05.09.2008, 00:00
Suur Pauk lajatab tuleval kolmapäeval
10. septembril lülitatakse sisse maailma suurim masin, mis on ühtlasi inimajaloo kõige auahnem, töömahukam ja kallim teadusprojekt. Pisike, aga kandev roll on selles ka eestlastel.
“Seda ei pea kartma, et 10. septembril maailm lõpeb!” naerab
Eesti tippfüüsikute hulka kuuluv Martti Raidal, kes on juba
viis aastat kureerinud Eesti tiimi tööd Euroopa Tuumauuringute
Keskuses ehk CERNis. “Mingid fundamentalistid pöördusid Hawaii
kohtusse, et must auk või mingi imelik aine sööb maa ära.
Täielik luul! On tehtud tõsist uurimistööd ja
näidatud, et see hirm on täielik jama ja kõik on
ohutu.”
On mõistetav, et Šveitsi ja Prantsusmaa
piiril kavandatav eksperiment tekitab hirmu ja aukartust.
Sügaval maapõues kavatsevad füüsikud korda saata
vägitüki, mis oli seni jõukohane vaid jumalale, ning leida
põhjapanevaid vastuseid universumi olemuse ja sünni kohta, mida
inimkonna koidikust saati mõtestasid peamiselt teoloogid.
100
meetri sügavusele rajatud 27kilomeetrises suletud tunnelis, mis kohati
kasvab katedraali mõõtu koobasteks, käivitatakse
eeloleval kolmapäeval eksperiment, kus
põhimõtteliselt taasluuakse Suur Pauk – universumi
sünnihetk. Tõsi küll, väga tibatillukeses –
sääsest miljon miljonit korda väiksemas –
mõõtkavas. Gigantne katse, kus ühe hüppega tahetakse
füüsikateaduses astuda suurem samm kui kogu läinud sajandil,
maksab Eesti rahas 53 miljardit krooni.
Argipäeviti Tallinnas
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis töötav Raidal
lendab pidulikuks käivitamiseks kohale, ehkki tema sõnul kohe imet
oodata ei maksa. “Tegemist on suure ja väga keerulise aparaadiga,
mille sisselülitamine on hoopis midagi muud kui televiisori puhul. Selle
soovitud moel tööle saamine võtab kuid kui mitte
aastaid.”
Ülima täpsusega pinnasesse uuristatud
tunnelis asub hiiglaslik elementaarosakeste kiirendi, millest kilometraažilt
pikima osa moodustavad ülivõimsad magnetid. Hiigelkiirendi on
sisuliselt suur mikroskoop, millega teadlased otsivad looduse kõige
väiksemaid koostisosi. Üks põhieesmärke on
tõestada, et eksisteerib osake (Higgsi boson), mis annab kogu
universumis olevale ainele massi.
Piltlikult lähenevad
teadlased probleemile nagu poiss, kes lõhub mänguasja, et
näha, mis on selle sees. Torudes kiirendatakse prootoneid peaaegu valguse
kiiruseni, et need siis apokalüptilise jõuga põrkuksid.
Põrkekohas tekib umbes miljard korda suurem kuumus kui päikese
südames ja peaksid vabanema osakesed, milliseid pole nähtud
universumi sünnist saati ehk umbes 13,7 miljardit aastat, sh eespool
nimetatud Higgsi boson.
Et kiirendis tekkiva mustmiljoni
osakese segadikust just teadlasi huvitav salapärane osa üles
leida, läheb vaja seninägematut arvutusjõudu. See
töö on sama vaevaline nagu ühe kindla liivatera otsimine Pirita
rannast. Selleks ei ehitatud aga mitte üht üliraali, vaid
ühendatakse kümneid tuhandeid tavalisi arvuteid üle maailma nn
grid’i ehk võrku.
Just siin tulevad mängu
eestlased. “Eestlased kiirendi füüsilises ehitamises ei
osalenud, vaid aitasid ehitada arvutivõrku, millega
analüüsitakse katsetest saadavaid andmeid,” räägib
Raidal. Võrku kuulub ka 410 arvutit Eestist. Lisaks hakkavad kuus Eesti
teadlast käima CERNis vahetuste kaupa kiirendi masinaid
“jooksutamas”. Kui kogu eksperiment maksab umbes pool Eesti riigi
aastaeelarvest, siis meie teadlaste osalemiskulud on sel aastal 2,4 miljonit
krooni.
Kõige hämmastavam selle megaprojekti puhul on,
et sellel pole tegelikult veel praktilist väljundi
t. 53 miljardit krooni vaid uudishimu rahuldamiseks on aukartust äratav
arve. Projektis osalev Eesti teadur Andi Hektor usub, et inimkond ei pea siiski
kahetsema. “150–200 aastat tagasi peeti füüsikuid, kes
elektrit uurisid, väga veidrateks inimesteks. Miks nad uurivad
elektrit? See on mingi veider nähtus, millel ei saa olla mingit praktilist
tähendust. Läks 150 aastat mööda ja ilma elektrita ei
kujuta tänapäeval vist keegi elu ette.”
Ajaloolist
sündmust saab vaadata ka netisaatena 10. septembril kell 9.30 Eesti aja
järgi aadressil http://webcast.cern.ch.
Koht, kus kogemata leiutati veeb
- Tavalisel keskkooli füüsikaõpetajal käib CERNi eksperimendi täpne sisu üle pea. Martti Raidal ütleb, et Eestis on võibolla kokku viis inimest, kes taipavad päris täpselt, mida kiirendieksperimendi käigus tehakse.
- Et CERNi katsed on eraldi ühele riigile nii intellektuaalselt kui ka rahaliselt kaelamurdvad, osaleb keskuses kirju seltskond rohkem kui 80 riigist. CERNis katseid tegevate teadlaste koguarv on üle 6000. Šveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv hiidlabor omab unikaalset diplomaatilist staatust, mille puhul teadlased on vabastatud kohalikest maksudest. Seal leiduvad oma pood, pank, postkontor ja piiriületuspunkt.
- Ka Eestis bestselleriks saanud Dan Browni romaanis „Inglid ja deemonid" on CERN asutus, kus leiutati ülemaailmne veeb, millele kuulub erakosmoselennuk ja kus valmistatakse hulgaliselt hukatuslikku antimateeriat, mis läheb käiku relvana vandenõus Vatikani vastu. Ainult vandenõu ja erakosmoselennuk ei vasta tõele, ülejäänu osas Brown lihtsalt liialdas mastaapidega.
- CERNi katsed on ajast nii ees, et isegi enamik töövahendeid tuleb leiutada. Ja just see on "poeginud" inimkonnale mitmeid kasulikke leiutisi. CERN oli esimene punkt väljaspool Ameerikat, kus võeti kasutusele internet ja just siin leiutati ülemaailmne veeb, milleta kaasaegset maailma enam ette ei kujuta.