Tagasi tulevikku – Wall Streeti special edition

Just sellest filmist meenus mulle stseen, kui lugesin artikleid USAs vaikselt jõudu koguvast raamatupidamisskandaalist. Robert Zemeckise ulmefilmis loeb tegelane ajamasina abil ajalehest järgmise nädala loterii võidunumbreid ja püüab peavõidu.

Umbes sama kindla mooduse raha tegemiseks võisid leida mõni aeg tagasi (enne 2002. aasta Sarbanes-Oxley seadust) paljud USA börsifirmade juhid. Iowa ülikooli uurimusest selgus, et enamik aastatel 1992–2002 raamatupidamisaruannetes kajastatud juhtkonnaoptsioonidest olid välja kirjutatud madala aktsiahinna lähedal. Selgituseks: optsioonilepingu omajal on õigus osta aktsiaid tulevikus lepingu sõlmimise päeval fikseeritud hinnaga (strike-price).

Madalaima hinna "selgeltnägemine" tekitab õigustatud küsimusi raamatupidamisreeglite rikkumistest. Kahtlustatakse, et optsioonid on sisestatud raamatupidamisse perioodi lõpus, siis kui kogu aktsia hinnaliikumise trajektoor oli teada. Valitud on ilmselt sobiv kuupäev (backdating), mil aktsia hind oli madal, et hilisem aktsiahinna tõus tagaks juhtkonnale suure sissetuleku.          

USA väärtpaberijärelevalve (SEC) on alustanud uurimist kolmekümne kolme börsifirma suhtes. Tervishoiufirma UnitedHealth (UNH) puhul teostab riigiprokuratuur kriminaaluurimist. UnitedHealthi väikeinvestorid on algatanud kohtuasja firma vastu. Kohtuasjaga on liitunud suured pensionifondid.

Mängu võib tulla ka maksuamet, sest turuhinnast madalamalt väljastatud optsioonilepingutelt oleksid firmad pidanud tasuma ka erisoodustusmaksu.

Pärast Enroni pankrotti 2002. aastast kehtima hakanud Sarbanes-Oxley seaduse kohaselt peavad kõik insaiderid tehingud aktsiatega, kaasa arvatud aktsiaoptsioonid, avalikustama kahe äripäeva jooksul. Praegu jõudu koguva skandaali valguses näib, et omal ajal tugevat kriitikat pälvinud Sarbanes-Oxley seaduse kehtestamine oli vägagi vajalik.