TÄISMAHUS: Eesti mullikad lendavad kevadel Kasahstani
Tänavu kevadel läheb Tallinna lennujaamast teele esimene Eesti loomakasvatajatelt ostetud viiesajapealine saadetis. Eksporditavate loomade hind kõigub sõltuvalt isendi väärtusest 1500 ja 1900 euro vahel, mis teeb tehingu oodatavaks väärtuseks kuni kümme miljonit eurot.
„Müüki lähevad tiined mullikad, kes uue peremehe juures paari-kolme kuu pärast poegivad ja hakkavad kohe piima andma,” ütles Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Taavi-Tanel Bulitko. „Eesti veiseid hinnatakse maailmaturul kõrgelt, sest nad on taudidest puhtad. Samuti suudab meie farmer müüa korraga paarkümmend looma, mis muudab kokkuostmise palju efektiivsemaks kui paljudes teistes Euroopa riikides, kus farmer suudab müüa vaid üks-kaks veist.”
Venemaal varastataks ära
Transpordilennukisse, mis mahutab 50–60 veist, monteeritakse erilised teraslatrid, mis võimaldavad veistel lennu viie kaupa koos ohutult üle elada.
Lepingu kohaselt kannab transpordikulud ostja. Mullikate vedamiseks valiti lennukid, sest neid maismaad pidi läbi Venemaa vedada oleks võimatu. Nimelt tuleb loomad rahvusvaheliste nõuete järgi pärast iga 14-tunnist teekonda lasta sama pikaks ajaks karjamaale kosuma, Venemaa teede ääres aga sobivaid karjamaid ei ole. „Samuti ei saa kindel olla, et kari Venemaal lihtsalt ära ei varastata,” nentis Bulitko.
Rae vallas Pajupea külas tegutsev aktsiaseltsi Pakar kolmesaja lehmaga farm on valmis tänavu Kasahstani poole teele saatma 30 tiinet mullikat. „Siin kõlanud hinnapakkumine on natukene madal, sest eelmisel aastal müüsin veiseid Türki odavaima hinnaga 1600 eurot, ka ülemine hind oli kallim kui 1900,” lausus Pakari juhataja Endel Albin. „Olen loomi pidevalt välismaale müünud, suuremat arvu ei saa pakkuda, sest oma põhikari vajab samuti uuendamist.”
Kõik varasematel aastatel mullikaid müünud loomakasvatajad ei pruugi tänavu ekspordist huvituda, sest nii Eesti kui ka naaberriikide suur nõudlus piima järele sunnib neid pöörama suuremat tähelepanu omaenda piimakarjale. „Eelmisel nädalal läks naabritele kaheksa mullikat, kuid tänavu ma ekspordiks müüa ei taha, sest oma põhikarjast tuleb palju lehmi välja vahetada,” selgitas Jõelähtme vallas Haljava osaühingut juhtiv Tiit Tüvi. „Tavaliselt uuendame igal aastal 10–30 protsenti piimakarjast. Kuna eelneval kahel aastal müüsime palju mullikaid, siis peame nüüd uuendama eelmiste aastatega võrreldes suurema osa karjast.”
Kasahstani aukonsuli Carl-Jüri Pihti kinnitusel sai tõukarja müügitehing kinnituse aasta tagasi toimunud Nazarbajevi visiidi ajal. „Nazarbajev oli teadlik Eesti tõuaretuse kõrgest tasemest, kuid ta vajas selleks kinnitust,” meenutas Piht. „Kuna Arnold Rüütel, keda Nazarbajev väga usaldab, kinnitas meie farmerite head taset, andis president korralduse ostutehingut ette valmistama asuda.”
Põllumajandusministeerium kooskõlastas tänavu jaanuaris Kasahstaniga Eestist tõuveiste eksportimise veterinaarsertifikaadi. „Kasahhid said kindluse meiega äri teha tänu farmerite õnnestunud tehingutele Türgiga,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Kesk-Aasia juhtriigi tellimus suudaks neelata Eesti tõuveiste kolme eeloleva aasta ekspordimahu, sest meie farmerid on varem välismaale müünud ligi 1500 looma aastas.
President Nazarbajev on algatanud suurejoonelise plaani kahekordistada riigi piimakari. Kuigi Kasahstanil on piisavalt põllumajandusmaid, imporditakse suurem osa piima naaberriikidest. Nazarbajev tahab muuta olukorda, kus 85 protsenti riigi piimakarjast kuulub üht-kaht lehma pidavatele farmeritele. Selleks veetakse Kanadast, USA-st ja Austraaliast sisse kokku 70 000 puhtatõulist veist.
Näiteks müüs Põhja-Dakota loomakasvatusgrupp aasta tagasi Kasahstani valitsusele 1300-pealise karja, kirjutab The Blog Fodder. Loomad viidi pealinnast Astanast kolm kilomeetrit loodes asuvasse hiiglaslikku esindusfarmi, millesarnaseid peab riiki kerkima mitmeid.
