Foto: Jassu Hertsmann

Rein Kilgile kuulunud ASi Werol Tehased pankrotisaaga algas
9. veebruaril, kui põllumajandusühistu Kevili algatas tehase suhtes menetluse. Werol oli müünud tema rapsikoogi ning jäänud võlgu 320 000 eurot.

Seejärel esitas pankrotiavalduse ka Oilseeds Trade AS, kellele Werolil oli rapsi eest maksmata 1,2 miljonit eurot, millest suurem osa oli kindlustatud.

5. aprillil kuulutas kohus välja Weroli pankroti ja võlausaldajate koosolek peeti 24. aprillil. Nõudeid oli kogunenud 26 miljoni euro eest ning ettevõtte väärtuseks hinnati 16 miljonit eurot.

Kilgi firmade pankrotiavaldustele tuli lisa 18. juunil, kui Uni­credit Bank München esitas pankrotiavalduse Pere ASi vastu.

Unicreditit esindava advokaadi Üllar Talviste sõnul oli põhjus see, et Werol oli Unicreditile seadmete eest võlgu 6,3 mln eurot. Werol oli selleks hetkeks pankrotis ja nõue suunati Pere ASi vastu, mis garantii andis.

Juulis pandi oksjonile ettevõttele kuuluv kinnistu ja tehas Jõgevamaal Painkülas alghinnaga 10,4 mln eurot. Tehas müüdi 9. augustil 8,2 miljoni euroga ASile Baltic Agro.

Kas raha kanditi välja?

“Põllumehed soovivad, et uus omanik üritaks teraviljakasvatajatele kompromisse pakkuda, mitte vana võlga lihtsalt maha kanda,” lootis toona PÜ Kevili juht Marek Linnutaja. Lootsid ka teised võlausaldajad.

Paraku on nüüd pettunud nii Kevili 125 põllumeest, rapsikaubandusfirma Oilseeds Trade kui ka hetkel kõige suurem võlausaldaja Unicredit Bank.

Algul teenis Werol Tehased aastas 10–20 mln krooni kasumit. 2011. aastal toimus kukkumine – firma puhaskahjum oli üle 3 mln euro. Mis siis juhtus?

AS PricewaterhouseCoopers toob firma 2010. majandusaasta auditis esile, et bilansiliste nippidega on ettevõtte varad, kulud ja kohustused alahinnatud.

Täpsemalt: Werol oli müünud rapsiseemet ja ostnud hiljem rapsi tagasi müügi-tagasiostu lepingutega, käsitledes müüki kui nõuet ostjate vastu ja tagasiostu varude ostuna. Lepingute alusel müüdi 2010. aastal rapsiseemet 72 miljoni krooni eest ja rapsi tagasiostmisel 2011. aastal pidi ettevõte tasuma ligi 113 mln krooni.

“Kuna ettevõttel oli kohustus raps tagasi osta, tuleks seda kajastada kui rapsiseemne tagatisel võetud laenu,” kirjutatakse auditis, mille on koostanud audiitorid Ago Vilu ja Laile Kaasik.

Kui asi 2012. aasta kevadel pankrotini jõudis, polnud firmal järel enam isegi reservkapitali. Omakapitali hävinemist selgitas juhatuse liige Meelis Virro sellega, et tootmine oli ebaefektiivne.

Werol Tehaste juhatuse liikmeks jäi tänavuse aasta algusest üksnes Meelis Virro. Teised liikmed, Rein Kilk ja Aivar Kokk, taandasid end juhatusest, jäädes nõukogu liikmeks, samuti lahkus juhatusest Kaspar Kokk.

Lõplikuks võlanõudeks jäi 23 miljonit eurot, tehas müüdi 8 miljoni eest.

“15 miljoni euroga saadi vastu näppe. Selline võlg ei saa tekkida üleöö ega kogenematusest,” ütleb Marek Linnutaja.

Pankrotihaldur Toomas Saar­ma tõi oma aruandes esile, et Werol on teinud mitmeid tehinguid, mis võisid kahjustada firma tegevust.

Lootus raha tagasi saada

Nii on 2011. aastal võetud 4 mln eurot pangalaenu, aga kuidas seda kasutati ja kas ainult Weroli heaks, pole selge.

Kohtumääruses loetletakse, et Weroli suuremad lepingupartnerid on Industrial Technology Investments OÜ, AS Gobra Grupp, AS Transcom, OÜ Elikante, OÜ Transcom Grupp, AS Sakala Saeveski. Need kõik on Kilgiga seotud firmad.

Ka kahjustab 2012. aasta algul sõlmitud rendileping OÜga Veskimehed võlausaldajate nõudeid, sest kahandas kinnisvara ja tehase väärtust umbes 30% võrra.

Saarma hinnang oli karm: raamatupidamine on vigane, andmed ebausaldusväärsed, firma on teinud tehinguid teiste Kilgi firmadega, samuti kontserni siseselt, ja seda viisil, mis võib kahjustada aktsiaseltsi majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve.

