...löödi sisuliselt nokauti.

Kas see, et vahetult enne suurvõistlust keegi medalinõudleja dopinguskandaali kistakse ja nii tema võimalused nullitakse, on mingit sorti väga kaval santaaž?

Sõnale santaaž ma selles kontekstis pole mõelnud. Aga kui vaadata norrakate järjekordset jõulist rünnakut meedias, et nemad on ainsad puhtad tegijad maailmas ja kõik teised on pätid, siis… raske öelda. See on üks väga segane lugu. Ma ei valda muidugi meditsiiniteemat nii hästi. Väga spetsiifiline maailm.

Kuidas siis ikkagi suhtuda sellesse, et just enne suurvõistlusi tulevad välja ägedad spekulatsioonid dopingu teemal?

See on alale, millel niigi on varasemast ajast pitser küljes, ikka väga kahjulik. Aga ma ei tea, mis jõujooned nende kõlakate ja rünnakute taga on. Loodan kõige paremat…

Et see on juhus.

Jah. Kuigi, kuidagi regulaarselt enne tiitlivõistlusi kipuvad kõik kõlakad liikvele minema.

Panused on ju suured.

See oli vist Õhtulehe ajakirjanik Gunnar Press, kes kunagi ütles – arvestage, et olete trüginud teiste tegijate mängumaale. Ja sellega kaasneb see, et hakatakse ründama. Seni kuni võistled kahekümnendatel kohtadel, ei sega see kedagi. Aga kui hakkad võitma, pead valmis olema rünnakuteks.

Kas murdmaasuusatamine on mõõnaseisus või mitte?

Ma arvan, et ta on põhjast läbi käinud ja on nüüd tõusutrendil. Veel hiljuti oli ala ikka üsna põhjas. Muidugi, kui tahes palju võib dopinguskandaalide süüks panna, aga ka juhtimises oli puudusi. Rahvusvahelise suusaliidu (FISi) murdmaasuusatamise allharu juhtkond jäi 3-5 aastat ajale jalgu.

Bengt-Erik Bengtsson, kellel on küll väga suured teened maailma suusatamise ees, ja kellele Eesti suusatamine väga palju võlgneb, vahetati liiga hilja välja.

Uus mees, Jürg Capol, kes on ametis teist hooaega, suhtleb tele, sponsorite, sportlaste, treenerite ja võistluste korraldajatega hoopis uuel tasemel. Capoli vedamisel tõstetakse ala mainet tagasi tippu. 

Kui Eestit ja Norrat mitte arvestada, siis publikuhuvi on üsnagi kasin.

Uus murdmaajuht pöörab väga suurt tähelepanu telereitingutele.

Mis siin salata, eks murdmaasuusatamise telepilt on võrreldes teiste talialadega kõvasti maas. Viimati Reit im Winkli MK-etapi telepildiga tegid sakslased selgelt nn “itaaliat”. Näidati pikalt oma sportlasi, nende soorituste kordusi, ehki sportlikus mõttes ei olnud nad kesksed tegijad. Samuti polnud loogilises järjestuses edastatud pilt sportlaste jõudmisest vaheajapunkti jne.

See on muidugi lubamatu, aga ma loodan, et see juhtus seepärast, et kõik jõud on juba Obersdorfis.  Kuna Saksa sportlased on murdmaas edukad, arvan, et publikunäitajad MMi ajal on väga head.

Kas ala edu tänapäeval sõltubki suuresti sellest, kas ta on menukas Saksamaal… Kui seal on ala popp, siis on kõik hästi?

See on turg, mille nimel tuleb konkureerida. Kui 80ndatel tõenäoliselt piisas sellest,  et Norras, Soomes ja Rootsis olid asjad vonksis, siis tänapäeval sellest ei piisa.

Või on põhjus superstaaride puuduses? Pole neid, kelle võitmatust tahetakse mõnda aega imetleda ning kelle kaotuse tunnistajaks tahetaks hiljem olla.

