Suurfirma juht tahab presidendiks
Eesti Telekomi juhataja Jaan Männik (60) sündis Rootsis põgenikelaagris. Agronoomiharidusega isa ütles, et suudab anda hea hariduse ja fraki, muu peab poeg ise hankima.
"Kui sul on vähe raha – nagu minul siis ja nagu paljudel praegu siin – , siis on ikka väga raske. Käisin eliitkoolis. Kui lähed kehalise tunnis uisutama ja kõigil poistel on korralikud uisud, aga sina pead uisurauad ise oma saabastele alla kruvima – see ei ole hea enesetunne."
Nüüd kuulub Männik edukate sekka. Ta kamandab Eesti Telekomi – rahva seas vähetuntud, ent väga jõukat ettevõtet, kus töötab vaid kuus inimest (seitsmes on lapsepuhkusel) ja keskmine aastapalk ulatub miljoni kroonini.
Männik üürib maja Pirital. Ametiauto on kuus aastat vana Volvo. "Ma olen aastaid teeninud rohkem raha, kui kulutan. Minu elustiili juhivad väärtushinnangud, mitte see, kui palju ma teenin."
Männiku unistus on, et kogu Eesti teeniks märksa paremini. "Me saame ellu jääda, kui meie rahval on enamvähem sama ostujõud nagu mujal," ütleb ta. Mujal – see tähendab nagu Soomes ja Rootsis. "Iirimaal on suured edusammud, mis näitab, et miski pole võimatu."
Meil on töökohti raske täita
Viimased paar nädalat on Männik murdnud pead Eesti tuleviku üle, sest Res Publica pakkus teda presidendikandidaadiks.
"Kui Arnold Rüütel sai presidendiks, olid meie prioriteedid Euroopa Liit ja NATO. Nüüd peaks olema meie prioriteet Eesti rahva jätkusuutlikkus. Meil ei jätku enam töökäsi. Meie arstid lähevad välismaale, meie keevitajad töötavad välismaal, telekommunikatsiooni alal on raske häid inimesi juurde saada, sest ka nemad lähevad ära. Meil on töökohad, mida on raske täita.
Me tahame nüüd vaesematest riikidest tööjõudu juurde tuua. Ja samas on meil veel madal iive. Mis saab niimoodi Eestist ja eesti rahvast?
Ma ei süüdista neid, kes lähevad Eestist ära, sest globaalselt on materiaalne heaolu pannud inimesi liikuma aastatuhandeid. Suur osa Põhja-Ameerika ühiskonnast on sinna läinud, sest seal on paremad palgad ja elamistingimused."
Mida peab siis tegema?
Männik naeratab. "Minu kogemus ütleb, et siin ei ole võimalik anda ühest vastust. Kadriorgu tuleb kutsuda seltskond, kus on kindlasti sotsioloog, politoloog, tööturu analüütik, makroökonomist, ülikoolide rektorid, ja mitte nii, et nad istuvad seal paar tundi, vaid nad peavad tegema kõvasti tööd, kuni mingile lahendusele jõutakse."
Firmajuhil ja riigipeal peab olema visioon
Uudisteagentuur AP lõpetas Lennart Meri järelehüüde riigipea enda lausega: "Meie kohustus on elada tulevikule. Seda saab saavutada ainult minevikku vihkamata ja ilma kättemaksu otsimata"
Sama liini pooldab ka Männik. Näiteks kommunistiks olemise küsimus on kaotanud prioriteedi. Teine asi on kommunistide kuriteod – neid tuleb uurida.
Tema vanaisa suri Siberis. Isa põgenes venelaste eest Rootsi. "Mina ja minu perekond oleme kannatanud, aga ma olen pragmaatiline – meil on palju venelasi ja president peab olema ka nende president."
"Presidendi kõige tähtsam omadus on, et ta saab aru ühiskonna arengutest ja et tal on visioon tuleviku suhtes," usub Männik. "Samamoodi nagu suure ettevõtte juhil peab olema tulevikuvisioon. Inimene, kes valitakse presidendiks, võib valimiskampaaniat alustada ühe visiooniga, aga viie valitsemisaasta jooksul peab ta selle visiooni ümber kirjutama üks-kaks korda kindlasti. Dünaamika on nii suur."
Männiku tööleping lõpeb siis, kui ta saab 63aastaseks. Just paras aeg, et ettevõtluses lõpetada, sest "juhiks olemine nõuab dünaamikat, uusi teadmisi ja energiat. Poliitikas võiks inimene veel nii 15 aastat vastu pidada."
