Suur tõll ootab uut börsibuumi
Tallinna kesklinnas suvel valminud uue kõrge büroomaja City Plaza ülemised korrused on kahe suurema Eesti investeerimispanga päralt. Lõhmus, Haavel & Viisemannil (LHV) on kadestamisväärselt hea vaatega büroo 18.-19. korrusel. Selle trumpab üle vaid Suprema, kelle kontor asub veel kaks korrust kõrgemal ning vaade Tallinna linnale ja lahele sellevõrra avaram.
Mõlema kontori sees avanev pilt on aga üsna üks. Väga kiirel vaatlusel võib eristada kolme sorti inimesi – siidlipsudes soliidsed mehed (klassikalise investeerimispankuri stereotüübi kehastused), arvutiekraanilt tabeleid seiravad vähem viksilt riides nooremad mehed (maaklerid-analüütikud) ja arvutite taga istuvad usinad naised (back-office).
Kahest firmast on avalikkusele rohkem tuntud LHV. Nad on teinud meeldejäävaid reklaamikampaaniaid - kes ei mäletaks plakateid “Sinu tütar lasi itaallasega jalga, sinu raha mitte”, kus Giovanni Sposato poseeris meelsasti oma tollase pruudi Katiga.
LHV juhtfiguuride näod on meediast tuttavad. Kes vähegi suurte piltidega lehti loeb, teab, et Tõnis Haavel tegi filmi vanadest ja kobedatest ning Rain Lõhmus toodab koos “endiste kommunistidega” mullivanne ja lülitab end aeg-ajalt ärimehe rollist välja endale kuuluvates klubides plaate keerutades või merel laineid püüdes. Ettevõtte tegevjuht Rain Tamm on aga eriti avatud suhtlemislaadiga aktiivne seltskonnainimene.
Suprema tegevjuht Peeter Saks on sootuks teist masti mees, kinnise olekuga ja tõsine. Tema ja tema kolleegide nägusid seltskonnaajakirjandus ei jahi. Fotograafile poseerimisest pole nad sugugi vaimustatud. Küll aga on nendegi kaukas hulk väga vingeid tehinguid erastamise tipp-päevilt ning mitmeid edukaid ettevõtete liitmisi.
Kaalukas portfell
“Erastamise lõpust on räägitud viis aastat, aga tööd selles vallas ikka jätkub,” nendib Suprema finantsnõustamise poole juht Henrik Igasta. Olgugi et suuremad projektid erastamisel on tänaseks lootusetu möödanik, usub ta, et uus aasta toob vähemalt neli avalikku aktsiapakkumist. Neist kõige kindlam on Tallinna Vesi, mille linn on kindlasti lubanud börsile viia.
Suprema loeb oma kontosse Baltikumi suurimad börsiemissioonid. Mahukaim neist oli 221 miljoni euroni küündinud Eesti Telekomi oma 1999. aastal, mida valmistati ette koos Ühispangaga. Märkimisväärsed ka Leedu Telekom (2000) ja Läti Merelaevandus (2002). Suurematest erastamistest on nad nõustanud suuremaid infrastruktuuri erastamisi - Tallinna Soojus ja Vesi ning Leedus Mažeikiai nafta ümbertöötlemistehas.
LHV suuremad projektid jäävad samuti paari aasta taha. Tallinna Vee erastamises olid nad investori (Briti ettevõtte International Water) poolel, Tallinna Soojuse pikaajalisele rendile andmise tehingus aga linna esindajad. Rain Tamm pakub, et LHV on rohkem meedia tähelepanu saanud just seetõttu, et nimetatud tehingud leidsid laia kõlapinda.
Viimastel aastatel on vaikselt veeretatud väiksemaid projekte. LHV-le on ette heidetud ühe või teise erakonna soosingut. Tähelepanu köitsid poolteist aastat tagasi läbi viidud Keskerakonna võlakirjaemissioon ja Tallinna linnavalitsuse tellitud Linnahalli renoveerimise tasuvusuuring. Kuna investeerimispankurite maailmavaade on kindlalt paigas, ei võeta hurjutamisi eriti tõsiselt. Mõni pakkumine jääb siiski vastu võtmata, sest see võiks mainele paha teha või oleks eetiliselt konfliktne. Näiteks loobuti ettepanekust nõustada Keskturu erastamist.
Pensioniraha kasvab
Investeerimispankade tegevuse võib väga jämedalt jagada kolmeks: ettevõtete nõustamine ja rahastamine (corporate finance), varahaldus ja investeerimisteenused.
Esimene neist on mõlemale pangale siiani kõige enam käivet ja kasumit toonud valdkond. Tulevikult loodetakse aga nii varahaldus- kui ka investeerimisteenuste osakaalu kasvu.
