Jaanipäev 2006, Praha lennuväli. Kell on 11.00. Algab pealeminek Helsingi reisile. Finnairi lennuki Boeing 737 reisijate hulgas võib näha mitmekeelset kirju välimusega rahvast. Kolm keskealist tõmmunahalist meest (võibolla somaallased, mõtleb lendu teenindav stjuardess põgusalt) ei paista teiste hulgas millegagi silma. Meeste kotid kõlisevad lõbusalt. Turvateenistuse läbimisel nähti nende kottides veinipudeleid. Võtavad Prahast veini kaasa, neil seal Soomes on ju see ropult kallis, lipsab turvatöötajal läbi pea. Ta laseb oletatavad somaallased pudelitega läbi ega mõtle sellele, et islamiusuliste inimeste käsipagasis olevad veinipudelid pole võib-olla päris tavaline nähtus.

Kell 11.30 rebivad Boeingi rattad stardirajalt lahti. Lennuki kapten võtab ühendust maapealse teenindusega. Pardal on kõik korras.

Kaugel Eestis on samal ajal päikeseline hommik. Kolmandik Eesti inimestest on just äsja pärast tormilist jaaniööd unne vajunud. Ees on veel kaks vaba päeva. Üle aastate harjumatult sooja juuniga õnnistatud rahvas võtab võidupüha mõnuga. Valitsus puhkab. Ämari Õhuseiredivisjoni valveohvitserid haigutavad monitoride ees. Eesti kohal on taevas sinine.

Kell 12.20 Boeingi pardal. Üks somaallane (või sudaanlane?), ütleme, et tema nimi on Farad, võtab kotist kaks veinipudelit, haarab need kaelapidi pihku, lööb vilunud liigutusega – ta on seda korduvalt harjutanud – ühe pudeliga vastu teise põhja ning hetkega on tema vasakus käes "roosina" tuntud torkerelv. Sama teevad Faradi kaks kaaslast – Said ja Mahmud. Farad hüppab lennuki kokpitti suunduva stjuardessi taha, haarab tal ümber kinni ja surub "roosi" talle vastu kaela. Nad suunduvad koos kokpitti. Faradi kaaslased järgnevad sinna. Kõik käib nii kärmelt, et salongis ei saada toimuvast arugi.

Kell 12.21 märgatakse Varssavi lennujuhtimiskeskuses, et lennuga Fin321, mis suundub Helsingisse, on ühendus katkenud. Seda ei suudeta taastada. Juhtunust teatatakse Poola õhuväe juhtimiskeskusse. Seal kahtlustatakse, et tegemist võib olla kaaperdamisega. NATO terminoloogias on tegemist võimaliku renegade lennukiga. Masuuria järvede kohal rutiinsel patrull-lennul tiirutav Poola lennuväe hävitajatepaar MiG-29 sööstab probleemse tsiviillennuki kursile.

Kell 12.27 sätivad Poola sõjalennukid end Boeingi külje alla. Juhtlennuki piloot porutšik Kazimir üritab raadio abil Boeingi kokpitiga ühendust võtta. See ei õnnestu. Ta kõigutab oma lennuki tiibasid ja vehib kokpiti suunas käega. Teisel pool Boeingit lendav alamporutšik Tadeusz teatab oma ülemusele, et silmaga vaadates paistab kokpitis liigseid inimesi. Farad jälgib samal ajal kokpitist Poola lendurite manöövreid. Saanud silmsideme ühega lenduritest, tõstab ta käe ja näitab keskmist näppu. Poolakatel ei jää enam kahtlust, et lennuk on kaaperdatud.

Kell 12.29 teavitavad poolakad kõiki lennuki teele jäävate maade eriteenistusi kaaperdatud lennukist. Alustatakse reisijate nimekirja läbitöötamist. Kui lennuki hõivanud terroristid tahavad rammida mõnd maapealset objekti, siis millist ja kus?

Kell 12.30. Porutšik Kazimir ja alamporutšik Tadeusz ootavad hirmuga saatuslikku käsku. 2005. aasta jaanuaris on Poola valitsus vastu võtnud seaduse, mis lubab õhujõududel viimase abinõuna kaaperdatud tsiviillenukid alla tulistada. Hävituslendurite hirm on asjata: kaaperdatud reisilennuki teele ei jää Poola õhuruumis enam ühtki suurt linna ega tööstuskeskust.

