Maantee lähedale üles seatud reklaamtahvlit “Müüa äri- ja tootmismaad” kipuvad varjama mehekõrgused ohakad ja putked. Kinnisvaraäri ei lähe ilmselt kõige paremini.

Kunagi laiusid siin Narva sovhoosi põllu- ja heinamaad. Nüüd on keset välja korralikud asfaltteed ja ülekäigurajad. Pole aga hooneid ega inimesi.

Reklaamtahvlil on kirjas mobiilinumber, mis kuulub Priit Kotkasele. Helistan ja ütlen, et tahaksin rääkida sisekaitseakadeemiast.

Kotkas on kohe päri: “Mis saab mul selle vastu olla, kui see aitab kaasa kolimisele.”

Kohtume Tallinnas Rävala puiesteel türgi kohvikus. Kotkas on võtnud kaasa mõned suureformaadilised joonised ja pildid. Esimesel neist jalutavad ilusad tüdrukud moodsate valgete majade vahel. Pilt kujutab tulevase sisekaitseakadeemia peahooneid Ida-Virumaal.

“Mina pean peret ka toitma”

Sobiv asukoht on Kotkasel juba välja valitud. Kümnele hektarile mahuvad õppehooned, ühiselamud, ujula, staadion ja lasketiir. Oma pakkumise esitas ta Riigi Kinnisvara küsimise peale eelmisel aastal ja ootab nüüd valitsuse otsust.

Kotkasel on akadeemia kolimisega tõsi taga. Talle kuulub Narva ümbruses 500 hektarit maad, kuhu ta plaanib piirkonna uut keskust. Selleks on ta investeerinud “miljoneid eurosid”.

Projekt kannab üldnimetust Narva Futura. Järgmise 30 aasta jooksul peaks sinna elama asuma kuni 15 000 inimest. Kotkas on mõelnud, et ehk peaks isegi trammi käima panema. Aga rööbastransport osutus “sigakalliks” ja ta loobus ideest.

Lisaks elamutele tuleks Futurasse ka koos Vaivara vallaga arendatav tööstuspark. Seni pole aga õnnestunud teha ühtegi tehingut.

Samal ajal käib äri paar kilomeetrit eemal, kus asub riiklik Narva logistika- ja tööstuspark. Selle tegevjuht Teet Kuusmik ütleb, et on müünud välisinvestoritele üheksa krunti. Vormistamisel on veel kolm tehingut. Riik müüb maad hinnaga 9 eurot ruutmeeter, millele lisandub investeerimiskohustus.

Kotkas küsib ruutmeetri eest 31 eurot. “Aga mina pean peret ka toitma,” ütleb mees selgituseks.

“Sinna ükski ugri ei lähe”

Iga suurem kinnisvaraarendus vajab ankurasukat, kes tõmbaks kogu projekti käima. Kuidas tuli Kotkas mõttele, et Narva Futurasse sobiks just sisekaitseakadeemia?

“Pidi olema maht ja käsu korras liigutatav,” vastab Kotkas. Mahtu akadeemial on. Seal õpib üle 1000 kursandi, töötajaid on 260.

Kotkase arvates ei tohiks kolimine raha taha jääda. Näiteks on rohkelt kasutamata euroraha haridus- ja teadusministeeriumile alluval sihtasutusel Archimedes.

Kotkas toonitab, et kolimist toetavad kõik suured parteid.

“Me peame Narva suhtes ennast liigutama,” räägib Kotkas. “Me peame mõtlema, kuidas see ala ära eestistada. Täna sinna ükski ugri ei lähe. Mina ei ole multikulti pooldaja. Eesti Vabariigis ei ole ruumi multikulti piirkondadele.”

Kotkast häirib, et akadeemia juhtkond on kolimise vastu avalikult sõna võtnud.

“Siuksest õppeasutusest eeldaks isamaalist lähenemist. Ma ei taha targutada sel teemal. Lõppeks on see valitsuse otsustada.”

Toetad parteid, saad

võimaluse kaasa rääkida

Siinkohal jõuamegi järgmise teemani. Mis eesmärgil Kotkas IRLile, Reformile ja sotsidele enne valimisi raha andis?

Kotkas on toetanud rahaga ka Keskerakonda. Aga mitte Edgar Savisaart, vaid Vaivara parteirakukest, mis on vallas võimul.

“Kui sa tahad kaasa rääkida, siis on kaks võimalust. Sa oled erakonna liige või toetaja.”

Mida sponsorlus ettevõtjale annab?

“Võimaluse ettepanekuid teha ja kaasa rääkida.”

Kui parteidele raha ei annaks, siis ideid ei toetataks?

“Ma ei oska öelda.”

Sõbralikult alanud intervjuu toon on muutunud. Kotkas vaatab mind pettunult. Ta läks aastaid aastaid tagasi Narva äri ajama ja tunneb ennast nüüd rahvuslasest regionaalpoliitikuna.

“Mina idealistliku kodanikuna eeldasin, et sina Eesti Vabariigi kodanikuna tahad kaasa aidata Ida-Virumaa hõlmamisele.”

Küsin edasi. “Järgmisel aastal on taas valimised. Parteisid toetad?”

“Kui võimalust antakse, siis suure tõenäosusega.”

Kui Priit Kotkas arendaks kinnisvara näiteks Pärnus, kas siis oleks päevakorral akadeemia üleviimine sinna?

“Kus kurat ma sulle seda oskan ütelda!”Kes on Priit Kotkas (42)Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1993. Tema kursusel õppisid tulevased kinnisvaraettevõtjad Eve ja Margus Fink, maa-ameti juht ja maadevahetuse kohtualune Kalev Kangur, aga ka kirjanik Indrek Hargla.

Töötas 90ndatel investeerimisfirmas Talinvest ja osales suurerastamistes. Kuulus Rakvere Lihakombinaadi nõukogusse ja oli lühikest aega Kalevi juhataja.

Praegu ajab kinnisvaraäri Ida-Virumaal ning müüb maiustusi (kaubamärk Maiasmokk).

Harku vallavolikogu liige. Parteitu.