Kohtumääruses Weroli pankroti kohta on kirjas seegi, et pankrotihaldur Toomas Saarma on käsitlenud AS Werol Tehased maksejõuetuse tekkimise põhjustena võimalikke raskeid juhtimisvigu või kuriteotunnustega tegusid.

“Kui pankrotitoimkond koos oli, siis Meelis Virro istus saalis oma firma 1,3miljonilise nõudega, väites, et on Werolile osutanud nõustamisteenust, turustusteenust, reklaamiteenust ja juhtimisteenust,” toob näite Marek Linnutaja.

Paljud Kilgi ettevõtted on praeguseks tähelepanu alla võetud, sest need on läbipõimunud, ühe aktsiatega või varadega on tagatud teisi jne. Eelmine nädal tõi lehtedesse uudise, et ka Rein Kilgi kõik isiklikud pangakontod Eestis on suletud ja keelumärge on pandud tema kinnisvarale.

“Lugu on tõsine, minnakse varade võtmiseni välja – see asi ei jää nii. Loodetavasti selgitab pankrotitoimkond välja tehingud, mida saab nõuda tagasipööramisele. Sealt peaks tulema reaalne rahaline kate, et midagi tagasi saada. Lootust on, iga pankrotimenetlusega saadakse midagi tagasi, see protsent on 10 ja 40 vahel,” loodab Linnutaja.

Selgust, kas kahjukannatajatel on lootust midagi tagasi saada, aitab tuua ka pankrotihaldur Saarma: “Võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus selgub pärast kogu pandivara müüki. Kuna kogu pandivara ei ole käesolevaks ajaks müüdud, ei ole teada, kas ja millises ulatuses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud.”

Toimkond vahetati välja

Praegu on Werolilt tänu tehase ostule midagi tagasi saanud AS Baltic Agro, kasutades selleks DNB pangalt ostetud võlanõuet. Sellega loeti suurem osa nende oma nõuetest rahuldatuks.

See omakorda põhjustas järgmisi muutusi. 28. septembril toimunud võlausaldajate koosoleku protokollist selgub, et kuna Baltic Agro nõue on tasaarvestuse tõttu vähenenud, ei peaks tal olema nii palju hääli kui varem ning esialgsed kolm kohta pankrotitoimkonnas on palju.

Praegu on suurim võlausaldaja Saksa pank Unicredit Mün­chen, kes oli algul jäänud pankrotitoimkonnast kõrvale. Seetõttu tegi Unicredit Üllar Talviste kaudu ettepaneku vahetada välja toimkond, mis ka sündis.

“Liitusime nendega, et teada saada, mis Werolis toimunud on – tehtud tehingud, kas võlausaldajaid koheldi võrdselt jne,” lisab Oliseedsi juht Veikko Vahar.

Uues pankrotitoimkonnas on Üllar Talviste Unicrediti poolt, Margus Fink Oliseedsi, Tõnu Polma Eesti Energia, Marek Linnutaja Kevili ning Heldur Veinberg Letofin ASi poolt.

“Baltic Agro on oma osa tehase näol juba kätte saanud, nüüd on aeg teise järjekorra võlausaldajate käes – neil on majandushuvid natuke teised,” väidab Talviste.

“Hääletasime Baltic Agro pankrotitoimkonnast välja, sest neil näis puuduvat sügavam huvi uurida, mis tehinguid seal varem tehtud on ja kas sealt on ka midagi tagasi pöörata,” lisab Marek Linnutaja.

“Kindlasti pole see nii,” pareerib Baltic Agro tegevjuht Ants Puusta. “Ka pärast tehase ostu on Baltic Agro üks suuremaid võlausaldajaid. Meie huvi selle pankrotiasja vastu on endiselt suur. On ju rahuldamata suur pandiga tagatud nõue Weroli vastu, samuti maksis Baltic Agro pankrotipesasse tehase ostmisel üsna suure summa, mida ei tohiks menetluses ebaefektiivselt kasutada.”

Algatatud on kriminaalasi

Kas Kilk tegi ebaseaduslikke tehinguid, püüavad praegu välja selgitada nii pankrotihaldur kui ka prokuratuur, kuna Kevili ja Letofin on teinud avalduse kriminaalasja algatamiseks.

“Letofinilt võeti õli ära, meilt rapsikook, ka Oilseeds sai sealt üle miljoni euro kahju,” loetleb Linnutaja. “Tehakse vigu, minnakse pankrotti, aga kui pahatahtlikult varastati, nii nagu Kilk ja Virro seda tegid, on see piisav alus kriminaalasja algatamiseks.”

OÜ Letofin Trading volitatud esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg kinnitab sama. Letofin Trading esitas kuriteoteate võõra vara ebaseadusliku enda või kolmanda isiku kasuks pööramise kohta ametiisiku poolt suures ulatuses (KarS § 201 lg 2 p 2 ja 3) Lõuna Ringkonnaprokuratuurile 23. märtsil. Nõue oli 366 796.62 eurot.

“Ebaseaduslikult on omastatud rapsipressimisel saadud ning OÜ-le Letofin Trading kuulunud toorõli,” selgitab Luberg.