Hävitajad saavad käsu saata kaaperdatud lennuk Poola piirini. Edasi tegelgu sellega juba leedulased. Õigemini Šiauliais asuvad NATO hävitajad. Seal on parasjagu neli Türgi hävitajat. NATO-sisese teavitusketi kaudu ollakse Vilniuse lähedal asuvas Karmevalas probleemist teadlikud. Karmevala Regionaalse Õhuseire Koordinatsioonikeskuse kaudu on asjast teavitatud ka Läti ja Eesti õhujõudude seirekeskusi. Kaaperdatud lennuk läbib Baltimaade õhuruumi umbes 40 minutiga. See on küllalt pikk aeg reageerimiseks. Tüsistuseks on see, et õhuruum jaguneb kolme suveräänse riigi vahel. Kõige kauem, umbes 18 minutit, on kaaperdatud lennuk Leedu kohal.

Kell 12.40 siseneb Finnairi Boeing Leedu õhuruumi. Leedu õhuseire ohvitserid jälgivad pingsalt monitore. Boeingi kursile jääb Kaunas. Leedu ohvitserid märkavad peagi kergendustundega, et kaaperdatud lennuki kõrgus ei vähene. See püsib kümne ja poole tuhande meetri piiril. Järelikult pole terroristidel kavatsust Kaunast rünnata. Ka jääb lennusuunast eemale Ignalina tuumajaam, Vilnius ammugi. Leedulased hingavad kergendatult. Kui Palangas puhkepäeva nautivad peaminister ja kaitseminister kätte saadakse, on juba selge, et Leedust lendab oht üle. Kaaperdatud lennuki kõrval püsivad Türgi hävitajad saavad korralduse jätkata Boeingi saatmist kuni Soome laheni välja. Ei välistata ka sekkumist relvajõul.

Kell 12.52. Soome kaitsepolitsei Supo teavitab, et somaallane Farad, sudaanlane Said ning jeemenlane Mahmud on olnud nende huviorbiidis juba mõnda aega, kahtlustatuna sidemetes islamiterroristidega. Kuidas nad märkamatult Prahasse jõudsid ja takistamatult reisilennukisse sisenesid, muutub järgnevatel kuudel suureks arutlusteemaks.    

Kell 12.58. Boeing siseneb Läti õhuruumi. Koiva jõel õngitsemast tabatud Läti peaminister nagu ka J?rmalas peesitavad kaitse- ja siseminister peavad juba viiendat minutit palavikulist telefonikonverentsi. Kui lennuk ohustab Riiat, siis kes peab andma käsu selle allatulistamiseks, kõlab peaministri küsimus. Kaitseminister teatab, et NATO vastutust ei võta. Oleks tegemist õhupiiri rikkunud sõjalennukiga, siis see tulistataks alla omal vastutusel. Aga renegade staatust omavate tsiviillenukite puhul peab käsu eest vastutama riigi valitsus, kelle õhuruumis lennuk parasjagu viibib.

Läti õhuseireohvitserid täheldavad samal ajal kergendustundega, et lennuki kõrgus püsib muutumatuna, kümme ja pool tuhat meetrit nagu ennegi. Kui tahetaks rünnata Riiat, oleks lennuk alustanud sujuvat laskumist juba Panev?žysi kohal. Riiast põhja pool olulisi sihtmärke pole. Järelikult suundub lennuk Eestisse. Või Soome. Venemaale vaevalt – nende president allkirjastas 2006. aasta 7. märtsil seaduse, mis lubab Venemaa õhujõududel kaaperdatud tsiviillennukid alla tulistada. Boeing ei jõuaks Peterburi ega ka Sosnovõi Bori tuumajaama kohale. Venelastel on reageerimiseks aega küllalt.

Kell 13.05. Eestis ollakse veendunud, et Boeing ründab tõenäoliselt Tallinna. Muuga või Kopli kütuseterminal on tõenäolisemad sihtmärgid. Ei välistata Toompea rammimist karistuseks meie tublide ning tõhusate sõdurite tegevuse eest Bagdadis. Kõlab ka eksootiline versioon, mille kohaselt võiks sihtmärk olla Postimehe kõrghoone Tallinna südalinnas. Seda põhjusel, et kunagi seltskondlikul üritusel vahukoort pähe saanud Postimehe vastutav väljaandja võttis juhtkirjas end võrrelda "ärapilastatud Muhamediga". Sellist pühaduserüvetust islamimaalimas ei andestata.  

Kell 13.08 siseneb lennuk Eesti õhuruumi. Ämari õhuseirekeskus on NATO liinis kõikide sündmustega kursis sellest hetkest alates, kui Poola hävituslendurid said terrorist Faradiga silmsideme. Sellest on möödunud vähem kui nelikümmend minutit. Edasi kulges kõik samm-sammult. Kaitseväe juhataja teavitamiseks kulus viis minutit. Kakskümmend minutit kulus Eesti valitsuse juhtministrite kokkukutsumiseks: üks oli duši all ega kuulnud telefonihelinat; teine, tuntud sportlane, sulberdas maski ja lestadega Pärnu lahes, kolmas oli lihtsalt telefoni välja lülitanud, sest jaaniööl sai pidutsemisega veidi liiale mindud.

