Tähtsad ametikohad ootavad Kadrioru ja Toompea diili

Miljoni krooni küsimus riigi tippametnike valikul on seekord: kas teised teevad oravatele kambaka?

Juba novembris küsis president Toomas Hendrik Ilves ise erakondadelt pakkumisi kõigile kolmele tänavu vabanevale kõrgele ametikohale, kuhu tema peab kandidaadid esitama. Ta mainis sealjuures, et tegemist võiks olla poliitikaväliste inimestega.

Õiguskantsleriks pakkus Ilves Allar Jõksi, olles aga ametliku esitamise ajaks juba fakti ees, et hääli jääb puudu. Seejärel leppisid Reform ja Kesk kokku detailse plaani, kuidas Jõks täpselt läbi kukutada.

Oravate ideoloogiajuht Rain Rosimannus isiklikult kooskõlastas Jõksi hävitamiseks vajalike häälte arvu Keskerakonnast Ain ­Seppikuga. Kokku lepiti isegi stsenaarium, kuidas Jõksi asja saalis arutada.

Oravate poolt ninasarvikutele pakutud lepe pidas ja 18. detsembril põruski Jõks Riigikogus häältega 56 : 36 läbi.

Seega võib Reformi võidukäik riigiametnike nimetamisel jätkuda ka tänavu. Viimastel aastatel on oravad suutnud mehitada eurovoliniku (Siim Kallas), Riigikohtu esimehe (Märt Rask), Eesti Panga presidendi (­Andres Lipstok), rahvusringhäälingu juhi (Margus Allikmaa), Kunstiakadeemia rektori (Signe Kivi) ja Maaülikooli rektori (Mait ­Klaassen) ametikohad.

Konkureerivates parteides on iga uue ameti üleminek Reformi kätesse tekitanud kadedust ja pahameelt. Reform on saanud liiga tugevaks. Seepärast kasutatakse tänavu ära kõik võimalused peaministripartei edasise mõjuvõimu laienemise peatamiseks. Võimalusi on neli.

Õiguskantsler

Erinevalt oma eelkäijast Eerik-Juhan ­Truu­välist kritiseeris nüüdne ­õiguskantsler Jõks kirglikult poliitilist eliiti ja eliidi tegevu­setuse tõttu lokkavaid pahesid nagu näiteks kogu Eestit haaranud ehituspornot. See tõi talle rahva toetuse ja paljude poliitikute ­pahameele.

Viimase suure algatusena tõstis Jõks kilbile kontrolli erakondade rahaasjade üle. Kriitikute meelest eksis Jõks oma unistustes siiski liig “vapslikele” radadele, taotledes ülisuuri volitusi kuni parteikontorite läbiotsimisteni välja, olles aga ise, eriti ametiaja algul, Res Publica mõju all. Pole siis imestada, et Reform ja Kesk otsustasid nüüd Jõksi staaritsemise lõpetada.

Jõksi läbipõrumise faktist endast on olulisemad selle pikaajalised tagajärjed. Tegemist on president Toomas Hendrik Ilvese ja teda presidendivalimistel toetanud Reformierakonna esimese avaliku tüliga.

Kuigi tema kandidaat sai lüüa, on Ilves täna võidumees. Ta suutis kinnistada rahva seas levinud stereotüüpi hea õiguskantsleri võitlusest pahade poliitikutega, eriti Reformi ja Keskiga.

Nüüd peab Ilves valima, kuidas jätkata. Kas esitada uus ja sõltumatu kandidaat, kelle Reform koostöös Keskiga ehk jälle läbi kukutaks? Või minna ühega neist parteidest kokkuleppele ja saada ametisse sobiv inimene?

Ilvest võiks rahustada, et juba president Lennart Meril oli 2000. aastal suuri raskusi õiguskantsleri leidmisega. Toona avalikkusele totaalselt tundmatu Jõks oli järjekorras neljas mees, kes pärast rohkem kui pooleaastast epopöad Riigikogus lõpuks läbi läks. Ekspressi andmetel kohtuski Ilves läinud nädalal riigikohtu esimehe Märt Raskiga ja palus tal soovitada head kandidaati.

Riigikontrolör

Kuna Reformil oli vaja Jõksist kui õiguskantslerist igal juhul vabaneda, pugesid nad esialgu Ülle Madise toetamise taha. Praegu Riigikontrollis peakontrolörina t&am p;am p;am p;ou ml;ötav a Madi se nimi on küll tuntud juristide seas, kuid avalikkusele ütleb vähem. Samas paljud poliitikud tunnevad varastes 30ndates naist kui riigiõiguse eksperti, kelle teadmisi neil on vaja läinud.

Aastatuhande algul aitas Madise Res Publicat programmi kirjutamisel, ent ei tahtnud ise poliitikasse minna ja keeras Äraostmatutele selja. Viimane samm tooks talle täna dividendidena peaaegu kõigi teiste parteide toetuse.

