Tallinna oodatakse üle 15 000 Harley-fänni

Eesti Harley-Davidsoni klubi ajab Tallinna lauluväljakule kokku tuhandeid mootorrattureid, kelle sõiduriistadest saaks silla üle lahe Soome.

“Sellest saab kindlasti Baltikumi suurim motoüritus,” lubab Per Nordqvist (52). Muljetavaldavalt kogukas, kiilaspäine ja halli habemega Harley-Davidson Club Estonia president räägib pehme rootsi aktsendiga head eesti keelt. Moto- ja autohuvi kõrvalt juhib ta puidu- ja transpordifirmat.

“See lööb Tallinna umbe,” lisab klubi sekretär Andu Kivest (50), kes toodab filmidele dekoratsioone ja putitab vahel üles vanu ameerika autosid.

Harley-Davidsoni Euroopa föderatsiooni kokkutulek toimub iga aasta suve hakul eri riigis. Eestlased võitlesid maineka ürituse korraldamise õiguse välja juba 2011. aastal. Super Rally motoüritus, kuhu oodatakse mitukümmend tuhat huvilist üle Euroopa, toimub 2014. aasta 5.–9. juunini Tallinna Lauluväljakul.

“Arvame, et tuleb 15 000 Harley-Davidsoni ratast, sest 2014 on Super Rally 40 aasta juubel ning oleme ettevalmistusi varakult alustanud,” ütleb Nordqvist.

Juba käiakse Tallinna üritust välismaal tutvustamas. Valminud on paar humoorikat videot. Näiteks: üks lauluväljakul telgist väljuv mees ütleb, et tema on juba kohal; WCs istuv habemik lubab, et saab ürituse alguseks valmis; üks hiiglane tassib väiksemat meest natist, taustal kõlamas tekst, et “meie turvamehed on juba hakanud linna puhastama pättidest”.

Harley-Davidsoni klubidel on palju liikmeid meie naabrite juures – Rootsis 8700, Taanis 6500, Soomes 5500, kuid külalisi oodatakse üle Euroopa, kus on kokku 115 klubi ja 38 000 liiget. Eesti klubis on 37 liiget. Erinevat rahvast, nagu Nordqvist ütleb: pankureid, koolijuhte, ärimehi.

Lauluväljakul toimuva ürituse muudab kõiksugu õllesummerite ja kontsertidega võrreldes eriliseks see, et külalised elavad ja magavad seal. Tõenäoliselt ööbib kaks kolmandikku külalistest Lauluväljakul telkides, teised mahutavad end Tallinna ja selle ümbruse hotellidesse.

Kokkutuleku alale pääsevad ainult Harley-Davidsoni või Indiani mootorrattad. Ehk kõik motomehed on teretulnud, kuid oma teist marki pill tuleb neil parklasse jätta, selgitab Nordqvist.

Lauluväljaku hoones avatakse erirestoran, müügilettidega on väljas paarkümmend söögikohta. Püsti pannakse vigvamid, kuhu mahub 2500 inimest. Laulukaare all ja džässitelgis esineb umbes 30 Eesti rokk- ja bluusbändi, kuid korraldajad märgivad, et tegu pole tavalise kontserdiga. “See ei ole nagu suur kontsert – enamik rahvast tuleb, et suhelda,” ütleb Nordqvist. Viie päeva pilet maksab 65–70 eurot.

Lauluväljaku ümber piiratakse tavapärasest suurem ala, mida palgatakse valvama turvafirma. “Sees pole vaja korda pidada. Liikmete keskmine vanus on 45–47 aastat. Paljud tulevad naiste-lastega. Meil on vaja üritus eraldada kas või sellepärast, et pätipoisid ligi ei saaks,” selgitavad korraldajad.

Kui tavaliselt juhatavad motomeeste kokkutulekuid sisse muljetavaldavad rongkäigud läbi linna, siis sedapuhku mitte. Rattaid on lihtsalt liiga palju. Aga linnapilti jätavad harley-mehed jälje ikka. “Inimesed, kes sõidavad tuhandeid kilomeetreid maha, tahavad kindlasti kohapeal midagi näha. Paljud tulevad nädal enne või jäävad nädalaks pärast kokkutulekut. Ürituse mõju on nii kakskümmend päeva,” pakub Nordqvist. “Suur osa Harley-inimestest on majanduslikult kindlustatud. Nad jätavad siia kordi rohkem raha kui mõni alkoturist,” lisab Kivest.

Mis paneb inimesi mootorratturite parvedena suurkokkutulekule sõitma? “Lauljad saavad kokku laulupeol, tantsijad tantsupeol. Meid seob ühtekuuluvustunne, tahe omavahel suhelda,” ütleb Kivest. “Poistel on alati mänguasjad, kui vanemaks saavad, lähevad need lihtsalt kallimaks,” lisab Nordqvist muiates.