Kell 13.10 on Eesti peaministrile selgeks tehtud, et kaaperdatud Boeingi allatulistamiseks võib ta kasutada Türgi hävitajaid, kuid kogu vastutus edasise eest ei lange mitte NATO, vaid tema õlule. Loa lennuki allatulistamiseks peab andma ka Soome valitsusjuht, sest lennuk kuulub Soome rahvuslikule lennufirmale. Samuti peab ühendust võtma Türgi valitsusjuhiga, kuna Balti õhuruumi turvavad lennukid on Türgi õhujõududest.

Kell 13.14 on kaaperdatud Boeing Järvakandi kohal, lennuki kõrgus 7000 meetrit. Laskumine tähendab seda, et sihtmärk on Tallinn.

Kell 13.15 küsib Eesti peaminister Soome kolleegilt, kas tuleks kõne alla Finnairi lennuki allatulistamine. Soome peaminister ütleb: voi vittu, kas te olete seal lolliks läinud? Sundige lennuk kursilt kõrvale, sundige ta maanduma. Türgi lendurid on seda kogu aeg proovinud, aga ei õnnestu, kirub meie peaminister. Me saadame oma hävitajad Eesti õhuruumi, las nemad proovivad, pakub Soome peaminister.

Kell 13.16 on Boeing Rapla kohal, kõrgus 5000 meetrit.

Kell 13.16 ja 30 sekundit. Teie hävitajad ei jõua kohale, ütleb Eesti peaminster. 

Kell 13.17 küsib Eesti peaminister Türgi kolleegilt, kas ta lubab oma õhujõududel alla tulistada üht tsiviillennukit. "Lolliks olete läinud?!" küsib see. Ja pärast pausi: aga kas lennukis on ka Türgi kodanikke? Ta palub mõtlemisaega.

13.18. Boeing lendab üle Kohila. Kõrgus 3000 meetrit. Soome hävitajad F-18 jõuavad Naissaare juurde.

13.18 ja 30 sekundit. Eesti peaminister ütleb Türgi kolleegile, et mõtlemisaega pole. Türklane vaikib.

13.19. Lennuk lendab üle Jüri. Kõrgus 1500 meetrit. Soome hävitajad teevad Tallinna lahe kohal poognaid. Türgi lendurid kuulevad kõrvaklappidest käsku jälgida sündmusi ning olla valmis avama tuld niipea, kui Eesti valitsus selleks käsu annab.

13.20 Eesti peaministri ajust tormab läbi mõte, et kõik otsused on halvad: nii lennuki allatulistamine kui ka selle mitteallatulistamine. Jumal, kui sa oled olemas, siis aita, hüüab ta mõtes. Tuleb teade, et Boeingi kokpitis toimus kaklus. Piloodid on kas tapetud või haavatud, terroristid on ise asunud piloteerima.

13.20 ja 30 sekundit. Eesti peaminister teavitab Soome ja Türgi kolleege viimasest uudisest. Ta ütleb, et kui lennuk tabab Eesti pealinnas asuvaid kütuseterminale, võib hävida neljandik linnast. Jumal/Allah!, millised idioodid, mõtleb Soome/Türgi peaminister, ehitada kütuseladu linna sisse!

13.20 ja 50 sekundit. Türgi peaminister annab nõusoleku Boeingi allatulistamiseks.

13.21 otsustab Eesti peaminister Soome kolleegi nõusolekut mitte ootama jääda, ta võtab Türgi lennukitega ühendust ja…

samal hetkel raputab Tallinna plahvatuse lööklaine. Koplist alguse saanud hiiglaslik tulekera lööb vastu vanalinna müüre ja Toompea nõlva.

Novembris toimub Riias NATO tippkohtumine, kuhu tulevad liidu liikmesriikide kõik juhid. Ühendus nõuab Balti riikidelt kindlat tegutsemiskava juhuks, kui keegi kaaperdab reisilennuki ning suundub sellega Riia poole. NATO tahab teada, kuidas Balti riikide valitsused sel juhul tegutsevad: kes võtab vastutuse tule avamise eest, kuidas toimib otsustamisahel; millised on eelnevad kokkulepped Baltimaid ümbritsevate riikidega, kelle reisilennukeid võidakse kasutada Riia ründamiseks. Riigisisesel tasandil peab iga maa seadma võimaliku katastroofi ootuses valmis oma tuletõrje, kiirabi, politsei, päästeteenistused, sõjaväe. Riia tippkohtumine on andnud tõuke tegelemiseks probleemidega, mis pidanuksid juba ammu olema tähelepanu all.