EI TAHA INIMESEKS: Hoolimata tule leiutamisest ei soovi Tallinna loomaaia ahvid inimesteks areneda. Eestlaste vaimne mandumine on nende jaoks eemaletõukav. Vallo Kruuser

Esmaspäeval, 26. oktoobril kell 21.36 täitus Haaberstis paljude inimahvide sajanditepikkune unistus: ka nemad jõudsid tule valmistamise ning sihtotstarbelise kasutamise saladuse lahendamiseni. 

Töögrupi juht, Tallinna Loomaaia šimpans Bangor selgitas, et tule saamiseks kasutati kõige primitiivsemat meetodit – hõõruti ühe puupulgaga teise, suurema sisse õnarus ning jätkati tööd, kuni hõõrdumisel ilmus suits ja tekkisid sädemed. “Šimpansidel pole mõtet üritada tuletegemist keeruliste keemiliste reaktsioonide abil,” selgitas Bangor. “Näiteks kraapida kaaliumkloraadi, väävli, täite- ja sideainete segu vastu punast fosforit. Selleni meie mõistus – aga veelgi enam materiaalsed ressursid – ei küüni. Rääkimata tulesüütevahendi loomisest, milles terashammasratta hõõrdumisest vastu tulekivi tekkivad sädemed süütaksid bensiiniga immutatud tahi. Isegi raua sulatamine on meie jaoks veel väga tume maa, umbes nagu teile mõtete lugemine.” 

Tule leiutamise protsessis osalesid kõik kolm Tallinna loomaaia šimpansit, lisaks Bangorile ka Trixi ja Bella, töötades vahetuste kaupa kordamööda.  

“See on väike samm Tallinna loomaaiale, aga suur samm kogu ahvkonnale,” ütles Bangor. 

Grupijuhi sõnul sundis neid ahvide seisukohalt äärmusliku sammu astuma poliitiline kriis Eestis. “Meil, šimpansitel, on tegelikult ükskõik, milline erakond on võimul, peaasi, et ta banaane jagaks. Aga meile on ohu märgiks, et Tallinnas ja vabariigis on taas võimul teineteisele vastanduvad poliitilised jõud. Olukorra muudab eriti ebanormaalseks asjaolu, et loomaaed elab ainult Tallinna linna ja mõne sponsori toetusest,” selgitas Bangor.

Bangor tõi positiivseks näiteks Läti, kus Riia loomaaeda peetakse riiklikuks institutsiooniks, mida regulaarselt rahaliselt toetatakse. “Ka meid võib vaadata ju mitte ainult Tallinna linna, vaid kogu Eesti rahvas,” nentis Bangor.

Šimpansid kardavad, et kui valitsus sunnib keskerakondliku võimuga Tallinna kulutusi kärpima, kuivab kokku ka loomaaia asukate ninaesine. Sel juhul oleks lõkkest palju abi. “Püüaksime siinsetest akvaariumidest kalu ja saaksime tubli kõhutäie,” ütles Bangor. “Küpsetamata kujul see kraam meil aga alla ei lähe.” 

Ahvid hoidsid esialgu tuld hõõgvel ühes äravisatud, varem talitajale kuulunud vatijopes, kuid lasid sellel kokkuhoiu huvides kustuda. “Puid pole meil kuigi palju, milleks neid raisata, kuni suurem häda käes pole,” selgitas Trixi.

Kõik kolm lubavad aga, et kindlasti süütavad nad tule 24. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeval, päikesetõusu ajal ning hoiavad seda loojanguni. 

Hoolimata tule leiutamisest ei kavatse Tallinna ahvid inimesteks areneda. “Meie, ahvid, leiutasime tule püsiva ja hoolsa tööga. Inimestele varastas selle aga Prometheus jumalatelt,” toob Trixi võrdluse. “­Prometheus kannab küll teenitud karistust, aga tundub, et oma ebaeetilise jälje on see kriminaalne tegu jätnud kogu inimkonna arengule.” 

Trixi sõnul on inimesed vähemalt Eestis taandarenenud juba nii lollideks, et nende vaimne tase ei ole šimpansitele enam atraktiivne: “Vaadake, kes on tänapäeva Eesti meedia kaanestaarid: nõid Nastja, selgeltnägija Sergei, astroloog Edda, ufoloog Igor... Rahvas on uppunud ebausu ja vaimupimedusse mülkasse ja läinud ajas aastatuhandete võrra tagasi. Meile pole selliste ajukääbuste kari mingiks eeskujuks.” 

“Muidugi oleks Silicon Valleys või Oxfordis päris põnev inimeseks areneda ja uusi väljakutseid vastu võtta,” leiab Bella. “Aga kes meid sinna laseb.”

Bella ei välista, et sajandite pärast võib olukord siiski muutuda: “Järsku tuleb mõnesaja aasta pärast mõnele meie järeltulijale isu rattaga sõita ja siis ta peab ju selle kõigepealt leiutama. See oleks jälle suur samm inimeseks või vähemalt rullnokaks arenemise suunas.”