Swedbanki juht jahmatas Eesti ärimehi
Stockholmis möödunud nädalal peetud Balti investorite konverentsil esines Swedbanki Balti-haru juht Håkan Berg ootamatult sirgjoonelise avaldusega. Ta teatas Eesti ehitusfirma Nordecon finantsjuhi küsimusele vastates: “Ei, me ei kavatse krediidiotsuseid tagasi Balti riikide kontoritesse viia.”
Berg lisas, et Rootsist tehtavad otsused on kiired ja muret pole.
Mitmele pealtnägijale jäi mulje, et rootslasest pankur ei mõistnud, kellega ta rääkis. Tundus, et ta ei vastanud mitte laenunäljas Eesti firma finantsjuhile, vaid püüdis rahustada hoopis mõnd kaasmaalast, kes tüüpilise rootslasena pelgab uute laenude andmist Baltimaadesse.
Nordecon mõjub põhjamaise nimena. Tegelikult on see aga Toomas Lumani börsifirma, mis kandis detsembrini 2006 nime Eesti Ehitus. Kriisi puhkedes olid Lumani firmad Swedbanki suurimad kliendid kolmanda astme ehk kõrgeima riskiga ettevõtete seas Karem Avagumjani järel, kelle firma Autologistika toimetab Eesti kaudu Lääne sõiduautosid Venemaale.
Ekspressi allika sõnul polnud Lumanil pangas laenudega nii kaua muret, kui temaga tegeles Erkki Raasuke isiklikult. Kuid mullu kevadel edutati Raasuke peamajja Stockholmis ja suvel sattus Luman nii suure surve alla, et pidi võlausaldajate (eeskätt küll Nordea) survel maha müüma osa talle kuuluvast Nordeconi aktsiapakist.
Stockholmi konverentsil viibinud Eesti ärimeeste seas tekitas Bergi vastus Eesti tütarpanga juhtide otsustusvõime kohta nii palju elevust, et sellest räägiti veel Cafe Operas toimunud õhtusöögilgi. Swedbank on ju kogu aeg rõhunud lokaalsusele, panga reklaamlausegi ütleb: “Sinu lähedal, sinuga koos”.
Panga väitel oli aga tegemist lihtsa “tõlkes kaduma läinud” tüüpi arusaamatusega.
Stockholmis töötav Balti haru PR-juht Kristi Liiva ütles, et küsija kasutas ingliskeelset sõna branch ehk kontor, kuigi mõtles selle asemel hoopis sõna subsidiary ehk tütarettevõte. Kontorite ja tütarettevõtete otsustamistasemed on väga erinevad.
Liiva rõhutas, et peakorteris langetatakse vaid kõige suuremad otsused ning grupi krediidikomiteesse kuulub ka Swedbank Eesti juhataja Priit Perens.
Ekspressiga võttis ühendust ka Håkan Berg, kes palus vabandust, kui tekitas kuulajates segadust.
Ta kinnitas, et pank usaldab jätkuvalt eestlasi: “Swedbanki laenupoliitika kohaselt langetatakse valdav enamik (üle 90 protsendi laenutaotlustest) tütarettevõtetes ehk Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Väike osa – umbes viis protsenti suuremahulistest laenudest – arutatakse läbi grupi laenukomitees, kuhu kuuluvad ka Swedbanki Balti riikide esindajad.”
“Panganduskriisi järellainetuses on tsentraliseerimine paratamatu nähtus ja seda kõikides pankades,” märkis ka üks konverentsil viibinud eestlane. “Mis edasi saab? Vastan endise Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnadega: “Nothing special.” Usun, et Eesti pangandusturul toimub oluline osakaalude ümberjagamine, kus tõusvaks täheks on Nordea.”
Swedbank elas suure vapustuse üle sügisel 2008, kui Rootsi hoiustajate seas levis paanika seoses Baltimaadesse antud suurte laenudega ja nendest saadavate kahjudega.
Hoiuste väljavõtmise paanika kandus kiiresti üle Eestisse. Siinsed pankurid ootasid varahommikuti hirmuga, mida õudset Rootsi lehed jälle kirjutavad, ning kasutasid rootsikeelsete uudiste kiireks tõlkimiseks isegi nadivõitu internetiprogramme.
Ühe Eesti Pangas töötava inimese sõnul oli aga asja iroonia selles, et “SEB kahjusus Baltimaades oli veelgi suurem, kuid seda meedia ei taibanud”.