Arnold Rüütel saab kevadel 78.
Endine ülemus:
kas ta ikka sobib presidendiks?
"See, et ta presidendiametis toime tuleb, pole mingi küsimus," ütleb Toomas Sõmera, endine sideminister, kes sattus Männikuga kokku 90ndate alguses, kui Rootsi sidekontsern Telia kavatses investeerida Eesti telefonivõrku ja Männik osales kõnelustel muude ülsannete seas tõlgina. "Jaan on tõsine mees, äris süsteemne, mõtleb mitmelt poolt. Aga kas ta sobib presidendiks? Seal nimekirjas on ka paremaid ja väljaspool nimekirja veel paremaid kandidaate. Jaan ei ole kõige parem kõnepidaja ega suur suhtleja. Rohkem nagu omaette mõtleja."
Sõmera tegi Männikust 1993. aastal Tallinna telefonivõrgu juhataja ja hiljem Eesti Telefoni pealiku. Kuus aastat tagasi võttis Männik Sõmeralt üle Eesti Telekomi juhi koha. Kui Sõmera tegi Telekomist väikest ministeeriumi – töötajaid oli 17 –, siis Männik käitus vastupidi: ta lasi enamiku inimestest lahti, et kulusid madalal hoida.
Sisuliselt on tegemist ettevõttega, millel ei ole tegevust peale EMT ja Elioni aktsiate hoidmise, börsile raporteerimise ja lobitöö. Ehk nagu Kadriorg, mis on Eesti poliitikas tähtis ja kõrvaline ühekorraga.
Ühe endise kaastöötaja sõnul "istub Männik suure osa päevast oma kabinetis ja teeb jumal teab mida. Põhilise töö teeb ära finantsdirektor Hille Võrk. Kui Urmas Sõõrumaa sugused mehed langetavad ise otsused, siis Männik ei sekku EMT ega Elioni tegevusse. Tal pole sellist voli. Enne Eestisse tulekut polnud tal ka ettevõtte juhtimise kogemust, tegutses peamiselt projektijuhi ja konsultandina maailma eri otstes. Aga muidu korralik Rootsi mees, purju ei joo ja lollusi ei tee."
Männik ütleb, et tegemist on teadliku valikuga. Las EMTga tegeleb Valdo Kalm ja Elioniga Valdur Laid, tema on neis firmades nõukogu esimees ja tegeleb strateegiliste küsimustega. Suur osa ajast kulub tal välisomanikele. "TeliaSonera ja Eesti riik virisevad, kui nad pole millegagi rahul. Teised aktsionärid müüvad aga oma aktsiaid lihtsalt maha, kui nendega ei tegele."
Ka Ekspressiga kohtudes lebab Männiku laual palve sõita Londonisse kohtuma Fidelity Investmentsi analüütikuga. Fidelity on maailma üks suuremaid investeerimiskompaniisid.
Rootslaste saadik
"Opratiivjuhtimisega ta ei tegele," märgib Tele2 endine juht Üllar Jaaksoo. "Teda peetakse avatud ja ausaks inimeseks. On isegi lehtedes saanud peksa selle eest, et rääkis avameelselt veidi varem, kui tohib. Salakavalus ei ole tema tugevaim külg."
Suvel 2001 pidi Telekom koostama ametliku börsiteate, et analüütikud mõistsid Männiku juttu valesti. Analüütikute meelest ütles Männik neile, et Telia kavatseb telekomist Soome-poolse äripartneri välja osta. See oli suur sensatsioon. Telia polnud aga väljaostumõtet ametlikult välja hõiganud ning Männik pidi end välja keerutama.
"Ta on globaalse mõtlemisega," märgib aastaid sideäris tegutsenud Raul Kasesalu. "Jätab luuraja mulje. Kohtumistele tuleb hästi ettevalmistatult, väga põhjalikult. On delikaatne inimene, kohe ei luba mitte midagi, aga kui jätab midagi õhku, siis tegeleb ka selle asjaga."
Kasesalu võrdleb Männikut diplomaadiga – ainult et tema ei esinda riiki, vaid TeliaSonerat.
"Jaani tugevaim külg on see, et oskab inimesi kuulata ja end nende olukorda asetada. Räägib mitut keelt ja tal on maailmakogemusi. Finantsinimestele ta meeldib," ütleb IBM Eesti juht, samuti Rootsist Eestisse kolinud Valdo Randpere.
