Korsar lubab, et rohkem ta varajasega ei katseta, sest see peab sirguma loori all. Umbrohi kipub saagi ära tapma. Loorialust mürgitada ei saa, samuti ei tohi saaki 21 päeva enne koristamist pritsida.

Ka teisi kartulipõlde pole Korsar sel aastal putukamürgiga pritsinud, ainult lehemädaniku vastu on sutsaka andnud. Välismaised sordid on pirtsakad, kuid saagikad. Eesti sordid on maavillaselt tugevad, aga mugulaid pakuvad vähem.

Üldiselt on terves Euroopas kartulipõllud ühed enim mürgitatud. Õnneks tuleb meie toidulauale kartul Eestist, välismaalt tuuakse vaid ülitühine osa. Põllumajandusministeeriumi andmetel veeti eelmisel ja üle-eelmisel aastal sisse vaid viis protsenti saagist.

Võrreldes nõukaajaga kantakse Eesti põldudele neli korda vähem väetist, näitab statistikaamet. Ka haritav maa on tohutult kahanenud. Ainult rapsi kasvatakse enam ja seda väetatakse rohkem kui vene ajal. Need mürgid rasvas ei lahustu ja pudeliga poeletile ei satu.

Viljandimaa põllumees Ilmar Kõva­tomas on kindel, et meil kasutatakse kordi vähem nii väetist kui ka taimemürke kui Lääne-Euroopas. Kõvatomas kurdab, et on raske aasta, ja taimemürkide kohta ütleb: “Enne vaatan rahakotti, kui huupi mürgitama hakkan.” Kui Lääne-Euroopa põllumees pritsib põldu vastavalt graafikule, siis kohalik vajaduseta raha raiskama ei hakka.

Samuti pole Eestis maa kurnaval kasutusel. Metsi, aasu ja veekogusid on palju ning kahjurite vastu tegutsevad ka looduslikud vaenlased. Lepatriinude toetuseks tuleb soe sõna öelda.

Kolmandaks – kahjurputukatele meeldib lõunamaine kliima rohkem. Hispaania kraam kipub olema rohkem saastatud kui Hollandi oma.

Suvises eestimaises toidus pole palju mürgijääke, turukaup on korralik, sellise üldistuse saab teha veterinaarameti viimaste aastate kontrollidest. Eks pritsitakse ikka, aga muret ei pea tundma. Tähelepanelikumalt tasub suhtuda kohalikku maasikasse ja kartulisse.

Umbes kolmandik Euroopa viljadest on saastatud mitme taimemürgiga. Hea uudis on aga, et ei sel ega eelmisel aastal pole meil müüdavast kaubast leitud liigsest väetamisest tekkivaid nitraadijääke.

Põllumees ja tarbija on rinde eri pooltel. Taimemürk kindlustab põllumehele saagi ja teenistuse. Toidu tarbijate teavitamine Eestis on paraku nõrk.

Küll aga on olemas üle-euroopaline häiresüsteem. Hommikul tuleb veterinaarameti arvutisse teade Saksamaal leitud mürgisest Türgi maasikast, mille partii saabus ka Eestisse. “Me oleme võimelised selle tööpäeva jooksul Eesti poodidest ja hulgiladudest üles leidma,” väidab veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Seni on kogu partii tulnud kõrvaldada vaid kord, kui Iirimaalt saabus liigse dioksiinisisaldusega liha.

Veterinaar- ja toiduamet teeb sel aastal kahe miljoni krooni eest taimemürkide pistelisi kontrolle. Samas ei saa avalikkus teada, missugune pood mürgist kraami müüs või kes nad müüki sokutas. Vastutust ei võta keegi. “Häbipost pole vajalik, sest toidu käitlejad on väga koostööaltid. Iga hinnaga raha tekitamise aeg on möödas,” ütleb Pärtel.

Ka ei saa teha üldistust, et näiteks Hollandi tomatis on rohkem mürke kui Leedu omas. Veterinaaramet teatab vaid: “Viiel protsendil proovidest oli mitme pestitsiidi jääke” või “2010. aastal oli ühes Türgi aprikoosi partiis taimemürgi jääke liiga palju.” Poeskäijal pole nende teadmistega midagi pihta hakata. Veterinaarameti nõrkustele juhtis eelmisel aastal tähelepanu ka Riigikontroll.

“Igal aastal on Euroopa Komisjoni spetsialistid kolm kuni kaksteist korda kontrollinud mõnd meie töö lõiku – nemad on rahul,” ütleb Pärtel.

Veterinaarameti pressiteadete lugejatele abiks: ei maksa lasta end uinutada optimistlikust jutust, et 95 protsendi viljade mürgisisaldus on normi piires.

