Seejärel reisivad mehed sadamalinna Xiameni, sealt Pärlijõe-äärse tööstuspiirkonna keskusesse Guangzhousse ning lõpuks Hongkongi.

Piller ja Haber käivad Hiinas vähemalt paar korda aastas (see sõit on tänavu juba kolmas), sest seal toodetakse oluline osa SHISHI poodides ja hulgimüügis müüdavast kaubast. Nad teavad juba, mida oodata. “Hiina kultuuris ei sobi öelda ei,” märgib Piller. “Kui eestlane ütleb, et see asi on very difficult, siis tähendab see, et kuidagi ikka saab. Kui aga hiinlased ütlevad very difficult, siis tähendab see, et unusta parem ära.”

Üksteist aastat tegutsenud ning kõikvõimalikku sisekujundusega seotud kaupa (vaasidest ja pottidest kuni kunstlillede ja jõulueheteni) müüv SHISHI on Aasiaga tihedalt seotud. Isegi firma nimi tähendab Jaapani mütoloogias metsikut emalõvi ja kodukaitsjat. Aga see asjaolu selgus hiljem – mehed panid oma arust ettevõttele nime, mis ei tähenda mitte midagi.

Ettevõtte esimest poodi ei avatud mitte Eestis, vaid Kasahstanis Almatõs (suurem osa SHISHI ketist töötab frantsiisi põhimõttel). Kaupu toodetakse Hiina kõrval ka Indias ja Filipiinidel. Allhanke
puhul kontrollivad mehed, et ei kasutataks Aasiale omast lapstööjõudu.

TÄNU AASTATEGA PAISUNUD mahtudele saavad mehed küsida Hiina tootjatelt paremaid tingimusi. Kuid osta tuleb suuri koguseid. Äsjase kriisi ajal osutus see asjaolu vägagi valusaks, sest sisustusäris tellitakse kogused 2–3 hooaega ette ning tarneahel võtab veel 6–7 kuud, järsu ja kiire majanduslanguse ajal loobusid aga mitmed suured kliendid lubatud ostudest. See tähendas, et müük kahanes ja laokulud kasvasid. “Praeguseks oleme lattu jäänud kaubast lahti saanud ja liigume taas rõõmsas kasvufaasis. Läinud aastal oli aga seis ebamäärane, lilled olid ju esimene
kulutus, millest loobuda,” tunnistab Mart Haber.

Taivo Piller: “Paljud tegid nii, et kui ruumid valmisid, siis sohvad tõid sisse, lambid panid lakke, aga lilli ja kaunistusi ei toonud...”

Kõige valusama laksu sai SHISHI Ukrainas, kus grivna väärtus kukkus püstloodis ja hoogne kinnisvaraarendus varises kokku. Aga ka Moskvas ja Peterburis tulid tõsised tagasilöögid. “Meie klientidest moodustasid suure osa väikesed lillepoed. Räägitakse, et Venemaal pandi 60 protsenti lillepoodidest kinni,” ütleb Haber.

Kriisi tõttu sulges SHISHI Eestis toimunud klaaskiust pottide tootmise. Olulist kahju see kaasa ei toonud, sest varud olid juba ette toodetud.

Ka loobus ettevõte oma lao pidamisest. Praegu ladustavad ja tarnivad nad kaupa Schenkeri süsteemi kaudu.

SUUR OSA EESTLASTEST teab SHISHId tänu Taivo Pillerile, kes esines viis aastat järjest “Hommikutelevisioonis” – ajal, mil saadet vedasid Anu Välba ja Marko Reikop. “Taivo on kohutav maksimalist,” iseloomustab Reikop. “Ta käis meil saates puhtast entusiasmist. Ei saanud lilleseadete eest sentigi, aga kulutas kõvasti. Ta võib maitse poolest olla küll minimalistlik, aga tööd tegi maksimaalselt, võis saatesse kaasa võtta kas või 150 roosi. Mis need küll maksid?!”

Piller ütleb, et ta on loomu poolest pigem õhtune inimene, aga saate nimel ajas end alati varahommikul üles ja oli kell kuus, kõpsti, stuudios kohal. “Kindlasti oli sellest saatest mingit kasu,” pakub Piller. “Inimestel tekkis mulje, mida ma teen. Neil kujunes usaldus, ning samas
oli sel ka üldhariv eesmärk.” Taivo Piller läks juba Nõukogude ajal Kultuuritöötajate Täienduskooli
juures korraldatud lilleseade ja ikebana kursustele. Sealt edasi sattus ta Soome lilleseade kooli ja tutvus norralannast õppejõu Linda Johnseniga. Just Linda innustas teda looma oma ettevõtet. Taivo aitas tal Norras korduvalt messibokse ehitada, tollal vaid 15aastane Mart oli inglise keele tõlgina kaasas.

Sealt said eestlased julguse alustada oma ettevõttega. Algul lilleseadete kursuste korraldamise ning hiljem sisustuskaupade maaletoomise ja müügiga. Neil läks õnneks, sest tegemist oli tühja nišiga ja kiiresti ilmus klientide sekka nii väärikas ettevõte nagu Tallinna Kaubamaja.

Teisalt oli see ka pealesunnitud käik, sest iseseisva Eesti esimestel aastatel ei olnud lilleseade viljelemiseks sisuliselt muud võimalust kui luua oma ettevõte. Ettevõtjaks olemist õppisid noormehed töö käigus, iseenda kogemuste ja sõprade nõuannete toel. Algusaegadel tegid mehed ära kõik tööd alates kauba pakkimisest kuni saatmiseni.