Hollandi suurpanga ING analüütik Igor Semenov peab firmaülevaates Telekomi juhtkonda võimekaks. Ettevõtte nõrkused on turu väiksus ja telefonikasutajate suur arv: raske on edasi kasvada.
Kümmekond aastat tagasi unistasid Telekomi juhid oma äri laiendamisest Venemaale, aga TeliaSonera pani neile plaanidele käe ette: teie mängumaa on vaid Eesti.
Ühispanga aktsiaturgude juht Peeter Koppel ütleb, et Telekom on "hästi juhitud ettevõte". "Aktsia on korraliku dividenditootlusega ja mõnevõrra alahinnatud. Samas vaevalt, et ta saab investoreid enam millegi erilisega üllatada. Kiiret käibe või kasumi kasvu praeguses kontekstis prognoosida ei saa. Laienemine Eestist välja on välistatud ja enamikus võimalikes valdkondades ollakse juba tugeval positsioonil. Juhtkonna tegevus näitab, et saadakse aru, et ainult kõnede pakkumisega enam telekomiäris ilma ei tee. Seda näitavad kas või Microlinki ja rate.ee ülevõtmine, mis arvestades demograafilist olukorda, oli suhteliselt hea lüke, nn laulva revolutsiooni lapsed saavad kohe-kohe täiskasvanuks ja ülioluline on neid oma võrku saada. Lähiaastatel tuleb enamik uutest püsiklientidest nende hulgast ja see arv ei ole Eestit arvestades väga väike. Ka kaubanduse areng (arvutite, televiisorite müük) aitab käivet kasvatada ja pakkuda klientidele uusi teenuseid."
Kõne Londonist:
kadestan eestlasi!
Jaan Männiku vanavanaisa oli Jaan, tema vanaisa oli Jaan, tema isa oli Jaan ja tema kaheksa-aastane poeg on Jaan (tal on ka kümneaastane tütar).
Pere pärineb Mulgimaalt Rühke talust, mis asub presidendiralli favoriidi Toomas Hendrik Ilvese Ärma talust vaid kuue-seitsme km kaugusel. Teise presidendikandidaadi Jaan Manitski kutsus Männik mullu oma 60. sünnipäevale. EMT juhi koha pealt lasi ta mõne aasta eest lahti kolmanda presidendikandidaadi Jaak Aaviksoo venna.
Männik mõistab, et ta pole valimistel kõige paremas seisus. Ta pole küsitlustes lemmikute seas. Aga matemaatiliselt on šanss 1/14.
"Tuntus on tõesti tema probleem, aga inimene, kes töötab 80 protsenti oma ajast välismaale, ei saagi olla tuntud, ja see on ühtlasi tema tugevus," ütleb endine rahandusminister Taavi Veskimägi, kes tegi Männikule märtsi lõpus ettepaneku presidendiks kandideeerida.
Nagu ikka, võttis Männik mõtlemisaja. Pidas nõu oma abikaasa Kai ja advokaat Aare Targaga ning ütles jah.
Männikul pole suurt midagi kaotada. Juba presidendikandidaadiks esitamine on väärtus omaette ning Eesti riigi ja rahva tulevikule mõtlemine pole kellelegi halba teinud.
Ta ise ütleb, et sai suurima komplimendi Londonist: "Üks mees helistas ja ütles, et küll see Eesti rahvas on ikka huvitav, võtan mütsi maha. Et tavaliselt valitakse presidentideks poliitikuid või kunstiinimesi. Aga teil on kiire areng olnud ja olete valinud üheks kandidaadiks inimese, kes on tuleb eriti kiire arenguga telekommunikatsioonisektorist! Ma kadestan teid, selliseid asju oskavad teha vaid eestlased!"
Eesti Telekom
* Valdusfirma, mis hoiab enda käes Elioni ja EMT aktsiaid
* Turuväärtus 17 mld kr
* Eesti suurim börsiettevõte
* Hollandi suurpank ING prognoosib, et tänavu kasvab puhaskasum kaheksa protsenti ja tuleval aastal kaks protsenti
Eesti Telekomi aktsia hind Jaan Männiku juhtimise ajal septembrist 2000 praeguseni
Männik asutus ametisse neti- ja IT-buumi ajal, mis 2001 kokku kukkus. Suuromanik TeliaSonera on püüdnud viimastel aastatel firmat üle võtta, kuid ebaõnnestunult, sest suuruselt teine aktsionär Eesti riik nõuab rohkem raha, kui soomlased-rootslased maksta tahavad.
