Suurjärve helisev saladus
KÕIGE-KÕIGE on rubriik, kus tutvustame silmapaistvaid paiku Eestis.
Mina tean, et see järv on 42 meetrit sügav, ütleb 73 aastat Rõuge Suurjärve kaldal elanud Karin Laine.
Kui järve ääres väga vaikselt olla, on kuuldud kellade helinat, teab Laine. Aga kas need kellad seal järve põhjas on?
Baltisakslasest järveuurija Max von zur Mühlen mõõtis 1907. aastal Rõuge Suurjärve sügavuseks 41 meetrit, professor Heinrich Riikoja 1933. aastal 37,5 meetrit.
Eesti järveuurimise korüfee Aare Mäemets sai 13. mail 1962 tulemuseks 38 meetrit, see number on sees meie teatmeteostes.
Kõige sügavam koht peaks asuma keskpaigast veidi kagu pool, vallamaja kohal.
Ekspressi ekspeditsioon läheb järvele 9. veebruaril 2004. Jää kannab. Karin Laine ja tema poeg Indrek Laine teejuhtideks, järveteadlasel Aimar Rakkol kaasas hapnikumõõtur ja batomeeter, veeproovide võtmise ja sügavuse mõõtmise riist.
Indrek Laine valib koha ja raiub tuuraga jääse augu. Rakko saab jäämõõgaga jää paksuseks 33 sentimeetrit.
Siis läheb auku elektrooniline mõõtur, mis hakkab iga meetri järel teatama veetemperatuuri ja hapnikusisaldust. Sügavus üks meeter – temperatuur 1,7 kraadi ja hapnikku 9,4 milligrammi liitris, viis meetrit – vastavad numbrid 2,2 ja 8,5.
Sügavus kümme meetrit - 2,6 ja 7,6; vesi läheb soojemaks, hapnikku jääb vähemaks. 13 meetrit - 3,8 ja 0,5.
42 meetrit oleks sensatsioon
12-13 meetri sügavusel on hüppekiht. Allpool jääb temperatuurinäit samaks ja hapnikuarv läheb nulli. See tähendab, et ei ole seal sügaval ei konni ega vähke, ei kalu ega vetikaid. On vaid mõned bakteriliigid ja lõhnab mädamuna ehk divesiniksulfiidi järele.
“Surnud vesi, mis ei segune,” ütleb Aimar Rakko kõige selle kohta, mis jääb Rõuge Suurjärves 20 meetrist allapoole.
Järgneb üritus sügavust mõõta.
Kui saaks kätte 42 meetrit, oleks see väike sensatsioon, uudiste teema, räägib Rakko ja uputab batomeetri sügavikku.
Pooliketas Indrek Laine käes keerleb pingelises vaikuses. Kümme meetrit, 20 meetrit, 25 meetrit, 30 meetrit. Siis saab tross otsa.
Sageli järveuurijad ikka nii sügavaid järvi mõõdavad, selleepärast ei mäleta keegi täpselt, kui pikk see batomeetri tross on.
“Võtame püksirihmad maha,” pakub Indrek Laine.
“Pole mõtet, neid oleks raske ühendada,” arvab Aimar Rakko. “Lepime selle teadmisega, et 35 meetrit oleksime siit kindlasti kätte saanud.”
Batomeeter toob sügavusest üles liitri vett. Rakko palub lähemale kummarduda, veeproovist venib kerget mädamunahaisu.
“Suvel ei peaks kummarduma kah, lõhn nii hingemattev,” räägib Rakko. Rõuge Suurjärv on üks kaheksast Eesti järvest, mille seisundit järveuurijad pidevalt seiravad.
“Kõik järved vananevad samuti nagu inimesed, sinna pole midagi teha,” kõneleb Rõuge Suurjärve tervisest Rakko. Aga põllumajandusreostus on vähenenud, selle järve seisund võib praegusest paremaks muutuda, läbipaistvus suureneda, vetikatemass väheneda.