Tõesti, parasjagu pole Björn Dählie, Gunde Svani ja Jelena Välbe suguseid tipptähti. Aga on jällegi Axel Teichmann.

Teichmann on tugev sõidumees, aga superstaar vast mitte.

Veel pole. Aga Saksa meedia tegeleb temaga. Saksa telekanalid ZDF ja ARD on mõistnud, et murdmaasuusa teleõigused maksavad muude spordialade teleõigustega võrreldes kopikaid. Ja nad panustavad praegu võrreldes möödunud aastatega suusatamisse väga palju. MK-etappidel on ZDF kohal oma ülekandejaamaga. Tulevad 30-60 inimesega kohale ja teevad kohapeal oma saate. ETV tehnikaekspertidel võtab suu ammuli, nähes, mis rahaga seda üritust tehakse. Ja seda selle pärast, et teleõigused maksavad nii vähe. Samas tahavad sakslased seda ala (ja omade head esinemist) näha. Neil on võimalus suusatamisse panustades hulga publikut saada.

Saksamaal on seega murdmaa vastu huvi suur?

See täiesti olemas. Pärast Martin Schmiti areenilt kadumist on nende huvi suusahüpete vastu kõvasti kukkunud.  Praegu on Saksamaal kahtlemata populaarseim laskesuusatamine ja siis tulevad reas enamvähem võrdselt muud talialad. Selget number kahte pole. Suusatamine üritab selleks saada.

Eks nad vaatavad, kust saaks uusi kangelasi võtta.

Kuidas Eestis suusatamise populaarsusega on? Kui vaadata, kui palju on rahvast MK-etappi vaatamas ja kui palju oli startijaid Tartu maratonil, siis oleks justkui kõik ok. Aga kui mõne aasta pärast Jaak Mae, Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun lõpetavad, kas siis kaob ka huvi ala vastu?

Selle teemaga hakati pisut vähem kui kümme aastat tagasi Eesti suusatamise peaideoloogi Mati Alaveri ettepanekul tegelema. Ta ütles siis, et tipud on meil tõesti olemas, aga vaja oleks, et nende tuules kasvaksid uued staarid. Loodi noortesari. Suusaliit on panustanud noortesse, keskustesse, treeneritesse – loodetavasti tuleb sealt uusi tähti. Anti Saarepuu on esimene noortesarjast välja kasvanud pärl.

Eks kindlasti saaks seda kõike veelgi paremini teha. Aga probleemi on teadvustatud. Sellega tegeldakse.

Või tuleks meil leppida teadmisega, et Eesti sugune väikeriik ei suuda väga sageli kõige kirkamaid tähti kasvatada?

Siin võiks küsida riigilt, et kuidas edasi. Muide, nii vähe kui toetab Eesti riik Otepää MK-etapi korraldamist, ei toeta ükski teine karikaetappi korraldav riik. Teistpidi on ekstreemseim näide Itaalia, kus kohalik omavalitsus ja riik kannavad kuni 90 protsenti eelarvest. Seda selle nime, et neli tundi oleks Itaalia eetris. Davosi ja Ramsau etappidel maksavad Šveitsi ning Austria riik ning kohalikud omavalitsused umbes poole eelarvest.

Otepää etapil on viimased kaks aastat olnud riigi toetus 5,2-5,6 protsenti eelarvest. Küsimus on, kas riik tahab, et seda aupaistet, mille suusatajad on Eestile välja võidelnud, jätkuks pikemaks ajaks või mitte.

Või teine näide. Norra riik käivitas enne Salt Lake City olümpiat miljonitesse kroonidesse ulatuva projekti eesmärgiga panna Norra suusad paremini libisema. Riik investeeris libisemise uuringutesse, sest nad on ja tahavad ka edaspidi olla suusariik. 

No eks see on prioriteetide küsimus, mis ala on riigile tähtis jne. Sama hästi võib ju tulla Aivar Pohlak või Riho Soonik ja küsida, miks riik jalgpalli või korvpalli  ei investeeri?

Selge see.

Norras, mulle tundub, sellist küsimust ei ole?