PRAEGUSEKS ULATUB ÄRI HAARE Filipiinidest Šveitsini. Esindused on lisaks Tallinnale veel Oslos, Vilniuses, Moskvas, Peterburis, Almatõs, Kiievis ja Riias.

Selline edu oli paljudele ootamatu. Isegi moekunstnik Anu Samarüütel-Long pidi aastal 2001 Ekspressi veergudel tunnistama, et kuigi tunneb mõlemat meest aastaid ning Mart Haber on
kohalike fotograafide lemmikmodell, keda tihti ka moelavadele kõndima palutakse, ei teadnud ta paari rahvusvahelise haardega ärilistest ettevõtmistest suurt midagi ja sai vihje nende välismaa-
edu kohta hoopis ühelt moefotograafilt.

Pool Shist on norralannade Linda Johnseni ja Lilli Bendressi käes. Teine pool kuulub Haberile ja Pillerile. Kuigi viimastele kuulub vähemusosalus, on neil endiselt võtmerollid, sest just nemad valivad ja panevad kokku kollektsioonid. Eesmärk on olla omal alal Euroopa parim. Teha kõike kõige paremini, pakkuda parimat kvaliteeti. See tähendab, et tooted ei saa olla kõige odavamad. Nad on küll odavaid tooteid testinud, kuid jõudnud ikka ja jälle seisukohale, et kvaliteet on tähtsam. Kui inimene hindab ilu, siis on ta valmis maksma pigem rohkem kui ostma odavat, kuid kehva toodet. Tõeliselt hea kunstlill olevat selline, mida vaataja peab elavaks lilleks.

Turud on loomulikult erinevad. Näiteks Venemaal hinnatakse glamuuri ja kõrgmoodi. Norras on aga oluline ökomaine. Sinna ei tohi asju n-ö üle pakendada ja ökoloogilisuse rõhutamiseks kasutab SHISHI pakkematerjalina korduvkasutatud kartongi.

Saavutatud kvaliteeditase on kõrge ja viinud välja sinnani, et meeste juurde ei tulda poe avamise ja kauba ostmise juttudega mitte ainult Läänest, vaid ka araabia maadest ja isegi Hiinast.

“Tegemist on iseloomult suhteliselt erinevate inimestega, kes kokku moodustavad hea meeskonna. Taivo tegeleb peamiselt kunstilise poolega ning Mart korraldab ettevõtte igapäevaasju ning nende ühtne visioon tegevusest ja arengusuunast on olnud kindlasti üks olulisi edutegureid,” iseloomustab mehi endine turundusjuht Karl Anton, kes praegu töötab Läti pangas Citadele. Ta lisab, et Piller ja Haber on alati töötajaid usaldanud. “Uusi lahendusi ja ideid oli hästi lihtne rakendada. Kui uus mõte tundus mõistlik ja selge kasu oli näha, toimus kogu edasine protsess väga kiiresti. Lisaks oli hästi
ja loogiliselt reguleeritud koostöö Norra- poolsete osanikega.”

KINDLASTI POLE SHISHI tüüpiline ettevõte. Firmal puuduvad suuremad pangalaenud ning aktsionäride ringi laiendamist või börsile minekut pole kavas. See on ühe sõpruskonna ettevõtmine.
Oma peamiseks konkurendiks peavad mehed firmat SIA, mille lõi rootslanna Sonja Inge gerd Anderson juba 1960ndatel ning mis praeguseks on välja jõudnud isegi USAsse. Ainult et erinevalt
SHISHIst on SIA käinud ühe investori käest teise kätte ning rõhk on kvaliteedilt nihkunud müügiplaanide täitmisele.

SHISHI-l pole kirja pandud kvaliteedistandardeid ega personalipoliitika reegleid – ettekujutus, mis on hea ja mis mitte, peitub ettevõtte juhtide peas. Nad osalevad isiklikult uute töötajate värbamisel, Taivo ja Linda on toodete disainerid ning kõik kollektsioonis olevad esemed käivad sõna otseses
mõttes Taivo ja Mardi käest läbi. Ja neid esemeid on palju. Kevad-suvise kogu moodustavad umbes 1700 eri toodet ja sügis-talvise koguni 2500. 40 protsenti kevadkollektsioonist võtavad tavaliselt enda alla vaasid-potid, ülejäänu kunstlilled ja muud kaunistused. Jõulude ajal moodustavad jõulutooted umbes 30 protsenti, vaasid-potid 30 protsenti, ülejäänu on kunstlilled, dekoratiivsed elemendid ja muu säärane. Kuna mehed teevad kvaliteedikontrolli isiklikult, siis puudub ettevõttes dokumenteeritud kvaliteedisüsteem.

Siinkohal naerab Taivo Piller: “Mulle meeldib ütlus, et “kaadrid otsustavad kõik”.” SHISHIs on see tõsi mis tõsi.

SHISHI kontsern
Omanikud
Linda Johnsen 25,14%
Taivo Piller 24,95%
Mart Haber 24,95%
Lilli Bendress 24,95%
Majandusinfo
2008 2009 2010 pr
Käive, mln kr 76,7 34,9 38,0
Ärikasum, mln kr 9,8 -4,7 3,7
Omakapital, mln kr 38,2 31,3 32,6
Töötajate arv 20 20 17

Artikkel ilmus Eesti Ekspressis lisas Aasta Ettevõtja 2010.