Kerik läts järve, järv läts läbi mäe
Mis on järve põhjas? On sel järvel üldse põhja?
Püdel ja vedel savi, kuhu jalg vajub põlvini sisse, pakub Rakko.
“Lasksime kord 16kilose sangpommi järve, see läks nii kõvasti mutta, et kui pommi välja kaalusime, ähvardas paat pooleks murduda,” jutustab Indrek Laine.
Järve põhjas on kirik.
Pöördume aastasse 1939 ja anname sõna tollal 70aastasele Rõuge elanikule Mari Jänesele (vt raamatut “Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus.”). “Õigõlõ oll nii, et kui kerik oll joba valmis ja rahvas oll saanuq kõrra kerikun kävvu, läts kerik pääle kolmandat päiva järve.”
Selle kiriku hõbekellade helinat ongi vaikse ilmaga kuulda.
Sukeldumisklubi Maremark juhataja Angelika Somelari sõnul on kajalood Suurjärvel näidanud, et “midagi seal on”. Klubi sukeldumisüritus takerdus paar aastat tagasi ammu enne põhjajõudmist vähese nähtavuse tõttu, silm seletas maksimaalselt meetri kaugusele.
“Sügavuses on asjad, mida me ei näe ja mida me ei tunne,” selgitab Aimar Rakko. “See tingib ebausu.”
Rakko heidab pilgu praegusele, üle 250 aasta vanusele Rõuge kirikule, mis oruveerul seisab. “Muidugi, maalihe on siin täiesti võimalik asi.”
Rõuge kirik võib jälle vajuda, kui 12 venda korraga armulauakirikusse lähevad, hoiatab ülalmainitud Rõuge-raamat.
Samas on ka kirjutatud: “Enne igat mihklipäeva tõuseb üle järve ilus sild, millest mustamehe kogu liigub üle ja hüüab ikka: “Aeg saab tulema, aeg saab tulema, kui see kirik koos kelladega tõuseb jälle üles.”
Nõiajärve vanajuudad
Suurjärve on hüütud ka Nõiajärveks.
“Allikaid tuleb väga palju sisse, need püsivad talvel lahti,” jutustab Karin Laine. “Nende allikate juurest nagu sooned lähevad jää sees harali.”
Kui Karin Laine oli laps, ehitas tema isa Fromhold Kiloman ujumiseks roostikku aia. “Seal oli laud ees, kust üle ei tohtinud ujuda. Järves olevat keerised.”
Folklorist Mari-Ann Remmeli sõnul elab Lõuna-Eesti järvede põhjas vanajuudaid, kes tekitavad keeriseid ja uputavad.
Rõuge Suurjärve kohta on kirjandusmuuseumis teade, et järv nõuab igal aastal ohvreid. Viimastel aastakümnetel ei ole järve nõudmist kuigipalju täidetud. Veteranide maailmameister suusatamises Karin Laine ise on Rõuge järvedest ära päästnud 17 inimest.
Suurjärve päritolu kohta on vähemalt kaks versiooni. Järveuurimise korüfee Aare Mäemets on seisukohal, et veekogu tekkis hiidjääpanga sulamislohku. J. Gutves on aga 1927. aastal rahvasuust talletanud mõtte, et Suurjärv on tulnud Rõugesse Viitina kandist. Seejuures läks järv läbi mäe, jättes enese taha sügava oru.
Kõige-kõige sügavamad veesilmad
Rõuge Suurjärve sügavus on 38 meetrit.
Sügavuselt teisel kohal on Väike-Palkna järv (33 meetrit) ja kolmandal kohal Udsu järv (30 meetrit).
15 meetri sügavusi ja sügavamaid järvi on Eestis ainult 46.
Läti sügavaim järv on 65, Leedus 60,5, Soomes 102 ja Rootsis 486 meetrit.
Maailma sügavaim järv on Baikal (1620 meetrit).
Allikas: Aare Mäemets “Eesti NSV järved ja nende kaitse”, Tallinn 1977.
