Taani gängster Eesti äritaevas
58aastane transpordiärimees Gert Jensen sai mullu Eestis hoobilt kuulsaks, kui ta sponseeris koos Aadu Luukase ja teiste Eesti suurettevõtjatega Bill Clintoni visiiti. Eesti edevaima limusiini peremees laekus väljapeetud üritusele lumivalges Versace kostüümis, istus 200 000 kroonise toetuse eest USA ekspresidendiga ühes lauas ning sai üleöö kohaliku seltskonnapressi magnetiks.
Eesti Ekspress uuris Jenseni tausta Taanis ja avastas, et mees pole sealgi tundmatu. Kuid kontekst on hoopis teine. Kopenhaageni ajaleht Ekstra Bladet kasutab tema iseloomustamiseks väljendit “värvikas ja ohtlik ärimees”. Nimelt oli Jensen 1990ndate keskel kohtu all koos kahe mootorrattajõugu liikmega, süüdistatuna Taani “hotellikuninga” Henning Arp-Hanseni perekonna ähvardamises ja šantažeerimises.
Mullu Äripäevale antud intervjuus pajatab 1945. aastal Aalborgis sündinud Jensen, et töötas aastani 1990 Taanis, Inglismaal ja Rootsis kinnisvarakonsultandina. Üks, kellele ta nõu andis, oli Taani hotellidünastia võsu Henning Arp-Hansen.
Jensen aitas viimasel osta Taani Raudteelt Kopenhageni kesklinnas hotelli Astoria ning leidis, et “hotellikuningas” võlgneb talle tehingu eest honorarina 2,4 miljonit Taani krooni (umbes 4,8 miljonit Eesti krooni).
Süüdistuse kohaselt lasi Jensen 1991. aastal kahel varem kohtulikult karistatud motojõugu liikmel algul Arp-Hanseni naist ähvardada ja peksta (väidetavalt kasutati puukurikaid!) ning pisut hiljem suurärimehe garaaž koos hinnalise BMWga maha põletada. Konkreetseid ründajaid uurimine ei tuvastanud ning Jensen eitab tänaseni oma osalust.
Veel süüdistas politsei Jensenit kallaletungi organiseerimises ühele teisele äripartnerile 1994. aasta augustis. Kolm aastat hiljem, pärast pikaleveninud uurimist ja kohtuprotsessi mõistis kohus motojõugu liikmed viimases episoodis ka süüdi.
Jensen, kes juba protsessi ajal tekitas furoori ekstravagantse riietuse ja pilkupüüdva saatjannaga, mõisteti algul Roskilde linnakohtus (Roskilde Kriminalret) süüdi ja talle määrati kahe ja poole aasta pikkune karistus. Taani kõrgeim kohus (?stre Landsret) kahandas karistuse poolteisele aastale.
Ajakirjanduse väitel tõdes kohus, et Jensen oli seotud “eriti julma ning tõsise kuritegevuse organiseerimisega, mis õigustab pikaajalist vabadusekaotust, kuid seda vähendati seoses inimõiguste rikkumisega pikaleveninud protsessil”. Lisaks viidatakse kohtuotsuses kahele pisemale pettusele.
Jensen saadeti karistust kandma Taani keskossa Füüni saarele. “Hoolimata sellest, et mind selle eest karistati, ei tea ma tegelikult sellest juhtumist midagi ning Taani politsei ei leidnud kedagi, kes oleks korda saatnud seda, mida Arp-Hansen väitis,” teatab Jensen sel nädalal Ekspressile. “See lugu on puhas ulme.”
Poliitiku intiimrõõmud
Kui uskuda kõmulist protsessi kirjeldavaid mahlaseid artikleid Taani pressis, polnud seaduse piirimail kõndimine Jensenile sugugi võõras. 1996. aastal imbus kohtusaalist ajalehte Ekstra Bladet kõmuline detail, et Jensen olevat avalikustamise ähvardusel šantažeerinud üht tuntud Taani poliitikut, kes oli nautinud eliitprostituudi teenuseid.
