SUUR-TALLINN: Kuulsa Soome arhitekti Eliel Saarise 1913. aasta planeeringu kohaselt oleks Tallinna madalate puitagulite asemel kerkinud sarnaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Kiirtena hargnev teedevõrk ulatus ettenägelikult Lasnamäelt Mustamäeni, uus „city“ asus vanalinnast lõunas, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Saarise kolossaalne projekt oli tehtud arvestusega, et elanike arv jõuab 25 aastaga 300 000-ni, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. repro

Otse loomulikult on paberarhitektuuri oluliselt enam kui päriselt valmis ehitatud maju. Mõned rajamata jäänud hooned on olnud liiga pretensioonikad, aga sagedamini olid projektide seiskumise taga teisenenud olud: võimu vahetumine, raha nappus või otsustajate uued ideed. Esitleme mõningaid Tallinna suurprojekte näidetena hoogsast mõttelennust ning täiuseihast.