Tabloidikuninga kurvad päevad
Anna Tõrva noorim poeg James istus koos oma 80aastase isa Rupertiga sel nädalal Briti parlamendi alamkoja liikmete ees, selgitades News of The Worldi häkkimisskandaali tagamaid. Skandaal on kaasa toonud 168aastase ajalehe sulgemise, mitme kõrgelseisva isiku vahistamise ja tähtsa politseiohvitseri tagasiastumise.
Vana Murdoch pidas parlamendis pikki pause ja James tegi mitu katset tema eest vastata. Ta ei saanud selleks luba.
Ajakirjandusmaailma võimsaim vana kooli gigant Rupert Murdoch oli 31 aastat abielus Anna Tõrv-Murdochiga. Anna isa oli eestlane, ema šotlane. Nad kohtusid, kui Anna oli algaja ajakirjanik mehele kuuluvas lehes. Nende kolm last on kõik olnud isa favoriidid globaalse meediafirma News Corp juhtimisel - kõigepealt Elisabeth, kes liigsärtsaka iseloomu tõttu pidi lahkuma ning on praegu abielus PR-guru ja Sigmund Freudi pojapoja Matthew Freudiga; siis Lachlan, kes pärast edukat starti juhtpositsioonilt kõrvale lükati, ja nüüd noorim poeg James. Anna ja Ruperti abielu lõppes 1999. aastal ning Anna sai 1,2 miljardi dollari väärtuses vara. (17 päeva pärast lahutust abiellus Rupert endast 38 aastat noorema hiinlanna Wendi Dengiga, kellega tal on kaks last.)
Kuigi Rupert Murdoch tunnistas, et parlamendi “(üle)kuulamine oli tema elu kõige alandlikumaks tegev sündmus”, on seda on raske uskuda. Austraaliast pärit ajalehekirjastajat pole kuskil avasüli vastu võetud. Tema ambitsioonid on häirivad, meetodid jämedad, haare liiga lai, rahakott liiga suur. Ta justkui tahab seda, mis talle ei peaks kuuluma. Ometi pole see takistanud Murdochit kulutamast Briti peaministrite residentsi tagaust alates Margaret Thatcheri ajast.
Ehkki teda on peetud viimaseks suureks ajalehekirjastajaks, “meheks, kes usub ajalehtedesse”, pole see päris õige.
Murdoch sisenes 1980. aastatesse, mil trükiajakirjandus oli absoluutne kuningas, tõepoolest kui ajalehemees, kuid astus järgmisse kümnendisse juba kui edu nautiv ettevõtja, kes lasi end meediaäril edasi kanda. 80ndatel tegi ta ajalugu lehetoimetuste üleviimisega elektroonilisele tootmisprotsessile ja 6000 töötaja koondamisega; Sky TV kaabelkanali asutamisega, mis hiljem ühinedes sai nimeks BSkyB ja on Briti taevakanalite valitseja. USAs ostis ta filmistuudio 20th Century Fox ja lõi selle põhjal televõrgu Fox Broadcasting Company, millest on saanud Ameerika konservatiivide juhtiv uudistekanal.
Mida rikkamaks ja mõjukamaks Murdoch sai, seda rohkem häiris teda tõik, et ehkki tema lehtede mõju võis tõugata inimesi riigijuhi toolile või sealt maha nii Austraalias, Suurbritannias kui ka USAs, polnud meediaimpeerium laiemas mõttes ikkagi salongikõlbulik. Murdoch ostis 1981. aastal Briti ajakirjanduse kroonijuveelid Timesi ja Sunday Timesi ning 2007. aastal USAs vana ja väärika Wall Street Journali, kuid isegi see ei aidanud.
Laudalõhn on Murdochile nii sügavale naha sisse imbunud, et sellest pole võimalik lahti saada. Tema jaoks on ajakirjanduse peamudel rämekollased tabloidid Sun ja News of The World, analüüsib Michael Wolff oma Murdochist kirjutatud raamatus “The Man Who Owns The News” (“Mees, kellele kuuluvad uudised”).
Need turupõhja lehed on täpse ja kalkuleeritud vormiga, mida pidevalt lihvitakse - isegi kui lihvimine tähendab vulgariseerimist. Kuid need müüvad nagu soe sai! Tabloidi kui ajakirjanduslikku vormi ei saa kahtluse all panna, see ongi Briti meedia kõige mõjukamal kujul.
Tabloidid paiskavad välja pommuudiseid, panevad paika riigi päevakorra, valivad poliitikuid, muudavad kultuuri. Nendega vaielda on sama hea kui kiruda rokkmuusikat.
Kvaliteetleht Times toodab juba 30 aastat kahjumit; Independent ilmub ainult seda väljaandva Vene oligarhi heakskiidul, kes kahjumid kinni maksab; Guardiani kahjum 2009/2010. aastal oli 171 miljonit naela. Seevastu teenis News of The World aastaga 89 miljonit naela kasumit! See ongi Murdochi ajalehekirjastamise kandev idee - majanduslikult edukas väljaanne ei vaja õigustust.
Murdoch on kui fossiil, kes lõi endale pühendatud juuraajastu pargi. Seal on kõik tema käe järgi paika pandud: inimesed, keda ta edutab või mänguväljalt minema pühib; ajalehed, mida ta oma idee järgi laseb asutada või ümber vormida; poliitikud, kes saavad talle kuuluva meedia abil valituks.
Mingis mõttes sarnaneb Rupert Murdoch Edgar Savisaarega - nii osav, nii kogenud, nii mõjuvõimas, ja ometi nii kergesti haavatav. Usaldamatus teiste vastu ja usk enda kõikvõimsusesse viivad olukorrani, kus kogu mängu kontrollimine käib üle jõu, allpool rügavad lollid unustavad midagi tähtsat ette kanda, tähelepanu olulistele detailidele hajub ja väikesed vead saavad saatuslikuks. Haavatav iseenda, mitte teiste poolt.
