TÄISMAHUS: Vähetuntud Korela külakene lööb ükshaaval Eesti külmarekordeid
Viimasel ajal ei möödu päevagi, kui ilmateadetes poleks juttu Korela külast, kus taas mõõdeti Eesti madalaim temperatuur.
Eile oli see –27,5. Üleeile –26,7. Ja üleüleeile –24,1. Kõigi puhul mainitakse uudistes — see oli Eesti külmarekord. Eesti Päevaleht uuris järele, kas tõesti peab Jõgeva peagi külmapealinna tiitlist loobuma. Ja mis imekoht see Korela üldse on?
Väikeselt maakaardilt Korelat ei leia. Alles siis, kui suurendused appi võtta, hakkab Korela silma suisa Vene piiri veeres, Setomaa nurgas. Maantee viib Värskast läbi ja Saatse suunas. Autorattad veerevad läbi kuulsa Saatse saapa, mis tähendab sõitu läbi Venemaa territooriumi.
Korelas või Koreas
Männitupsuliste küngaste vahelt, bussipeatuse juurest keerab tee Korela külla, kus praegu on pidevalt vaid kaks suitsu — kaks püsivalt elavat peret. Küla ise on aga nagu muinasjutt künkakeste peal, tee keerlemas ühe tühja maja juurest teise ligi. Piusa jõe veerel aga lösutamas Setomaa suitsusaunad, setokeste au, uhkus ning tavade trumpäss.
Korela külas elab Korelate pere, kes on meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) tarvis ilmavaatlustega haaratud. Tütar Katre Korela on vaatlejaks, isa Eino Korela hoolsalt abiks. Elupõline korelane Eino naerab suure suuga: „Eks paljud ikka arvavad, et me elame Koreas, sest Korelast pole keegi kuulnud!”
Krõppadi-krappadi, kriuks-kriuks astuvad saapad üle külmas lõdiseva Piusa luha. Taamal on kollane majake koos automaatilmajaamaga. Isand Korela näitab luhaäärsetele kõrgendikele, mille tagant talvine madal päike sugugi välja ei paista. Kui külas saab naabertalu peni juba soojas lõõsas peesitada, siis Piusa luhal hakkab külm aina kõvemini nii ninna kui ka põske, varbast rääkimata.
See ongi Korela pakase saladus, teab Korela-isand. Külm õhk voolab luhale, orgu kokku. Temperatuur luhal ja külas võib talviti erineda mitme kraadi võrra. Iga tund läheb automaatilmajaamast Tallinna poole teele täpne temperatuur, mille üle siis külmakartlikud ohkida saavad. Automaatjaama varustab elektriga kaks akut. Kui üks tühjaks saab, tuleb see kelgu või autoga külasse vedada, seal laadida ja tagasi tuua. Ilmateade ei tohi ju hetkekski katkeda.
Aga külma on ikka vähem, kui allikarohke Piusa jõe jaoks vaja. See voolab lustiliselt kõrgete kallaste vahel, ainult kirmetis kallaste ligidal. „No mitu päeva on ikka kolmekümmet tarvis, et jää peale saaks,” teab Korela isand Korela saladust.
Aga jääd on vaja kas või selleks, et Korelad saaksid veemõõtmisi jätkata. Nimelt tuleb EMHI-le iga natukese aja tagant anda teavet vooluhulga kohta. Ja see on käsitsitöö. Suurte labadega masin vaja jõkke vändata, siis näit kirja panna. Kui jää saab jõele, saetakse masina jaoks auk sisse. Kui on vaid kirmetis, ei saa mõõta ei august ega ka kaldalt mitte.
Üle tühja lume jooksevad jänesejäljed. Siis ühed veel ja veel ühed. Kas tõesti haavikuemandate paradiis? „Kus sa sellega,” lööb Korela-
isand käega. „Üksainumas siin möllamas!”
Tööle minnakse tuisuga
Teine Korela küla Korelate tähtis ilmatöö on talvine sademete hulga määramine. Selle jaoks on vaatlusjaama kõrval platsil kolm meetripulka püsti. Kui on tuisk ja torm ning teed lumest lookas, tuleb Korelatel platsile sumbata, kolme mõõdulati juures lume sügavus kirja panna ning keskmine arvestada. Kui aga on ilus ilm ja lund ei saja, pole seda tööd tarvis ette võtta. Selline on ilmavaatleja elu.
Tütre kõrval ja koos tütrega ilmavaatluste tegemine on aga Korela-isandale vaid hobiks. Ametilt on ta ehitaja ja hoiab suviti majandusjuhatajana korras Saatse Seto muuseumi. Küll puhastab, parandab, niidab ja putitab, rääkimata kõigest muust, sest majandusjuhataja töö ei lõpe kunagi otsa. Sealsamas muuseumis on varahoidjana ametis ka pereema.
Eino seletab, et Korelad on põline Setomaa seto pere. Korela külas elasid nii nende vanavanemad kui ka vanavanavanemad — kõik Korelad. Miks aga kannavad küla ja pere sama nime, ei oska Korela-isand kosta. Kusagilt ulatub kõrvu jutt kunagisest uhkest Korela küla Korela talust, aga sellele pole faktilist kinnitust leida.
Igatahes kindel see — kui ilmateade peaks taas Korela küla nime välja hõikama, lööb silme ette muhe Korela-isand, küngastevaheline küla ja suitsusaunade rida Piusa veerel.
Korelas alustati uuesti
Korelasse on vaatlusjaam paigaldatud lähtuvalt nn vee raamdirektiivist, mille järgi peab Eesti tegema seiret piiriülestel jõgedel, et määrata reostuskoormust. EMHI teeb hüdrometeoroloogilisi vaatlusi ja TTÜ hüdrokeemialabor määrab vees sisalduvaid fosfaate, nitraate, raskmetalle jne.
Korelas oli varem meteojaam aastail 1961–1967. See suleti üleujutuste tõttu ja viidi Vastseliinasse. Uus automaatjaam paigaldati 2006. aastal. Kuna Korelas on vaatlusi teostatud suhteliselt lühikest aega ja ei ole pikka katkematut, vähemasti kolmekümne aasta pikkust vaatlusrida, ei saa me kindlasti rääkida kliimarekorditest.
Meie vaatlusvõrk on tihe — kokku tehakse EMHI-s erinevaid vaatlusi 99 jaamas. Neist 26 meteojaamas on vaatlusväljak ja meteoroloogilisi vaatlusi teostatakse täies mahus, lisaks mõõdetakse kuues jaamas sademeid ja õhutemperatuuri.
Korela-sarnaseid vaatlusjaamu, kus lisaks automaatsetele mõõtmistele teostatakse osaliselt ka meteovaatlusi, on 89. (Taimi Paljak, EMHI sünoptik)
