SÄÄSTAB INIMELUSID: Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding loodab, et avariist automaatselt teatav süsteem eCall alustab kolme aasta pärast tööd. euroopa komisjon
Euroopa Komisjon algatas intelligentsete autode projekti juba ülemöödunud aastal. Et liikluses saaks hakata kasutama senisest turvalisemaid, targemaid ja säästlikumaid sõidukeid, soovib komisjon algatuseks käivitada kõigis liikmesriikides lähiaastatel automaatse hädaabikõne süsteemi eCall.


Liiklusõnnetuse korral kasutatav automaatne hädaabikõne süsteem põhineb Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112. “Ükskõik kus Euroopas toimuva autoõnnetuse korral valib autosse paigaldatud automaatne hädaabikõneseade hädaabinumbri 112 ning edastab esmase teabe õnnetuse kohta, näiteks õnnetuspaiga täpse asukoha,” ütleb Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia voliniku Viviane Redingi pressiesindaja Martin Selmayr.


Seade tõstab Selmayri sõnul hädakisa ka siis, kui reisijad ei suuda liiklusõnnetuse tagajärjel suhelda.


ECall või sellega sarnased süsteemid pole enam mingi uudis. Näiteks Volvo pakub juba aastaid mitmes riigis “Volvo on Call”-süsteemi, kus ühe nupuvajutusega saab autosolija hädasõnumi edastada. Volvo ja Fordi Eesti esindaja Info Auto turundusdirektor Tiit Lillipuu küll möönab, et Eestis selliseid Volvosid veel ei müüda.


ECall alustab kolme aasta pärast

Vähemalt paari järgneva aasta jooksul ei sunnita kedagi oma autole hädaabikõnesüsteemi paigaldama. Samas on automüüjad kindlad, et lisavidinatega autod kallinevad mõlemal juhul – nii siis, kui tootjad järgivad Euroliidu üleskutset vabatahtlikult, kui ka sel juhul, kui eCall muutub kohustuslikuks.


Automüüjad ei kavatse eCalli vastu protestima hakata, kuigi see kergitab veidi sõiduki hinda. “Ainult elus klient ostab automüüjalt uue või järgmise auto,” lausub Lillipuu. “Nii et automüüjad, kes oma klientuurist hoolivad, on kindlasti vastavate nõuete kehtestamise poolt.”

Euroopa Parlament on hädaabikõne süsteemile andnud oma täieliku toetuse ning kutsub kõiki liikmesriike üles süsteemi rakendama ning vastastikuse mõistmise memorandumit allkirjastama. Praeguseks on memorandumile alla kirjutanud 16 riiki: Austria, Küpros, Tšehhi, Saksamaa, Soome, Kreeka, Itaalia, Leedu, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Holland ning Island, Norra ja Šveits. Eesti, Slovakkia, Ungari ning Luksemburg kavatsevad memorandumiga ühineda lähiajal.


Samuti on memorandumile käe alla pannud 50 nn sidusrühma (näiteks autotööstused, auto­osade tootjad, telekommunikatsiooniette­võtjad, ­maanteede haldajad, hädaabi organisatsioonid ja ­autoklubid).


Memorandumiga liitunud riikidega on komisjon alustanud läbirääkimisi eCalli vabatahtlikuks lisamiseks kõikidele uutele sõidukitele alates 2010. aastast. Olenevalt läbirääkimiste edukusest võib komisjon tänavu välja tulla ka direktiividega eCalli rakendamiseks.


Automaatne hädaabikõne süsteem ei ole loomulikult ainuke tehnoloogia, mida nn intelligentsele autole sisse ehitatakse – on olemas kümneid tehnoloogiad, mis aitavad vältida õnnetusi ja päästa elusid. Üks nendest on näiteks elektrooniline stabiilsuskontroll, mis aitab vältida auto juhitavuse kaotamist või libisemist, mis on põhjustanud ligi 40% surmaga lõppenud õnnetusi. Elektroonilise stabiilsuskontrolli tahab komisjon muuta kohustuslikuks 2012. aastaks.


Lillipuu sõnul kuulub stabiilsuskontrolliseade juba praegu iga endast lugupidava Euroopa autotootja enamiku mu delite põhivarustusse.


Autod kallinevad kuni sada eurot

Selmayr ennustab, et eCalli kasutuselevõtmisel kerkiksid hinnad 80–100 eurot ehk 1250–1560 krooni auto kohta.


Lillipuu hinnangul kallinevad veidi ka kasutatud autod. “Kujuneb ju kasutatud auto hind rusikareeglina välja selle hinnast uuena,” põhjendab ta.


Volkswageni maaletooja Saksa Auto turundusjuht Keijo Kaasik märgib, et esialgu on raske ennustada, millist mõju võiks intelligentsete autode kasutuselevõtt Eesti automüüjatele avaldada.


“Selliseid “isendeid” tänapäeval veel laialdaselt tootmises ei ole. Kindlasti võib aga väita, et meie turg ei ole niisuguste toodete vastuvõtmiseks nii küps kui Kesk-Euroopa turg – oleme oma turutrendide arengus kaks-kolm aastat järel,” ütleb ta.


Mis puutub autoturgu väljaspool Euroopat, siis näiteks Ameerikas kehtestati elektroonilise stabiilsuskontrolli seadus juba 2006. aastal ja see teeb tehnoloogia kohustuslikuks kõikidel uutel Ameerika autodel 2012. aastast alates.


Tänavu alustab Euroopa Komisjon Selmayri sõnul läbirääkimisi Euroopa, Jaapani ning Korea autotootjatega eCalli vabatahtlikuks lisamiseks uutele autodele.