Ehkki poliitiku nimi jäi avalikkuses saladuseks, oli eskortteenust osutanud naise päevataks väidetavalt 50 000 Eesti krooni! Sama daam elas väidetavalt koos Jenseniga ning kuulus temaga ühe firma juhtkonda.
Jenseni selgituse kohaselt tutvus ta tolle naisega pärast tolle afääri poliitikuga. “Kui ta mulle sellest rääkis, püüdsin ma seda poliitikut takistada maksumaksja raha raiskamisel - 50 000 krooni päevas,” teatab Jensen Ekspressile saadetud kirjalikus vastuses. Jenseni enda avaldatud andmetel abiellus ta 1997. aastal Eestist pärit venelannaga, kellega tal on tütar. Varasemast abielust on tal kaks tütart.
Taanis sai kogu lugu tuntuks Thoraxi skandaalina. Taani press peab skandaali tegelikuks võtmeisikuks firma Thorax Holding juhti ja suuraktsionäri Preben Stuer Lauridseni. Gert Jensenit, kelle tiitel oli "konsultant", peetakse tema paremaks käeks.
Pool aastat pärast kohtuprotsessi lõppu kolis 18 aastat erinevates ülikoolides juurat õpetanud ja siis eraärisse siirdunud Lauridsen Austriasse. Viimases kommentaaris Taani pressile räägib Lauridsen, et läheb vabatahtlikku eksiili, et olla lähemal firma rahastajatele (keda ta ei soostu nimetama) ja klientidele Ida-Euroopas. Pärast seda kadus ta Taani ajakirjanduse orbiidist.
Seikleja ümbersünd Eestis
Karistuse ära kandnud Gert Jensen ujus pinnale teisel pool Läänemerd. Tänu Eesti elanikust abikaasale sai ta 2000. aastal elamisloa ja soetas läbi mitme tehingu AS EKV (endine Ülemiste Autobaas või Autobaas nr 1), mille põhitegevusala oli konteiner- ja kallurveod. Äripäevas kirjeldab taanlane oma edulugu - kolm aastat distsiplineeritud karmi juhtimist aitas muuta pankroti äärel oleva EKV rahaveskiks.
Tärganud meediatäht ise polnud tagasihoidlikkusega rikutud, esitledes ebaeestlasliku mõnuga ligi poolekilost juveliirkäekella, mida ei kindlustatud lähemal kui Londonis, viie miljoni kroonist korterit Tallinna südalinnas, kus kraanid ja mõned mööblidetailid olevat 24karaadisest kullast, ning ummistades linnaliiklust üheksameetrise ning 1,5 miljonit krooni maksnud limusiiniga Lincoln Town Car.
Tallinna eliitrestoranides meenutatakse Jensenit kui heldekäelist kundet, kes premeeris kelnerit peaaegu alati 500 krooniga. Üks taksojuht jutustab aga siiani, kuidas Taani kröösus andis talle 500 krooni lihtsalt selle eest, et takso vabastaks limusiinile parkimiskoha.
Kustumatult sööbis lugejate mällu Kroonika portree taanlasest kirjudes Versace trussikutes - mark, mida mees oma sõnul eranditult (ka ihupesu puhul) eelistab. Lisaks röögatule luksusele Eestis rääkis Jensen talle kuuluvast soliidsest kinnisvarast Taanis ja suurepärasest korterist Londonis, mille aknast avaneb vaade Thamesi jõele.
Sel nädalal Ekspressi küsimustele vastates kuhtub Jensenit ümbritsev kullasära kiirelt. Selgub, et talle endale kuulub küll Versace ihupesu, aga mitte palju muud. Miljonikorter, mille võlusid ta seltskonnapressile esitles, ei kuulu talle ning ta võib seda “teatud sündmuste puhul kasutada”. Samuti kuulub maja ees parkiv miljonikroonine limusiin tegelikult Hansa Liisingule. Samamoodi kuulub firmale jõevaatega korter Londonis. Jne.