Enda jaoks tuleb noppida välja need viljad, milles leidub mitme mürgi jääke. Eestist on mitu aastat järjest leitud mürgikokteiliga sidruneid, pirne, viinamarju ja paprikaid. Paari aasta taguse Euroopa Liidu uuringuga tehti rekordeid: pirnis 22, paprikas 21 ja tomatis 20 erineva taimemürgi jäägid. Taimed on imenud mullast ja veest sisse selle põllu mürgitamise ajaloo. Poolas on tuulehaugidest leitud isegi DDT-jääke, kuigi selle ülimürgi kasutamine keelati ligi 40 aastat tagasi.

Kolmandik Euroopa Liidu toidust sisaldab kahe või enama mürgi jääke, ütleb Maaülikooli mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. Taimekaitsevahendite jääkide normid toidus on pandud paika nii, et on arvestatud vaid üksikute toimeainete esinemisega toidus. Iga mürgi sisaldus eraldi võttes võib olla normi piires, kuid erinevad jäägid koos võivad mõjuda ettearvamatult. Mürgikokteilide mõju inimesele on vähe uuritud. Teadlased kahtlustavad, et taimemürkidel võib olla koosmõju ravimitega, mida inimesed tarvitavad.

Omaette ooper on, et isegi rikas Saksamaa tunnistab: nad pole võimelised laboris kindlaks tegema pooli taimemürke viljades. Üldse kasutatakse umbes tuhandet mürki. Eesti labor on võimeline ära tundma ligi kolmsada.

Alles sellest aastast analüüsitakse meie toidus glüfosaate, mida sisaldab Roundupi-nimeline hitt-toode. Seda tõhusat mürki on alates 1970ndatest enim kasutatud, mis meenutab revolutsioonilist DDT-d sõjajärgses põllumajanduses.

Eelmisel aastal leiti mürke erakordselt palju, aga 2011. aastast karmistuvad Euroopa Liidu reeglid veelgi: täiesti keelatakse vähki tekitavad ja geenimustrit mõjutavad mürgid. Närvisüsteemi ärritavate ja allergiat põhjustavate ainete kasutamist karmistatakse. Keelustatakse lennukitelt pritsimine. Veekogude ümber tekib kaitsevöönd, kus mürke kasutada ei tohi.

Joonistused Anneliis Aunapuu

 Tomat

Eesti suurtes aiandites sirguvad taimed tehislikus kasvusubstraadis ja saavad vee ja väetise otse juurtele. 2007. aastal leiti import­tomateid, milles oli 20 taime­mürgi jääke. Eestis kasvatatud tomatist ei ole liigseid mürgijääke leitud.

 Kurk
Eestis kasvatatud kurgist mürgijääke leitud ei ole. Grüne Fee peletab kahjureid nii, et laseb kasvuhoonesse lahti nende vaenlased putukad.;

Kõige tervislikum on süüa avamaakurke.

 Kartul
Terves Euroopas kasutatakse kartulikasvatuses rohkelt taimemürke ja veel eraldi kemikaale, mis aitavad kaasa vilja pikaajalisele säilimisele. Meie turgudel kaupleb aga küllaga vanamoodsaid potipõllumehi, kel ainus väetis on sõnnik.;
 Porgand

Eesti ja Euroopa suurtootjad ei saa ilma mürgita hakkama. Eelmisel aastal imporditi 12% meil müüdavast porgandist.

 Viinamari

Traditsiooniliselt üks enim mürgitatud marju: Eesti rekord on 17 mürgi jäägid. Paraku jäävad need alles ka veini.

 

 Paprika
Pooltel Hispaaniast ja Hollandist toodud paprikatel on leitud mürkide jääke.;
 Sidrun
Kui soovite kasutada sidruni koort, siis kuuma veega küürimine ei aita, tuleb kasutada nõudepesu­vahendit.;

Ka siis saab maha vaid osa mürke, selgub Tartu Üli­kooli 2007. a uuringust.

 Mandariin
Meie jõuluaja lemmik ja lastele allergiapunnide kasvataja on jällegi üks ohtralt mürgitatud vili.;

Eestist on leitud kaheksa erineva mürgi jäägiga mandariinipartii.

 Basiilik, murulauk, meliss, spinat

Ka neis on leitud palju nitraati. Kehvem on, et neile ei olegi norme kehtestatud!

 Salat

Jamie Oliveri sõnul pritsitakse Inglismaal salatit klooriühenditega, mis on ELis lubatud. Eesti salatid on olnud liiga kõrge nitraadisisaldusega. Seda maha pesta ei saa.

 Maasikas
Selle õrna vilja kasvatus ja säilitamine nõuab taimemürkide kasutamist.;

Siinne ­rekordleid on 14 mürgijääki Saksamaalt toodud partiist. Ka Eesti maasikatest on leitud mitme mürgi jääke.

 Õun
Eesti õun on tavaliselt mürgivaba, ka need, mis pole kasvanud mahepõllumajanduses. Välismaist õuna tuleb kindlasti koorida, sest seda on pritsitud pikemaks säilitamiseks.;