Tagaotsitav avantürist: „Nõuan 50 miljonit kahjutasu!”

Kassarahaga plehku pannud suurürituse Street Power korraldaja peitis end kaks nädalat Hispaanias ja läks teisipäeval vabatahtlikult Tallinnas politseisse. Enne seda andis ta Ekspressile veidra intervjuu.

Arvestades, et tegemist on politsei poolt tagaotsitava ja tema oma sõnul hetkel Eesti ühe kõige vihatuma mehega, ei hoia Kunnar Läets just madalat profiili – edevad päikeseprillid, firmadress ja koguni kaks hõbedast kaelaketti. Võib-olla pärineb imago ajast, mil praegu 36aastane mees oli sõna ­otseses mõttes sutenöör Kuressaare ­lõbumajas Must Roos. Selle eest viieks aastaks vangi mõistetud saarlane vabanes presidendi amnestiaga 2002. aastal.

Kui võtta aluseks pealkirjad meedias, siis üle­möödunud nädalalõpul sai endisest ­pisivar­gast, väljapressijast ja kohaliku tähtsusega liiklus­huli­gaanist üleriigilise tähtsusega tagaotsitav. Tema korraldatud miljonilise peaauhinnaga võidusõidusarja Street Power avaüritus Tallinna lauluväljakul lõppes fiaskoga, kus tünga sai plejaad artiste alates Kairit Tuhkanenist ja lõpetades Tanel Padariga.

100 000 kroonise sponsortšeki üleandmist oodanud Miss Estonia Diana Arno sai sõna otseses mõttes külma ja jäi haigeks.

Kui kella 19 paiku oli selge, et hoolimata võimsast reklaamikampaaniast oli laulukaare alla kogunenud vaid paarsada pealtvaatajat, võtsid ürituse korraldajad Martin Mägi ja Kunnar Läets vaikselt kassaraha ja kadusid nelja tuule poole. “Ma olin täitsa loll ja sinisilmne, et ma seda asja lõpuni tegin,” sajatab artistid kohale toonud Meelis Eskola, kellega eesotsas pettasaanud politseisse marssisid ja kelmuse kohta avalduse tegid. “Keegi ei osanud arvata, et nad jooksevad ürituselt ära.”

Kelmid või pühakud

Kümme päeva hiljem nabiti 25aastane Mägi piiril kinni. Teine organisaator oli jooksus, kuni läinud nädalavahetusel saatis Läets toimetusse e-kirja kõneka pealkirjaga “Kelmid või pühakud”. Ta teatas, et tahab end üles anda, kuid enne seda väärinfo avalikult kummutada. Esmaspäeva hommikul, kokku lepitud ajal jalutas tagaotsitav ise toimetusse. “Meil on ausalt öelda sitt minevik, aga see ei tähenda, et sa edaspidi ei ole normaalne inimene,” iseloomustas Läets ennast ja sõpra.

Oma sõnul pööras Läets pärast president ­Arnold Rüütli armuandmist oma elus uue lehekülje. Tema teadaolevad projektid on siiski kurioossed. Kohe pärast vabanemist püüdis ta eratelekanalitele müüa tõsielusarja “Pulmaekspress”, mille peaosas oli Farmi Gabriel ja mida iseloomustas kensaanlik süžee.

“Käis üks dressis ja kullasäras imelik mees. Ütles, et tahab teha saadet Eesti pulmadest,” rääkis TV3 tollane programmijuht Jüri Pihel, kui Õhtuleht ärajäänud telehitist skandaali puhus.

Aasta hiljem raporteerisid mitu väljaannet, et Läets mõtles välja uudse mobiiltõlketeenuse.

“Mobiiltõlketeenus sarnaneb konverentskõnega, kus üks telefonikõne osaline on tõlk,” rääkis Läets, lubades tööd 150 tõlgile. Saarlane püüdis oma ideed sadadesse miljonitesse küündiva summa eest Läänes maha müüa, aga ta naerdi välja. Tema firma sundlikvideeriti kuulsusetult mullu sügisel.

Umbes samal ajal kanti äriregistrisse uus firma RedIce Grupp OÜ, mille omanik oli varem varguse ja autoärandamise eest karistatud Martin Mägi ja tegevjuht Kunnar Läets. Firma registreeriti Maakri tänava tornmaja korterisse, mida üüris paberite järgi Mägi, kuid kus elas Läets. “Nad ol id väga esinduslikud ja asja väga kavalalt läbi mõelnud,” kirjeldab Eskola, kellele avaldas peale uhke kontori ja laia jutu muljet ka meeste Lexus.

Ehkki Läets väidab, et firma kapital tuli Mägi ehitusärist ja tema ise oli vaid palgaline, siis mulje on, et just tema oli avantüüri aju. Üllataval kombel otsustasid ilma spordi- või meelelahutusäri taustata mehed hakata kõigepealt võidusõiduürituse promootoriteks. “Kui me seda planeerima hakkasime, oli meil missioon – teha tänavad turvalisemaks,” räägib Läets, kelle sõnul oli idee tuua illegaalsed kiirendusvõistlused tänavalt ära. Läetsi suust seda juttu kuulda on kummaline, sest viimati 2007. aasta lõpus mõistis kohus talle 15 päeva aresti, kuna tegu on pidurdamatu liiklusrikkujaga.

