(Illustratsioon Eerik Kändler)

“Tõenäoliselt on olemas inimesed, kes on kolinud Maalt mujale: atmosfääri ülakihtidesse... ja ookeanide põhja,” väidab transhumanismi asjatundja, tõlkija Mart Kalvet. “Ilmselt on uutes keskkondades edukamad augmenteeritud inimesed. Sest näiteks meres elamiseks on lõpused mõistlikumad hingamiselundid kui kopsud.”

Suur unistus sellest, et me suudame tüvirakkudest kasvatada inimestele kunsttagavaraosi, uusi organeid ja jäsemeid, on aastaks 2031 ilmselt realiseerunud. “Neid tehakse nagu plasti. Pannakse lähteained kokku, neid segatakse, pressitakse, kuumutatakse, jahutatakse ja aurutatakse – kõik tavaline keemialabori tegevus,” selgitab Tartu ülikooli arukate materjalide ja süsteemide labori professor Alvo Aabloo.

Kalveti sõnul on juba praegu olemas tehnoloogia, siirdamaks keskkonda muutvaid seadmeid otse silma. “Nende abil saab parandada seda, mida sa näed – võid näiteks oma silma sees vahetada kulunud tapeedi parema vastu,” kirjeldab ta.

Kõige suuremad muutused ootavadki ees just meditsiinis ja biotehnoloogias. “Kindlasti oleme jõudnud sinnani, et inimest ravivad väikesed robotid, kes iseseisvalt ja juhtmevabalt inimese sees tegutsevad ja haiguskoldeid remondivad,” usub TÜ robootikadoktorant Heilo Altin.'

“Diagnoosimine ja ravimine hakkab toimuma otse haiguskoldes,” pakub Aabloo. “Inimesele manustatakse intelligentne ravim, mis siis ise ennast haiguskoldes doseerib ja ajastab.” Tabletid ja süstlad kaovad ajaloo prügikasti.

Tervise jälgimine muutub automaatseks. Naha all saab igaühel olema kiip või seade, mis salvestab ning edastab arstile meie terviseinfot. Vajadusel kutsub ka abi, kui miski vajab sekkumist.

Organite asendamise võime ning väsinud bioloogilise materjali “remont” suurendab drastiliselt inimese eluiga. “Ilmselt on 20 aasta pärast igapäevane märksõna eutanaasia,” ennustab Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port. “Väga kaua elavad inimesed hakkavad ülejäänute elu lihtsalt segama.”

Võime järglaste saamisel ükskõik kelle DNAd kasutada tähendab Pordi arvates, et seksuaalakt kaotab paljunemisel oma senise tähenduse. “Alles jääb selle meelelahutusfunktsioon, mida võimendatakse virtuaaltehniliste abivahenditega.”

“Lapsel võib vabalt olla rohkem kui kaks bioloogilist vanemat,” usub Port. See tähendab, et kaob ära pere selle traditsioonilises tähenduses: perest saab midagi kommuunilaadset, bioloogiliselt omavahel seotud üksusena see kaob.”

Kas me muutume ka targemaks ja paremaks? Mart Kalvet usub, et meie võime andmeid analüüsida ja infot töödelda kasvab tänu pähe istutatud ja kognitiivset sooritust võimendavatele arvutitele ja kiipidele järsult. “Meil on tehnoloogia kujul olemas platvorm tõeliseks intelligentsi plahvatuseks.”

“Ma ei oleks eriti optimistlik, et inimeste intelligentsust annab tõsta. See on kümneid tuhandeid aastaid olnud sama. Hoopis informatsiooni hulk on kasvanud,” vaidleb Aabloo. “Mis puutub aga paremaks saamist, siis see toimub pidevalt. Inimeste vaated elule, surmale ja inimesele olid veel enne II maailmasõda tänasega võrreldes nagu öö ja päev.”

Muutub ka toit. Kuna geneetika ja biotehnoloogia teisendab nii taimede kui ka liha tootmist ja isegi ülesehitust, peab Aabloo sõnul muutuma ka inimene ise, et ta selle toiduga hakkama saaks.

“Ma ei imestaks, kui mõnes putkas oleks müügil inimlihaburger, mis on valmistatud sada protsenti laboris. Miks mitte süüa liigikaaslast, keda pole hukatud, kellele pole põhjustatud mingeid kannatusi,” sõnab Kalvet.Tagasi Tulevikku

Raadio 2 R ja L (kordus) kl 13–15

Kommenteeri tulevikku: www.r2.ee/tagasitulevikku

Järgmises saates: eskapism ja paralleelreaalsused aastal 2031

Eksperdid: Daniel Vaarik, Jaanus Rohumaa, Kurmo Konsa