Läänemere kruiis on Soome Las Vegas, võimalus põgeneda oma rangelt reguleeritud ühiskonnast öisele merele, mis täis unustust ja unistusi, seiklusi ja soodsaid tax-free hindu.

Kell on mõni minuti enne pool seitset õhtul, kui Silja ­Europa mootorid aina enam tuure üles võtavad ning laevakeret läbib vaevutunnetatav värin. Nii nagu loendamatuid kordi varem, sunnib enam kui 40 000 hobuse jõud kolossi Helsingi Länsiterminalis kai äärest ­eemale tõmbuma, manööverdama, kiirendama ja mühinal pimedusse suunduma. Üks maailma suuremaid ristluslaevu on teel, teel vaid 80 kilomeetri kaugusel asuvasse Tallinna, laiemalt võttes aga ei kuhugi. Sest enamik pardalolijaist on siin plaaniga 13korruselisel laeval aega veeta: juua, süüa, juua, ostelda, juua, tantsida, juua, juua ja juua. Neil pole kindlat plaani Tallinnas maha minna, olgugi et kruiisikaart seda hommikul mõneks tunniks võimaldaks. Vanalinna hästivalgustatud torne saab imetleda ka laevatekilt.

Kuid kõik ei jõua tagasi koju Soome. 20. oktoobri esimestel hommikutundidel avastati ühest laevakajutist 25aastase soomlanna surnukeha ja kella viie paiku hommikul teisest 21aastase mehe laip. Läinud nädala lõpus teatas Eesti politsei meediale, et juhtumid pole teineteisega seotud ning kuritegusid pole toime pandud, mõlemat noort tabas terviserike. Kuid novembri algul jõudis meediasse veel üks Silja Europat puudutav teade. Soome seltskonnategelane Kristian Meurmannõuab kohtu kaudu hüvitist mehelt, kes ta 2017. aasta kevadel Tallinnas sadamas seisva ristluslaeva peal oimetuks lõi.

Kõik kirjeldatud juhtumid (ja mõnedki üle parda hüppamised) leidsid aset öösel Tallinna sadamas seisval Silja Europal, kuhu nädalalõpul mahub reisijaid kuni 2500, peaaegu kolme Mõisaküla linna elanike jagu. Mis hakkab toimuma hiidlaeval siis, kui eestimaalastest kliendid sealt maha on läinud?

Avalehele
55 Kommentaari