatud Higgsi boson.


Et kiirendis tekkiva mustmiljoni osakese segadikust just teadlasi huvitav salapärane osa üles leida, läheb vaja seninägematut arvutusjõudu. See töö on sama vaevaline nagu ühe kindla liivatera otsimine Pirita rannast. Selleks ei ehitatud aga mitte üht üliraali, vaid ühendatakse kümneid tuhandeid tavalisi arvuteid üle maailma nn grid’i ehk võrku.


Just siin tulevad mängu eestlased. “Eestlased kiirendi füüsilises ehitamises ei osalenud, vaid aitasid ehitada arvutivõrku, millega analüüsitakse katsetest saadavaid andmeid,” räägib Raidal. Võrku kuulub ka 410 arvutit Eestist. Lisaks hakkavad kuus Eesti teadlast käima CERNis vahetuste kaupa kiirendi masinaid “jooksutamas”. Kui kogu eksperiment maksab umbes pool Eesti riigi aastaeelarvest, siis meie teadlaste osalemiskulud on sel aastal 2,4 miljonit krooni.


Kõige hämmastavam selle megaprojekti puhul on, et sellel pole tegelikult veel praktilist väljundi t. 53 miljardit krooni vaid uudishimu rahuldamiseks on aukartust äratav arve. Projektis osalev Eesti teadur Andi Hektor usub, et inimkond ei pea siiski kahetsema. “150–200 aastat tagasi peeti füüsikuid, kes elektrit uurisid, väga veidrateks inimesteks. Miks nad ­uurivad elektrit? See on mingi veider nähtus, millel ei saa olla mingit praktilist tähendust. Läks 150 aastat mööda ja ilma elektrita ei kujuta tänapäeval vist keegi elu ette.”


Ajaloolist sündmust saab vaadata ka netisaatena 10. septembril kell 9.30 Eesti aja järgi aadressil http://webcast.cern.ch.

Koht, kus kogemata leiutati veeb

 

  • Tavalisel keskkooli füüsikaõpetajal käib CERNi eksperimendi täpne sisu üle pea. Martti Raidal ütleb, et Eestis on võibolla kokku viis inimest, kes taipavad päris täpselt, mida kiirendieksperimendi käigus tehakse.
  • Et CERNi katsed on eraldi ühele riigile nii intellektuaalselt kui ka rahaliselt kaelamurdvad, osaleb keskuses kirju seltskond rohkem kui 80 riigist. CERNis katseid tegevate teadlaste koguarv on üle 6000. Šveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv hiidlabor omab unikaalset diplomaatilist staatust, mille puhul teadlased on vabastatud kohalikest maksudest. Seal leiduvad oma pood, pank, postkontor ja piiriületuspunkt.
  • Ka Eestis bestselleriks saanud Dan Browni romaanis „Inglid ja deemonid" on CERN asutus, kus leiutati ülemaailmne veeb, millele kuulub erakosmoselennuk ja kus valmistatakse hulgaliselt hukatuslikku antimateeriat, mis läheb käiku relvana vandenõus Vatikani vastu. Ainult vandenõu ja erakosmoselennuk ei vasta tõele, ülejäänu osas Brown lihtsalt liialdas mastaapidega.
  • CERNi katsed on ajast nii ees, et isegi enamik töövahendeid tuleb leiutada. Ja just see on "poeginud" inimkonnale mitmeid kasulikke leiutisi. CERN oli esimene punkt väljaspool Ameerikat, kus võeti kasutusele internet ja just siin leiutati ülemaailmne veeb, milleta kaasaegset maailma enam ette ei kujuta.