Segased tehingud Weroli ümber on viinud usalduskriisini. “Äri tegemine on suuresti usalduse küsimus. Kuna hetkel usaldust ei ole, ei taha sinna ka midagi müüa,” räägib Linnutaja. “Meie nägemus oli, ja seda esindas algul ka Baltic Agro, et põllumeestele, olgu ta Oilseedsi, Balticu või meie klient – kes tarnivad toorainet –, ei tohi vett peale tõmmata, nemad on need, kes tehast toidavad. Aga sündis vastupidi.”

Maksa Kilgi võlad tagasi!

Kevili on oma seisukoha ka Baltic Agrole välja öelnud. “Pakkusime, et kui ta tahab põllumeestega suhteid säilitada, maksku Kilgi võlad meile tagasi ja me anname talle toorainet. Baltic ei olnud sellest huvitatud,” ütleb Kevili juht kibestunult. “Kui Baltic Agro oli võimeline tehase eest miljoneid välja käima, siis see 320 000 on kommiraha. Aga iga Kevili põllumehe jaoks on see keskmiselt 2560 eurot.”

Nii Linnutaja kui Vahar ütlevad, et ametlikku alust neil Baltic Agrolt raha tagasi küsida pole. “Pankrotimenetluses müüakse varasid ja Baltic Agro ostis need,” tunnistab Vahar. “Aga see on hoiaku küsimus,” lisab Linnutaja.

Ants Puusta selgitab, et ka Baltic Agro on suure summa kaotanud ja kõik nõuded pole tehase omandamisega rahuldatud.

“Võlausaldajaid selles pankrotimenetluses on üle 80, nad kõik tahaksid oma raha tagasi saada. See, et me maksame kõigile võlad tagasi, vist ei ole tavaline äripraktika ega vasta pankroti loogikale. Kuna tehas müüdi oksjonil, siis selline see hind kujunes ja sellised olid võimalused,” ütleb Puusta.

Baltic Agro juht lisab, et teiste ettevõtete tekitatud kahju kinnimaksmine ei saa olla äriettevõtte poolt mõistlik tegevus. “Mis puutub lahendusse, siis selle saab pakkuda edasine koostöö, läbi selle teenime raha tagasi.”

Hetkel seda koostööd pole: ei Oliseeds Trade ega Kevili ole tänavu Werolile müünud grammigi rapsi. Aastas ostab Oilseeds Vahari hinnangul kokku 25 000 tonni rapsi ja Kevili 15 000 tonni ringis. Praegu töötava Weroli liini võimsus on 70 000 tonni. Septembris pressiti seal Läti rapsi.

Weroli asemel uus ettevõte

1. oktoobril asutas Baltic Agro tütarettevõtte Scanola Baltic AS, kes jätkab Painkülas rapsiõli tootmist. Õli pressimine käib Painkülas ööpäev läbi ja lõpptoodangul on jätkuvalt Olivia kaubamärk.

“Kui vahepeal tuli tooraine vanade lepingute tõttu Lätist, siis praegu ostetakse raps Eesti põllumeeste käest,” kinnitab Scanola Balticu juhatuse liige Ants Puusta.

Ta tunnistab ka seda, et Kevili ja Oilseeds Trade rapsi Painkülasse ei müü, kuna Weroli varasemad võlad on maksmata. Sellele vaatamata valmib uus tehas ning võimsus kasvab kahekordseks. “Tänavune suur saak annab julgust juurde,” on juhatuse liige optimistlik.

Maaleht pöördus Weroli võlgu puudutavate küsimustega ka Rein Kilgi poole. Kilk vastas telefonis, et tal on koosolek, mistõttu ta ei saa rääkida, ning palus saata oma küsimused meilile, mida Maaleht ka tegi.

Kilk lubas vastata, kui aega saab. Kahjuks polnud lehe trükkimineku ajaks vastused veel saabunud.



AJALUGU

Weroli raske teekond: omanikevahetused, kohtuistungid ja pankrotid

- AS Werol Tehased asutati 1997. aasta aprillis.

- 2002 omandas ettevõtte põllumajandusministeeriumi kaudu Eesti riik.

- 2006 sai Weroli omanikuks Rein Kilk.

- 2010 alustati uue pressimistehase rajamist.

- 2011 tekkisid makseraskused.

- 6. veebruaril 2012 andis Kilk Weroli rendile OÜ-le Veskimehed.

- 9. veebruaril esitas TÜ Kevili Werol Tehaste vastu pankrotiavalduse.

- 5. märtsil esitas pankrotiavalduse Oilseeds Trade AS.

- 5. aprillil kuulutati välja Werol Tehased ASi pankrot. Umbes samal ajal ostis Baltic Agro DNB pangalt Weroli vastu suunatud nõuded.

- 9. augustil ostis Baltic Agro enampakkumisel Werol Tehased
8 miljoni euro eest.

- 6. septembril lõpetati poolte kokkuleppel Werol Tehaste rendileping.

- 1. oktoobril asutati Baltic Agro tütarettevõte Scanola Baltic AS, mis jätkab Painkülas rapsi töötlemist.