Süvenev väsimustunne võib olla haigustunnus

Kui väsimus kestab ka siis, kui justkui on puhatud, tasuks lasta tervist kontrollida, et ennetada verehaiguste riski või kergendada nende varajast avastamist.

“Eestis räägitakse verehaigustest liiga vähe ning seetõttu on elanikkonna teadlikkus neist madal. Inimesed sageli kas ei hooli tervisest – näiteks töökoha kaotuse kartuses – või ei julge ebamääraste kaebustega arstide poole pöörduda. Kuid diagnoosida ja ravida saab üksnes siis, kui arsti juurde minnakse,” räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja professor Hele Everaus. “Praegu saab leukeemia- või lümfoomidia­gnoosi üle saja eestimaalase aastas. Varasema sekkumise korral on ravitulemused alati paremad ning neid tulemusi saab sõna otseses mõttes mõõta päästetud inimeludega.”

Professor Everausi sõnul on paljudele inimestele ilmselt üllatus, et kasvajate ravi vallas on nii teadus kui ka ravimi­arendus viimase kümne aastaga teinud suuri edusamme.

Verehaigus võib tabada kõiki – olenemata inimese soost, vanusest, rahvusest ja jõukusest.

Õigeaegse sekkumise ja pädeva ravi korral on verehaigused tihti ravitavad või muudetavad kontrollitavateks kroonilisteks haigusteks.

Esmalt perearsti juurde

“Pidev seletamatu väsimustunne peaks tegema inimese ettevaatlikuks: ehkki väsimusel võib olla palju lihtsalt seletatavaid põhjusi, võib see olla ka verehaiguse või mõne muu tõsise haiguse tunnuseks,” selgitab Eesti Perearstide Seltsi esinaine dr Ruth Kalda. “Kui väsimuse korral pöörduda oma perearsti poole, saab too teha vereanalüüsi ning kahtluse korral suunata patsiendi edasi erialaarstide juurde edasisteks uuringuteks ja raviks.”

Teadaolevaid leukeemia- ehk verevähihaigeid on Eestis praegu umbes tuhat – umbes sama palju nagu mõnes väikeses linnas elanikke. Kui neile lisada veel lümfoomi- ja aneemiapatsiendid, on verehaiguste põdejate hulk märgatavalt suurem.

Karin Naarits Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidust märgib, et nii mõnigi neist inimestest on jõudnud arsti juurde liiga hilja, põhjuseks kas teadmatus või isiklik hoolimatus.

Verehaiguse tunnuseks võivad olla väsimus, nõrkus, vähenenud füüsiline jõudlus, kergesti tekkivad verejooksud, marrastused ja sinikad, kaalulangus, luu- ja liigesevalud, kerge palavik, vastuvõtlikkus nakkustele, suurenenud lümfisõlmed.

3 levinumat verehaigust

• Aneemia ehk kehvveresus on hemoglobiini vähesus veres, mistõttu on vähenenud hapniku omastamine organismis.
• Leukeemia on vere- ja luuüdivähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus. Vähirakud veres takistavad vereloomet ning seetõttu ei saa keha tõhusalt võidelda ­nakkuste ega kahjulike bakterite vastu.
• Lümfoom on lümfisüsteemi vähk, mis saab alguse valgete vereliblede tootmisel tekkivast veast ning nõrgendab inimese immuunsüsteemi.