No jah, seal pole olemas spordiala number kahte. Suusatamine on number üks, siis tuleb tükk tühja maad ja alles siis kolmas ning neljas ala.

On silma jäänud, et norralaste suusamark Madshus on sel aastal tugevasti läbi löönud. Muidu on tavalisteks tegijateks Fischer, Rossignol ja Atomic, nüüd siis äkki uus mark.

See polegi nii äkki. Madshus on pildil olnud vähemalt 90ndate algusest. Kui ma ei eksi, võitis Thomas Alsgaard Madsusidega 1994. aastal Lillehammeri olümpial kuldmedali. Juba siis oli Madshus Norras suur tegija. Suusaringkondades pole see mark miski uus nimi.

Aga mis on sel hooajal tippsuusatamises uus trend? Selge, et uisusammu tuleku sarnast revolutsiooni igal aastal ei sünni, aga miskit ikka?

Tänavu on suusailmas kõige enam kõneainet pakkunud sakslaste ülikõva hooaja algus. Ja nagu kinnitas ka viimane MK-etapp, on jõuliselt esile kerkinud uusi nimesid. Meenub vähemalt kuus tänavu esmakordselt MK-etapi võitnud suusatajat. See on minu arust hea.

Ühes teleülekandes mainisid, et Hiinas on hakatud vägagi tõsiselt suusatamisse panustama.

On kuulda olnud, et nad tahavad võita, ma või nüüd aastaga eksida, aga vist 2006. aasta Aasia mängud. Vaadates, kui palju on nad alasse juba panustanud, teades hiinlaste saavutusi muudel vastupidavusaladel – pikamaajooksus, ujumises…, siis mine tea. Tuleval aastal toimub Hiinas esmakordselt MK-etapp.

Laskesuusatamises on nad ju juba päris hästi pildil.

Just.

Kas teles oled sa palgal või aitad niisama sõbramehe poolest ülekandeid kommenteerida?

Mul on ikka leping ka.

Saad siis palka?

860 krooni kuus. Aga see ei ole nüüd kindlasti määrav asjaolu, miks ma seda teen.

Lihtsalt meeldib?

Jah. Kindlasti ei jookse see kogemus mööda külgi maha. Lembitu Kuuse suguse profiga on väga meeldiv koos tööd teha ja asja õppida.

Kui hästi või isiklikult tunned suusatippe, kelle võistlusi sa FISi ametnikuna korraldad ja ETV kommentaatorina jälgid?

Väga paljusid tunnen. Sakslastega on väga hea läbisaamine. Nad on aktiivsed Otepää suverullil käijad. See on võistlus, kus on võimalik sportlastega paremini tuttavaks saada. Neil on siis rohkem aega.

On keegi neist nii hea sõber ,kellega ka suusatamiseväliselt suhtlete? Peale Eesti  suusatajate.  

Andreas Schlütter kindlasti… ja Tobias Angerer. Väga head tuttavad on ka norralased Frode Estil ja Kristen Skjeldal. Suhtlen mõlema venna Fredrikssoniga. Sakslaste treener  Jochen Behle ja itaallaste Marco Albarello. Vene treenerid – koondise peatreener Aleksandr Kravtsov ja meeste treener Juri Borodavko, kes mäletavad mind kui õpilast.

Sind ennast on kroonitud pankurite maailmameistriks.

Eks see tiitel on natuke ülepingutatud. Võistlus käib ikkagi Euroopa pankurite vahel.

Aga veel sportlike saavutusi?

NSV Liidu maavägede meister ja liidu üliõpilasmeister. Need, ma usun, on sportlikus mõttes olnud palju tugevamad saavutused.

Tiit Pekk on:

* Rahvusvahelise suusaliidu (FISi) murdmaakomitee liige ja maailma karika alakomitee esimees.

* FISi tehniline delegaat, käib MK-etappidel kohtunikuks.

* Hansapanga eraisikute arveldusteosakonna juhataja.

* ETV suusaülekannete kommentaator.