Suurpere kaotab üle jõu käiva laenu tõttu vastu talve kodu

Nelja lapse ema ja isa on kaelani võlgades. Nende maja läheb haamri alla, kuid nii odavalt, et üle poole kodu­laenust jääb ikka tasumata.

Viiendat last ootav Terje Kärt (38) sätib parajasti õhukest tekki nurgadiivanile, kui tuppa astun.

Ulatan isa Allanile (31) kilose koti komme. “Meie peres lähevad kommid kohe eriti hästi,” tõmbub mehe suu naerule.

Majas valitseb rõskus – ja mitte ainult lahtise akna tõttu, kust volksab sisse priske musta karva kass.

“Korstnaga on jama. Eelmisel aastal pidime kütma kahte tuba elektriga. Arved olid üle 2000 krooni kuus,” räägib Allan. “Ja notaris räägiti küll, et põrand õõtsub, aga enne ma sellest aru ei saanud, kuni läbi põranda kukkusin.”

Piisab mõnest minutist, et mõista – Kärdid on lihtsad eestlased, kellele kinnisvaramaakler ja pangatöötajad määrisid kaela suure laenu, ning nüüd on pere selle laenu ohver.
 
Kärdid ei mõelnud kaks aastat tagasi rikkusele, kuhu tõotas meid viia peaminister Andrus Ansip. Nad ei mõelnud ka Edgar Savisaare palgatõstmise jutu peale.
Nad ei uskunud üldse, et pangast laenu saavad, sest paljudele tuttavatele ei antud isegi poolt miljonit.

Aga aastast 2000 lastega kodus istuv Terje oli tüdinenud elust viiekordses korrusmajas, mis asub Tapa endises sõjaväelinnakus. Korter vajas remonti ja oli nelja lapsega elamiseks kitsas.

Naine unistas Päris Oma Majast. Klõpsis aeg-ajalt sõbrannaga internetis kinnisvarakuulutusi ja leidiski city24 küljelt sobiva hoone linna servas.

Ärklikorrusega maja oli küll 95 aastat vana ja vajas remonti, kuid sinna mahtusid kõik pereliikmed lahedasti ära ning lapsed said avaras aias hullata ja mööda õunapuid turnida.

Vaid hind üle miljoni krooni oli liiga krõbe. Perel polnud nii suurt summat kusagilt võtta (“Meil polnud raha isegi notaritasudeks!”), lisaks rõhusid varem võetud laenud ja liising.

Kuid lahke maakler lubas asjad joonde ajada.

“Me ise ei pidanud üldse paberitega panga vahet sehkendama, maakler tegi kõik meie eest ära,” märgib Allan.
 
Perekond Kärt sai Swedbankist kaks laenu.

Esimene, 35 aastaks antud laen 1,1 miljonit krooni läks maja ostmiseks.

Teise laenuga 250 000 krooni kustutas pere vanad võlad, tasus uue kodu ostu-müügikulud ja raha jätkus ka auto ostmiseks, mis polnud küll buumiajastule omaselt tuttuus masin, vaid üle kümne aasta vana mahtuniversaal.

Kärtidel kulus laenudele umbes 12 000 krooni kuus.

Nad jõudsid korralikult maksta aga vähem kui aasta, sest Allani palk E-Betoonelemendis kukkus poole võrra. Ta sai nüüd vaid 7000 krooni kuus. “Pank võttis kogu mu palga ära ja osa jäi puudugi.”

Appi tõttasid Allani vend ja ema. “Ema võttis meie laenu tasumiseks laenu ja nüüd annab ta ära peaaegu kogu oma palga,” ütleb Allan.

Edasi jääb vaid imestada pankurite käitumise üle.

Tavaliselt saavad hädalised maksepuhkust, kuid mitte Kärdid. Selgub, et nad olid juba maksepuhkusel. Swedbank andis neile kohe laenu väljastamisel maksepuhkust ehk kogu selle aja tasusid nad üksnes intresse, mitte põhisummat.

