Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringust (TNS Emori abiga) selgus, et seda summat, mis enamasti jääb 5000 krooni piiresse, on inimestele väga vaja. Ootamatult sülle sadanud rahasüst kulub suuremal osal inimestest võlgade tasumiseks ja igapäevasteks kulutusteks. Ei mingeid mõnuoste – reisimiseks, hobideks, remondiks – enam! Varasematel aastatel oli nende inimeste hulk, kes tulumaksutagastuse eest endale midagi ilusat lubasid, palju suurem.

Võrreldes eestlastega kasutavad venelased seda raha rohkem võlgade ja pangalaenude õiendamiseks. Põhjuseks on suurem võlgade hulk. Uuring lükkas ümber arvamuse, et noored lähevad saadud rahaga reisima või pidutsevad selle maha. Ka neil on lisaraha vaja igapäevasteks kulutusteks.

Taavi Rõivas (Reformierakond) peabki kõige mõistlikumaks kustutada esimese asjana suure intressiga SMS- ja tarbimislaenud. Muret­tekitavaks peab ta seda, et mõnuostude sooritajate hulk on ikka veel poolteist korda suurem kui inimeste arv, kes oma laenujääki vähendavad, ning paljudel puuduvad plaanid laenutagastuse kasutamiseks.

Finantskäitumise uuring näitas, et seitse inimest kümnest peab arvestust tulude-kulude üle, kuid pikaajalist planeerimist esineb harva. See oligi uuringu lähtepunkt: mis nad siis teevad, kui kontole laekub korraga suurem summa.

Kas peretoetus või tulumaksutagastus?

Ligi poolte perede sissetulek on masuga vähenenud, kasvanud on töötus. Enne kinnisvaramulli prognoosisid laenuvõtjad, et nende sissetulek hakkab iga aastaga toredasti kümne protsendi kaupa kasvama. Mis sest unistuses tänaseks saanud on, teavad kõige paremini kohtutäiturid, võlanõustajad ja pangad.

Eiki Nestor (sotsid): “Tõstan kõik oma käed püsti, ka need, keda mul täna kaasas ei ole, selle poolt, et kui valik on, kas suurendada peretoetusi või anda tulumaksusoodustust laste eest, siis pereotoetus aitab peresid palju rohkem, kuna paljudel ei ole seda isiklikku tulu, millest maha arvata.” Eluasemesoodus­tuse eesmärk oli kaasa aidata kinnisvaraturu tekkele ja toetada inimeste tegevust oma kodu soetamisel.

SMS-laenu probleemid on valdavalt noorematel, madalama haridustasemega inimestel.

Kaidi Silver-Schöbe (Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja) näeb pidevalt inimestega töötades väikest inimest süsteemi sees. “Inimestel, kellel on majanduslikke ressursse vähem, on ka muid ressursse vähem – oskusi eluga toimetulekuks, haridus on madalam, neil on kõike vähem,” ütleb ta. “Inimesed, kelle ressursid on väiksemad, tunnetavad ebakindlust ja ei hakka planeerima, sest neil on tunne, et riik teeb nagunii mis tahab, nad ei saa aru ega hakka optimeerima maksukulusid.”

Palju probleeme on lastekodudest ellu astunud noortel, kelle hulgas valitseb arusaam, et asjad tulevad iseenesest. Ja vanemate finantskirjaoskamatus pärandub lastele edasi. See tähendab impulsiivseid oste, homsete väljaminekutega mitte arvestamist... ühesõnaga, inimeste eelarveplaneerimise oskused jäävad kuuenda klassi matemaatika tasemele. See on viimane kord, kui koolis õpitakse intresside arvutamist.

Kaidi Silver-Schöbe: “Uuringus ei kajastu, et kui inimesed maksavad võlgasid, kas nad teevad seda vabatahtlikult või on kohtutäiturid selle summa arestinud ning neil puudub valik. Inimesed tegid kihku-kähku oma deklaratsioonid, kuid paljud ei viinud end eelnevalt kurssi, et see nõue oli juba arestitud. Need, kes olid planeerinud sellega oma kommunaalkulude võla likvideerida, maksid sageli aga hoopis SMS-laenu ja võlga.”

Telesaatest “Võlast vabaks” tuttav nõustaja Silver-Schöbe on selle poolt, et kõrge intressiga asjad tuleb enne tagasi maksta, aga “ei tohi unustada emotsionaalset ja turvatunde poolt. Kui inimesel on oht saada korterist välja visatud, siis ta maksab loomulikult enne ära oma kommunaalvõlad, mis matemaatilise tehte järgi ei ole number üks, või et tema laps ei oleks koolis täiesti põlualune, siis ta läheb ja ostab talle firmariided, mis ratsionaalselt oleks nonsenss.”

Aga kui kodulaenu intresside maksusoodustus väheneks?

Hiljuti hirmutas rahandusminister meid ideega eluasemelaenude intressi tulumaksutagastus lõpetada. Mis juhtuks, kui see oleks piiratud näiteks 30 000 kroonile või hoopis kaotatud?

Taavi Rõivas: “Näide 30 000 tähendab praeguse intressitaseme juures umbes 3miljonilist laenujääki, mis on üsnagi kallis eluase. Nii madalaks Euribor kindlasti ei jää. Kui me oleksime soodustuse buumi eel ära kaotanud, oleksime olnud väga targad. Tagantjärele näeme, kas hindasime seda tarkust enne järgmist kriisi. Buumi nii suurena enam ei tule, kuid kindlasti ei jää tulemata järgmised mullid ja mullikesed.”

Eiki Nestor: “Eluasemelaenu intresside tulumaksu tagastuse muudatuse oleks pidanud tegema aastaid tagasi, aga praegu ei ole selleks paras aeg. Asja teine pool on õigustatud ootuse pool. Kui ükskõik milline valitsus kavatseb tulevikus eluasemelaenu intresside maksusoodustuse kaotada, siis saab seda teha ainult nendele laenudele, mida veel võetud ei ole. Teise samba sissemaksete muudatus on näide, mille puhul riigikohus on rääkinud õigustatud ootustest.”

Andrus Saar (Saar Poll): “Soodustust on vaja noortele inimestele, kellel on vaja eluaset, mitte keskealistele. Tuleb välja, et keskealised inimesed saavad kõige suurema osa maksutagastusest. Nad ehitavad kallid majad, mille eest saavadki tagasi maksu, ja uuring näitab, et jõukamad inimesed käivad ka rohkem reisimas selle rahaga. Ma olen täiesti veendunud, et sellistes piiratud majanduslikes tingimustes peaksime rohkem vaatama, et see raha jaotus oleks õiglasem ja see jõuaks nendeni, kellel on seda vaja, et me ei maksaks kinni kellegi uhkeid häärbereid.”