Võmmid versus kiirendajad

Läetsi väitel oli esmalt idee “panna joonele” illegaalsed kiirendajad ja politsei ekipaažid, kuid seadusesilmad loobusid ettepanekust juriidilistel põhjustel. Sellest hoolimata jätkasid korraldajad ambitsioonikalt: reklaamiti välja enneolematu võidusõidušõu, mille seitsmest võistlusest koosneva sarja kulminatsioon pidi olema superfinaalis miljonikroonine autasu kõige kiiremale sõitjale.

Meelelahutusprogrammi ja eelreklaami asjus lõi Läets käed firmaga Club Vision, mille taga on mänedžer Meelis Eskola. “Miski ei reetnud, et tegemist on täieliku umbluuga,” räägib Eskola, kes tõi 9. mai õhtuks kokku seitse bändi, sketšimehed ja õhtujuhi Genka. Nüüd on Eskola 350 000 krooniga kahjunõudjate esirinnas.

Läetsi sõnul on Eskola ise krahhis paljuski süüdi. “Tema põhilause oli – reklaami pealt ei tohi koonerdada,” väidab Läets. Tema sõnul keelitas just Eskola kulutama kuuekohalist summat reklaamile, paisutas artistide nimistut ja raius hoolimata nirust eelmüügist, et massid ilmuvad lauluväljakule nagu nõiaväel. “Meil oli trükitud 15 000 piletit. Ka kõige halvema stsenaariumi järgi ei arvanud me, et kohale tuleb alla 7000 inimese,” räägib Läets.

Eskola jutt on risti vastupidine – lai joon oli Läetsi soov. “Ma läksin Kunnariga paar korda hästi kõvasti tülli, sest ta ei kuulanud teiste inimeste juttu,” räägib Eskola, kes oma sõnul keelitas üritust edasi lükkama. “Aga tema elas illusioonides.”

Mitte kelmus, vaid äriline ämber

Hoolimata hõredast osavõtjaskonnast kulges võidusõit enam-vähem plaanipäraselt. “Korraldajad lahkusid kõige põnevamal hetkel. Siis, kui kõigi tähelepanu oli keskendunud viimasele sõidule,” meenutab Eskola. “Kunnar ja Martin lihtsalt hiilisid sel ajal kassasse, võtsid kogu raha ning lasid seejärel kiirelt jalga.”

“Mis kassaga putku?! Kus on öeldud, et me pidime sel üritusel üldse kohal olema?!” ägestub Läets, kes on lugenud netikommentaaride üleskutseid nendega füüsiliselt arved klaarida. Tema sõnul oli Eskola kohustus üritus lõpuni vedada, sõltumata nende kohalviibimisest. Ta möönab, et nähes ürituse läbikukkumist, ei tahtnud korraldajad jääda “ajakirjanduse hambusse” ja lahkusid. Sisuliselt peatumata põrutati autoga Hispaaniasse. “Meil oli vaja lihtsalt aeg maha võtta ja asja adekvaatselt arutada,” ütleb Läets.

Kaks nädalat P& auml;ikeserannikul mõelnud Läets kinnitab, et tegemist oli ärilise ämbri, mitte kelmusega. Tal jääb õigust ülegi. Nimelt süüdistab ta Autospordi Liitu, kes väidetavasti survestas võistlejaid üritust boikoteerima ja nurjas Street Poweri. “Süü lasub sellel, kes alustas seda kampaaniat meie vastu,” leiab Läets ja lõhkab pommi: “Autospordi Liidu vastu tuleb nõue vähemalt 50 miljonit!”

Kahjunõue koosneb tema sõnul sarja kolme aasta käibest, kasumist ja moraalsest kahjust. Lisaks kavatseb ta hageda kõiki, kes on teda laimanud.

Autospordi Liidu hot rod’i assotsiatsiooni juhatuse liige Andrus Mõsovski naerab hiigelhagi jutu peale ja soovib jõudu. “See, et keegi otseselt tema vastu töötas, on pullisitt-jutt,” nendib Mõsovski.

Tema sõnul luges alaliit ürituse kohta netist ja võttis ise Läetsiga ühendust, et see Street Poweri nagu kord ja kohus registreeriks, muidu ei tohi seal ükski litsentsiga võidusõitja osaleda.

“Kindlasti ei teinud me aktiivset vastupropagandat,” lisab Autospordi Liidu juht Arno Sillat, mööndes siiski, et tal oli ürituse suhtes suur skepsis. “See äriplaan oli täiesti ebareaalne. Ilma pettuseta poleks sellest raha üle jäänud,” leiab Sillat, kes ei suuda taibata, mis nipiga Läets lõpuks linnalt ja politseilt ürituse loa välja rääkis. Paraku ilmus õnnetule üritusele vaid seitse võistlejat.

“Nimetada seda üritust kelmuseks on laim!” teatab Läets. “Ma tahaks näha, mismoodi sellest saab kelmuse koosseisu kokku.” Mees tunnistab ise, et on elus “palju põgenenud ja palju kinni istunud” ning see on andnud talle kõva kogemuse politsei ja kohtuga. Seetõttu ei ilmutanud skandaali peategelane teisipäeval Põhja Politseiprefektuuri end üles andma minnes mingeid ärevuse märke.

Kuus tundi hiljem ongi ta uuesti väljas ja teatab reipalt, nagu oleks käinud ebameeldival meditsiiniprotseduuril: “Tehtud!”