Jensen: ma pole omanik, vaid palgaline
Gert Jenseni juhitud EKV võitis 2002. aastal Äripäeva koostatud autotranspordifirmade TOPi. Tema käe all kasvas EKV käive ligi neli korda (2001 - 34 miljonit krooni) ja kasum üle viie korra (2001 - 9 miljonit krooni). Praegu kuulub firmale poolsada veoautot.
EKV kuulub 20 suurima Eesti autotranspordi ettevõtte hulka. Firma tuntuim koostööpartner oli Taani suurfirma kohalik tütarettevõte Maersk Logistics Eestis AS. “Jenseni tööd saab 100protsendiliselt usaldada,” kiitis Maerski kohalik juht Illimar Paul mullu Äripäevas.
Samal ajal, kui EKV troonis edetabeli tipus, ilmnesid esimesed signaalid, et Jenseni ärid kisuvad kiiva ja tema firmad võlgnevad suuri summasid. Kütusefirma Jetoil algatas koguni pankroti, aga linnakohus jättis pankroti “firma head varalist seisu arvestades” välja kuulutamata ning EKV omakorda vaidlustas Jetoili 279 000 kroonise võlanõude.
Kuid lumepall oli veerema pandud ja õhus oli mulli lõhkemise hõngu. Mitu ettevõtet esitasid läbi inkassofirmade EKV vastu nõudeid, kuid raha kättesaamisega jäädi hätta. “Võlg pole küll väga vana, kuid EKV ei ole ka eriti koostööaldis ning juhid ise ei suvatse ühendust võtta,” kurtis Julianus Inkasso nõudekäsitleja Andre Rebenko tänavu veebruaris.
Aprilli lõpus teatas ärileht Delovõje Vedomosti esimesena, et Jenseni transpordifirmad on Eestis tegevust kokku tõmbamas. Firmad alustasid vara müüki, nii on omanikku vahetamas veoautode ja konteinerite seisuplats Killustiku tänaval ning Magasini tänava territoorium. Kokku kasvas Jenseniga seotud firmade maksuvõlg aprilli lõpuks üle 600 000 krooni, millega seoses arestis maksuamet väidetavalt Eesti Konteinerteenuste Ja Depoo AS arve Ühispangas.
Nüüd teatab Jensen, et ta pole üldse EKV omanik. Firma tegelik peremees jääbki ebaselgeks. Äriregistri dokumentidest käib läbi tema ammuse äripartneri Lauridseni nimi. Veel on Jenseniga seotud firmade juhtkonnas keegi Kenn Hansen Staugaard. Viimase nimi on Taani politseile tuntud seoses kelmuse ja maksupettusega.
“Südame- ja neeruhaiguse tõttu ei saa ma firma eest hoolitseda samamoodi nagu mõne aja eest ja seetõttu on EKV oma tegevust Eesti-Euroopa liinil kokku vähendanud, et mitte kahjumit teenida,” selgitab Jensen hetkeseisu. Kinnisvara müüb ta oma sõnul mitte võlgade likvideerimiseks, vaid uute investeeringute rahastamiseks. Maksuvõlad lubab Jensen likvideerida mai jooksul.
Jenseni elamisluba lõpeb tänavu 13. augustil ning uut taotlust pole ta esitanud. Ta on rääkinud, et kavatseb Eestist lahkuda. Intrigeeriv fakt on, et EKV juhatuse esimehel Jensenil polnud ametlikku tööluba. Kui vana seaduse järgi oli välismaalasest firmaomaniku tööloa küsimus mitmeti tõlgendatav, siis uue, 1. maist kehtima hakanud välismaalaste seaduse alusel peab juhatuse esimehel see kindlalt olema.
