Suurpank langes kuulujuttude ohvriks

Paanika oli nii kõva, et USA võimud pelgasid üleilmse krahhi puhkemist.

Esmaspäev, 10. märts

Wall Streetil levivad kõlakad, et New Yorgi suuruselt viiendal investeerimispangal Bear Stearns napib vaba raha.

Firma annab välja pressiteate, et jutud ei vasta tõele. “Bear Stearnsi bilanss, likviidsus ja kapital püsivad tugevana,” teatab tegevjuht Alan Schwartz.

Aktsia sulgemishind börsil kukub siiski 11 protsendi võrra, 62,3 dollarini.

Bear Stearns on mainekas ettevõte. Samas tuntakse teda aasta tagasi alanud krediidikriisi ühe esimese ohvrina. Firma tunnistas juba mullu juunis, et tema kaks riskifondi said kehvade kinnisvaralaenude tõttu suuri kahjusid. Juuliks oli fondidest järel “väga vähe” ning oktoobris algas kriminaaluurimine.

Detsembris teatas Bear Stearns oma ajaloo esimesest kvartalikahjumist halbade laenude korstnasse kirjutamise tõttu.

Jaanuaris astus tagasi firma kauaaegne tegevjuht ja suuraktsionär James Cayne. Tema koha sai investeerimispankur Schwartz.

Teisipäev, 11. märts

Näib, et PR-teade mõjub vähemalt börsil: aktsia hind tõuseb ühe protsendi võrra.

Tegelikult võetakse Bear Stearnsist välja ligi kaheksa miljardit dollarit ehk pank satub tõesti probleemidesse. Hiljem nimetab USA järelevalve juht Charles Cox neid kõlakaid “isetäituvateks”.

Kolmapäev, 12. märts.

Schwartz veenab äriuudiste kanalis CNBC vaatajaid, et ettevõttel pole probleeme. Ta ütleb, et Bear Stearnsil on umbes 17 miljardit dollarit vaba raha ja see summa ei ole võrreldes veebruari lõpuga oluliselt muutunud.

Firma saab juurde 900 miljonit dollarit vaba raha.

Aktsia hind langeb kaks protsenti.

Neljapäev, 13. märts

Schwartzi rahustamine mõjub soovitule vastupidiselt. Kliendid hakkavad hoopis üha kiiremini raha välja võtma. Firma arvele jääb vaid kaks miljardit dollarit.

Tavaline pank hangib enamiku rahast hoiustajatelt. Bear Stearns on aga investeerimispank, mis rahvalt hoiuseid vastu võtta ei saa, vaid tegutseb teistest pankadest kokku laenatud raha abil. Kuna turul levivad kõlakad, et Bear Stearnsist voolab raha massiliselt välja, ei julge pangad talle enam uusi laene anda. Bear Stearns pöördub abi saamiseks salaja USA keskpanga ja rahandusministeeriumi poole.

Aktsia hind kukub seitsme protsendi võrra.

Infoagentuuri Reuters veebiküljel ei anna aga ükski 15 analüütikust Bear Stearnsi aktsiale veel müügisoovitust. Viie analüütiku meelest tasub neid koguni juurde osta.

Reede, 14. märts

Bear Stearns teatab, et saab 28 päevaks 30 miljardi dollari suuruse laenu. Laenu taga on USA keskpank Föderaalreserv. Kuna keskpank ei tohi otse Bear Stearnsile laenu anda, liigub raha JP Morgani kaudu.

Keskpanga ametlik pressiteade toimunu kohta on ühelauseline, kinnitades vaid rahastamisskeemi heakskiitu.

Tegemist on harukordse sammuga, sest Bear Stearns ei ole tavaline pank ja viimati päästis keskpank seda tüüpi ettevõtte Suure Depressiooni ajal. Föderaalreservi juht Ben Bernanke on asjatundja just tolle suure majanduskriisi alal.

Küsimus pole Bear Stearnsi suuruses, vaid võimud kardavad doominoefekti: investeerimispanga külma kätte jätmisel võivad raskused edasi levida teistele rahandusasutustele ning tekitada finantssektoris üleilmse tuumatalve. Viimaste aastate odav raha ning finantsvõlurite leiutused, kes pakkisid erineva riskitasemega võlgu “kvaliteetvõlakirjadeks” sa mamoodi, nagu nõukogude aja kaubandustegelased moodustasid defitsiidist ja mõttetust kaubast nn Brežnevi pakke, on muutnud moodsa finantssektori väga riskantseks ja hapraks.