Sellele aitavad kaasa kindlasti pensionifondid. LHV liitujad olid keskmise sissetuleku järgi kaks korda rikkamad kui keskmised Eesti pensionifondidega liitujad. Kes juba oma raha pensioni jaoks kasvama paneb, toob ilmselt ka muud investeeringud samasse kohta. Pangale tähendab see täiendavat võimalust korjata teenustasusid. LHV peamiselt USA aktsiaturgudele suunatud maaklerteenus jõudis tänavu esimest korda kasumisse.
Suprema jäi Eesti pensionirallist kõrvale. Lätis on neil 20 miljoni euro jagu tulevaste pensionäride vara kasvatav fond ja Eestis ei tundunud mõttekas ilma korraliku teenindusvõrguta pingutama hakata.
“Pensionireformil on tohutu mõju siinsetele börsidele,” räägib Suprema partner Sten Sumberg. Ta ennustab, et 2010. aastaks on pensionifondide maht ületanud kümne miljardi euro piiri. Praegu on Baltikumi turgude maht kokku kuni kaheksa miljardit eurot.
Suprema on Tallinna börsil Hansapanga järel aktiivseim kaupleja 27 protsendiga käibest. Hoolimata kodumaise börsi seni üha hõrenevatest ridadest keerutatakse siin siiski hiiglaslikke summasid – viimase 22 kuuga registreeris Eesti väärtpaberite keskregister tehinguid üle 26 miljardi krooni eest. Kuna suur turuosa teeb mugavaks, loodab pank ülejäänud kümne maaklerteenuste litsentsi omaniku aktiviseerumist kohalikul aktsiaturul.
LHV peab end aga suuremaks välistehingute maakleriks kui kõik teised vahendajad kokku. “Sihime seda klienti, kes ei tee küll eriti suuri tehinguid, aga teeb neid tihti,” ütleb Tamm.
Investeerimine massidesse!
Pankurid on täheldanud, et kui mõne aasta eest said inimesed aru, et omal käel ei ole mõtet lepinguid teha ja advokaatide kasutamine muutus tavaliseks, siis üha enam tavaliseks muutub ka investeerimispankade teenuste kasutamine.
Paremad ja halvemad ajad on selles äris tavalised. Mujal maailmas on lained veel suuremad – kord palkavad investeerimispangad sadade ja tuhandete kaupa inimesi ja siis jälle lasevad neid massiliselt lahti. Nii ei sõltu Eestiski selle äri edu ammu enam erastamisest, vaid erasektori kasvuaktiivsusest.
Viimasel ajal on meil pigem aktiivsem börsilt äraminek, sest välisettevõtted ostavad ettevõtted kokku ja pole nende börsil hoidmisest enam huvitatud. Firmade ühinemiste ja ülevõtmiste nõustamises on ka paremad ajad möödas. “Väga palju kohalikke firmasid enam ripakil ei ole,” ütleb Igasta.
Suprema pole pidanud end väga laialt reklaamima, sest häid (s.t varakaid) kliente on neil niigi küll. Ka LHV varahaldus tegeleb väga rikaste klientidega, kelle privaatportfellid võivad küündida poolest miljonist kroonist kümneid ja sadu kordi suuremate summadeni.
Kiiresti tähtedeni
Suprema alustas Talinvesti tiiva all ning 1997. aastal ostsid noored hakkajad pankurid end allamäge veerenud holdingettevõttest välja. Nimi võeti üle ühelt 1996. aastal omandatud Leedu maaklerfirmalt. Kaks aastat tagasi ostis Suprema ära Soome investeerimispank Evli Group. Ühinemine tõi Supremale 2002. aastal 12 miljoni kroonise kahjumi, kuid tänavu on ettevõte juba kindlasti kasumis. Algsed viis partnerit vahetasid oma osalused Evli osakute vastu. Evlis on praegu kokku 50 partnerit kaheksas kontoris (Baltikum, Põhjamaad ja New York).
1999. aastal viie endise Hansabank Marketsi töötaja osalusel loodud LHV-l on tänaseks tosin osanikku. Vahepeal tegelesid mitmed neist paljude muude projektidega, aga nüüd on kõik ringiga LHV kui põhitegevuse juures tagasi. Tuleval aastal võetakse omanike ringi ka Leedu kolleegid. Läti ja Leedu kontorite kasv on praegu kõige kiirem.
Kliente on küll nõustatud ka näiteks Venemaal, kuid need on pigem olemasolevad kliendid, kellega tuleb neile raha leidmiseks oma klientide juurde kaasa minna. Enne kui praegustes kohtades jalad piisavalt kindlalt maas, ei hakata mujale vaatama, lubab Tamm.
Ka Suprema partnerid kinnitavad, et palju küsitud plaani Venemaale laieneda ei ole, sest see eeldaks seal väga korraliku meeskonna leidmist ja väga sügavat rahakotti.
