Suure kultuuripärandiga väikeriik
Esimest korda Bulgaariat külastades maandusin Sofia lennuväljal jaanuarikuus. Taevas sillerdas päike, väljas 12 soojakraadi. Lennuvälja fuajees oma võõrustajaid oodates sain jutu peale kohaliku taksojuhiga, kes kuuldes, et tulen Eestist koheselt ka küsis:”Kuidas Euroopa Liidus ka on?” Sellele küsimusele tuli reisi jooksul vastata kümneid ja kümneid kordi. Bulgaarlastel seisab liiduga ühinemine ees arvatavasti aastal 2007 ning tuntakse muret mida liitumine endaga kaasa võib tuua.
Taksosõit Bulgaarias on aga vägagi odav. Lennujaamast Sofia kesklinna on ca 40 eesti krooni. Seda osalt ka tänu sellele, et autode kütusena kasutatakse peamiselt gaasi.
Pealinn Sofia on Bulgaaria moodne ja tormakas keskus, mille ajalugu ulatub tuhandeid aastaid tagasi ent pealinnaks sai Sofia alles 19. sajandil. Sofia üheks osaks ongi väljakaevatud iidse linna Serdica säilmed, mis on nähtavaks tehtud näiteks tänavaalustes jalakäijate tunnelites.
Kindlasti tuleks sisse põigata Aleksander Nevski memoriaalkirikusse, mis on Bulgaaria ortodokse kiriku peakirik, 1912. aastal ehitatud massiivset ehitist peetakse Balkanimaade arhitektuuripärliks. Väliselt meenutab kirik Hagia Sofia katedraali Istambulis ja Kroonlinna merekirikut Peterburi lähistel.
Kohe kindlast ei tasuks Bulgaarias piirduda vaid Sofia või rannakuurortidega. Vägagi põnev on Sofiast 150 km kagus asuv Plovdiv - linn, mis on vanem kui kogu Bulgaaria. Oma 6000-8000 aastase eksisteerimise jooksul on praeguse Plovdivi aladel olnud klassikaline Kreeka polis, Bütsantsi keskus, Rooma impeeriumi aegne Traakia pealinn.
Maritsa jõe kahel kaldal ja kuuel justkui müstilisel mäel asuv Plovdiv on Bulgaaria suuruselt teine linn. Eriti võluv on vanalinn, kitsaste tänavatega ja mägine, enamik hoonetest pärineb 19. sajandist. Vanalinnas asub iidne tänaseni kasutusel olev amfiteater, mälestus Rooma impeeriumist.
Ilusaimaks linnaks Bulgaarias peetakse aga Veliko Turnovot. Rikka ajalooga ebatavaline linn asub neljal mäel, mille järskude nõlvade vahel voolab Jantra jõgi. Kaldapealsed imearmsad majad on kaugelt vaadates otsekui üksteise otsa laotud. Ning loomulikult ei puudu sealgi niinimetatud Bulgaaria renessansi stiilis vanalinn oma rohkete kohvikute, restoranide ja käsitöökauplustega.
Veliko Turnovo lähistel asub Gabrovo, maailmakuulsa kunstniku Christo( Berliini riigipäeva hoone pakkimine, New Yorgi Central Parki oranzhid lipud) sünnilinn ning tuntud Gabrovo naljade poolest.
Vaid paarsada kilomeetrit Veliko Turnovost ida poole jääb Must meri, üks kuulsamaid suvituspaiku Musta mere ääres on Varna, suuruselt kolmas linn Bulgaarias. Pikkade traditsioonidega kuurortlinnas võib kohata suvitajaid üle kogu Euroopa, samuti eksootilisi meremehi, sest Varnas asub Bulgaaria peamine kauba- ja reisisadam.
Igati vaatamist väärt on tuhandeaastase ajalooga ja ühtlasi ka üks vanimaid linnu Euroopas Nessebar, mis on otsekui muuseum näitamaks eri ajalooperioodide ehituskultuuri Bulgaarias. Nessebar asub poolsaarel, millega on kokku kasvanud moodsaim ja suurim rannakuurort Sunny Beach.
Kuigi majutushinnad kõrghooajal on peaaegu võrdväärsed teiste Euroopa riikidega, on Bulgaaria eestlase jaoks siiski odav. Pariisi keskpärase kahetärnihotelli hinna eest on võimalik Bulgaarias leida mugava asukohaga, kaasaegselt ja kenasti sisustatud neljatärnihotell.
Rikkana võib tunda end ka baarides ja restoranides, korraliku kolmekäigulise lõunasöögi rahvuslikus restoranis võib saada saja krooni eest. Kann õlut maksab 10-20 krooni, pudel veini 40-80 krooni. Poes saab pudeli õlut kätte 5-6 krooni eest.
Kindlasti tuleks proovida rahvuslikku vägijooki rakiat (meenutab viskit), spetsiaalset bulgaaria bakteritega jogurtit kiselo mljakot, shopska salatit ning fetajuustuga pirukat banishkat. Olin üllatunud kui väikelinnas Lubimecis(10000 elanikku) lambapraad koos panniga lauale kanti ja laudkond seda eraldi taldrikutele tõstmata otse pannilt sööma asus.
Rohkelt juuakse kohvi, juba varakevadest peale on kohvikute juures avatud väliterrassid, kuhu inimesed olenemata ilmast ja kellaajast kogunevad ning mõnuga kohvi joovad. Tihtipeale on kohvikuomanikud rahva ligimeelitamiseks palganud terrassile esinema kloune või tänavateatri näitlejaid.
Suuremates linnades on tänavapilt kirev ja kontrastne. Ülimoodsalt riietatud neidude ja noormeeste vahel kohtab tumedais rõivais vanaprouasid ja -härrasid. Tundub nagu oleks kirkad toonid lubatud vaid alla 30-aastastele.
Suuri kaubanduskeskusi Bulgaarias silmatorkavalt palju veel pole, see-eest on aga rohkesti pisikesi butiike, kus hinnatase samuti Eesti omale alla jääb. Põnevaid asju võib neis poekestes leida küllaga.
Bulgaaria keel sarnaneb vene keelele ning kirjapildis on vene keele oskajal lihtne mõista, millest jutt käib. Suulise kõne puhul on arusaamine märksa keerulisem. Nii nagu Eestis on ka Bulgaarias nooremal generatsioonil hästi suus inglise keel, eakamad inimesed suhtlevad aga pigem vene keeles.
Bulgaarlased on toredad ja külalislahked ning nende elulaad kubiseb iidset päritolu traditsioonidest. Eriti ilmneb see toitumisharjumustes ja popmuusikas, mida tänu rahvusmuusika sugemetele nimetataksegi pop-folgiks. Muusikat kuuleb aga kõikjal, isegi liinibussides ja toidupoodides.
Bulgaaria üllatab oma kontrastsusega. Kohati räämas, kohati klantsitud, näiteks võis pealinnas ja mujalgi näha pilti, kus varisemisohtliku maja vastas uhkeldab klaasfassaadiga ülimodernne ärihoone Tänavatel liiguvad Mercedeste kõrval eeslid vankritega, kus paar lõbusat mustlast suitsu teevad ja omi mustlaslaule jörisevad. Kõike seda kontrastsust aga kroonib imeilus loodus.
Tänane Bulgaaria on küll võrreldes Balti riikidega maha jäänud, kuid areng on seal kiire. Pärast raudse eesriide langemist valis Bulgaaria nii nagu teisedki idabloki riigid kapitalistliku arengutee.