Raskuste tekkides, kui võlg oli juba 50 000 krooni kandis, pakkus Swedbank veel üht “hüva võimalust”: kallis pere, võtke laenu juurde, saate sellega oma vanad võlad kustutada!

Selleks ajaks olid Terje ja Allan löönud käed TV3 saatega “Võlast vabaks”. Nad loobusid uuest laenust.

Saatest said Kärdid idee, pankrotiava ldused näpus, kohtusse sammuda. Terje Kärt on ametlikult pankrotis alates 22. juulist, Allan 4. augustist.

Juulis kaotas Allan töö. Ta lasti lahti uue töölepinguseaduse rakendumise päeval ja saab abiraha veidi üle 4000 krooni kuus.

Terje Kärt veab esimest kuud FIEna posti Lehtse ja Jäneda kandis. Kui palju see sisse toob, ta veel ei tea. “Eesti Post lubas kompenseerida bensiini 4000 krooni kuus, aga meil kulub 8000,” ütleb naine. Allan lisab: “Sõidame ju põhiliselt esimese-teise käiguga, muudkui teeme peatusi.”

Möödunud nädala neljapäeval toimus Rakveres pankrotihaldur Reet Relviku büroos Kärtide maja enampakkumine. Alghind oli 700 000 krooni ehk ostuhinnast kolmandiku võrra odavam.

Aga mitte keegi ei teinud pakkumist ega käinud maja uudistamas.

Hind oli ilmselt liiga kõrge.

“Uus hind võib olla 500 000 krooni. Me ei ole veel teda uuesti müüki pannud,” ütleb Relvik. “Kõik püüavad olla mõistlikud. Pank neid kohe välja tõstma ei sunni.”

Aga Kärtidel on hirm naha vahel. Nad teavad väga hästi, et kui keegi maja ära ostab, ootab ees väljakolimine.

Neil on küll alles vana korter, kuid ka see läheb haamri alla. Pankrotihaldurid pakkusid remonti vajava korteri turuväärtuseks vaid 50 000 krooni.

Samuti kaotab pere tõenäoliselt auto, mis maksis kaks aastat tagasi

66 000 krooni. Masina praegune väärtus on 25 000 ringis.

Mööblit ja kodutehnikat (pesumasin, elektripliit, televiisor) ei saa Allani halduri Tiia Kalause meelest pankrotivaraks pidada: “Vara on vähelikviidne ning pere igapäevaelus laste kasvatamiseks ja arendamiseks hädavajalik. Võlgniku tütrele Sandrale on vanaema kinkinud klaveri ning pojale – Jaanile – on onu kinkinud arvuti.”

Kärtide peret ootab ees mõnele sotsiaalpinnale kolimine.

Ja siis viis aastat kannatusi. Just nii pikk on aeg, mille järel saab paluda pankrotiprotsessis võlgade kustutamist. Päris Oma Maja on neile taas helesinine unistus nagu aastal 2007, kuid selle vahega, et nüüd on nad kõrvuni võlgades.

Viivises kodulaenude summa kasvab iga päev üheksa miljoni võrra

• Aasta algusest juuli lõpuni kasvas tähtajaks tasumata eluasemelaenude summa seitsmelt miljardilt kroonilt üheksa miljardini.

• Keskmine juurdekasv oli 9,2 miljonit krooni päevas.
• Kõige hullem kuu oli aprill, kui viivises kodulaenude jääk kasvas ligi 900 miljoni krooni võrra.

• Uuringufirma GfK aprillis tehtud küsitlus näitas, et ligi viiendik kodulaenu võtnutest pelgab lähema kuue kuu jooksul raskustesse sattumist.
• Kodulaenudega hätta sattunud inimesed jäävad sageli ilma tagatiseks pandud eluasemest. Sellest hoolimata on nad endiselt pangale võlgu, sest tagatiste väärtus on kinnisvara hindade languse tõttu oluliselt vähenenud ja vara müügist ei jätku laenu tasumiseks.

Allikad: Eesti Pank, GfK