Kuna Ilves peab ennast presidendina Reformi suhtes maksma panema, oleks tal lihtsam esitada Madiset riigikontrolöriks, kui  õiguskantsleriks. Kohtumise põhjal sotside parlamendifraktsioonis, kus olid lisaks Madisele kohal Mihkel Oviir ja Peeter Lätti, jättiski just esimene parima mulje.

Kuid sel variandil on üks “aga” - Ülle Madise ei taha riigikontrolöriks hakata. Ta on poliitikutele öelnud, et võtaks kindlasti vastu ettepaneku pürgida õiguskantsleriks.

Eesti Panga nõukogu esimees  

Läinud aasta lõpul puhkenud kuulujutt devalveerimisest ei mõjutanud Eesti krooni, kuid ähvardab mõrandada Mart Sõrgi šansi ametis jätkata. Poliitikud on pahased, et Eesti Pank ei lükanud kõlakaid jõuliselt ümber.

Alternatiivne kandidaat on Rootsi väliseestlane Jaan Männik, kes juhtis veel hiljuti Telekomi nõukogu ja esines presidendikandidaatide esialgses nimekirjas. Kõne all on ka Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan professor Enn Listra.

Kõigist neljast tippametist kütab panga nõukogu esimehe valimine kõige vähem kirgi, näiteks Keskerakonnale on see üsna kama. Tegelikult on tähtis Eesti Panga presidendi koht, millel istub juba reformikas Andres Lipstok.

Kaitsepolitsei peadirektor

Kapo juhi valimine erineb Soome Supo juhi valimisest nagu öö ja päev. Soomlased kuulutasid läinud aasta lõpul oma salapolitseile uue juhi leidmiseks esimest korda välja avaliku konkursi, kus osales kolm naist ja kaheksateist meest. Võitjaks tunnistati 38aastane Ilkka Salmi, siseministri erinõunik ja peaminister Matti Vanhaneni kandidaat. Sama oluliseks kui poliitilised sidemed osutus Salmi viieaastane töökogemus Supos islamiriikide salateenistustega sidemete loomisel.

Eesti salateenistus on siseminister Jüri Pihli laps. Seadus lubaks panna Kapot juhtima ka mehe väljast, nagu kohtuniku, prokuröri, politseijuhi jne. Oma viimastes kaadrivalikutes on Pihl eelistanud edutada endisi alluvaid Kapost, kelle isikuomadusi, võimeid ja lojaalsusastet ta suurepäraselt tunneb. Arvamused, kas ta pikendab veel viie aasta võrra oma kunagise asetäitja Aldis Aluse töölepingut või eelistab kedagi teist, lähevad lahku.

Pärast pronksiööd süüdistas Pihl, et venelaste rahutuste puhkemine on Kapo tegemata töö. Pihl jätkas etteheiteid ka suvel Kapo aastapäeval peaminister Ansipi juuresolekul. Pärast Pihli lahkumist ürituselt lohutas Ansip kapokaid, et tema meelest on nad oma tööd hästi teinud.

Pihli jätkuva kriitika taustal on Kapo ja Aluse ainsaks aktiivseks kaitsjaks osutunud reformikas Jaanus Rahumägi. Ta juhib Riigikogus Kapo kontrollkomisjoni ja tahab kindlasti uue pealiku valimises häält teha. Rahumägi oleks võimeline Pihli kandidaadi komisjonis läbi kukutama, kuid mitte oma kandidaati valitsuses läbi suruma.

Seetõttu võiks kõne alla tulla nii Pihli ja Reformi vaheline võistlus kui ka nende mõistuseabielu. Kapo peakontori sisemised meeleolud kanduvad sinnakanti, et uut peadirektorit ei tohiks kummitada pidev vastas seis sisemin isteeriumiga, mist&o tild e;ttu paljud on veendunud, et tema nimetähed võiksid erineda praegusest AAst.

Nimi: Allar Jõks (42)

* Amet: õiguskantsler
* Palk: 835 000 krooni
* Valimine: Riigikogu hääletab presidendi esitatud kandidaati
* Viimane tööpäev: 6. märts 2008
* Kas jätkab? Ei

* Nimi: Mihkel Oviir (65)

* Amet: riigikontrolör
* Palk: 705 000 krooni
* Valimine: Riigikogu hääletab presidendi esitatud kandidaati
* Viimane tööpäev:
31. märts 2008
* Kas jätkab? Lahtine  

* Nimi: Mart Sõrg

* Amet: Eesti Panga nõukogu esimees
* Palk: 385 000 krooni
* Valimine: Riigikogu hääletab presidendi esitatud kandidaati.
* Viimane tööpäev:
13. juuni 2008
* Kas jätkab? Lahtine

* Nimi: Aldis Alus (40)

* Amet: Kaitsepolitsei peadirektor
* Palk: 660 000 krooni
* Valimine: Valitsus nimetab siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu Kapo komisjoni seisukoha
* Viimane tööpäev:
15. juuni 2008
* Kas jätkab? Lahtine

Märkus: Palgaandmed on 2006. aasta omad.