Bear Stearnsi tegevjuht Alan Schwartz tunnistab, et “meie likviidsus on viimase 24 tunni jooksul märkimisväärselt halvenenud”.

Aktsia hind kukub 47 protsendi võrra.

Schwartz kinnitab, et uurib alternatiive “maksimeerimaks omanike väärtust”. Telekanal CNBC teatab, et firma võetakse lähiajal üle ning tõenäoline ostja on JP Morgan.

Pühapäev, 16. märts

JP Morgan kuulutab, et ostab Bear Stearnsi hinnaga kaks dollarit aktsia kohta. Tehing peaks jõustuma juuni lõpuks ning sellel on keskpanga ja föderaalreservi toetus.

Esmaspäev, 17. märts

Hommikul võtab Bear Stearnsi Manhattanil asuva peakontori töötajaid vastu pöördukse klaasi vahele pistetud kahedollariline.

Aktsia hind börsil kukub 4,81 dollarini.

Hinna massiivsest langusest šokeeritud aktsionärid ja töötajad esitavad juhtkonna vastu esimesed hagid. “Ma tahaksin oksendada,” ütleb üks firma partneritest olukorra kohta Reutersile.

Föderaalreserv satub poliitikute kriitikatule alla. Näiteks vabariiklasest kongresmen Ron Paul nimetab 30 miljardi dollari maksumaksjate raha laenamist Bear Stearnile ebamoraalseks. “See on varastamine nende inimeste tagant, kes säästsid raha,” ütleb ta.

2006 USA kinnisvaraturg jahtub pärast kahe aasta pikkust intressimäärade tõusu. Kasvavad raskused nn subprime ehk suure riskiga hüpoteeklaenude tagasimaksmisel.

Veebr 2007 HSBC moodustab eraldi reservi katmaks laenukahjusid USA subprime-turult.

Juuni  USA investeerimispank Bear Stearns tunnistab, et kaks tema riskifondi – üks neist mahuga 1,4 mld $ – on subprime-laenudega seotud väärtpaberite tõttu väärtusetud.

Juuli Saksa tööstuspank IKB teatab USA subprime-laenudega seotud kahjudest.

Aug Föderaalreserv (Fed) ja Euroopa Keskpank pumpavad turgudele raha juurde, sest pankadevaheline laenamine kuivab kokku. Saksa Bundesbank teatab IKB päästeoperatsioonist. Fed kärbib intressimäära poole punkti võrra – aktsiaturud sööstavad üles. Briti Barclay’s Bank saab Inglise Pangalt 1,9 mld £ hädaabilaenu.

Sept Briti suuruselt viies kodulaenude andja Northern Rock satub raha hankimisel raskustesse – Inglise Pank süstib sinna 55 mld $. Briti valitsus peab tagama säästud, sest murelikud hoiustajad jooksevad pangale tormi.

Okt Šveitsi pank UBS kannab maha 3,4 mld $, Citigroup teatab 6,5 mld $ kahjust, Merrill Lynch saab 8,4 mld $ kahju.

Nov Citigroupi mahakantud summa kasvab 11 mld $ peale. Fed pumpab pangasüsteemi 47,25 mld $ – suurim rahasüst pärast 11. septembri terrorirünnakuid. Dollari kurss kukub rekordiliselt madalale euro suhtes ja 22 aasta madalaimale tasemele naelsterlingi suhtes.

Dets Keskpangad, sh Fed ja Euroopa Kesk­pank, süstivad rahaturgudele 40 mld $. Bear Stearns kannab maha 1,9 mld $ ulatuses halbu laene.

Jaan 2008 USA president George Bush avaldab 150 mld $ suuruse majanduse elavdamise paketi. Prantsuse pank Société Generale kaotab väärtpaberikaubanduse pettuse tõttu 7,2 mld $.

Märts  Laenajate surve alla sattunud Bear Stearnsi päästavad Fed ja JP Morgan Chase. JP Morgan ostab Bear Stearnsi hinnaga vaid 10 $ aktsia eest – kokku 1,2 mld $.