Hurjutamine oleks olnud ilmselt suuremgi, kui press oleks toona välja nuhkinud, kes ja kus masinaga tegelikult sõidab. Nimelt valvas sama must S-klassi Mercedes pidevalt ööklubi Hollywood ees. See on vanalinna taksonduse "kuldne kolmnurk", mis on kindlalt taksomaffia kontrolli all ja kuhu "katuseraha" maksmata tööle ei pääse.

Just seetõttu sahistasid taksojuhid, et bankovka ehk taksokartelli juurest viivad niidid otse volikogusse. Kaks nädalat tagasi tunnistas Bittman "Pealtnägija" telesaates, et masinaga 600 VIP sõitis tema vana sõber Madis Arro, kes laenas aeg-ajalt oma sõiduriista ka talle. Enda seostamist taksomaffiaga nimetas volikogu liige meelevaldseks.

Romeo Kalda sohver
42aastase Arro tausta kontrollides selgub üllatav fakt. Tegu on neli korda kriminaalkorras karistatud mehega, kes on meie aja ühe kurikuulsaima kurjategija kaasosaline. Nimelt sõidutas toosama taksojuht vanglapõgenikku, röövlit ja tapjat Romeo Kaldat.

Enne Lasnamäe ­politseikomissari Mart Laane tapmist 1996. aasta aprillis korraldas Kalda kambajõmmidega üle Eesti tõelise röövide ja varguste laine. Mitmele neist "objektidest" sõidutas politsei poolt tagaotsitava Romeo Kalda toona Hedi Taksos töötanud Madis Arro.

"Öelge nüüd, et mina olen ka Romeo Kalda kambajõmm!" praalib Bittman teemat kuuldes. "Mina neid asju täpselt ei tea. Ma tean palju inimesi, aga süütusevannet ei nõua ma neist kelleltki."

Madis Arro raius toona ja raiub nüüd, et Kalda oli kõigest tema püsi­klient, kes jäi talle pidevalt raha võlgu ja kandis seetõttu tema mobiilinumbrit kaasas. "Kuna see asi pandi suure kella külge, siis mind tõmmati tuulega kaasa. Mina olin ainult taksojuht, kes osutas teenust," ütleb Arro. Tänaseks räbalaks loetud kohtutoimikus kinnitab ta samuti, et nägi reisijaid suurte kottidega tulemas, aga ei taibanud, et käib rööv.

Kohtuotsus lükkab Arro jutu selgelt ümber: Romeo Kalda ja ta kaasosalised olid nähtavalt relvastatud, sõit toimus enamasti öösiti ja auto jäeti sihtpunktist kaugemal ootele, mõnikord isegi peideti ära. Seetõttu luges kohus sohvri Kalda kaasosaliseks ja karistas teda kolmeaastase vangistusega.

"Mis minevikus olnud, ei tähenda, et ta praegu ei ole normaalne inimene," leiab Bittman, kelle sõnul pole õige ega normaalne teda sõbra kriminaalse minevikuga siduda. "Ma ei ole mingi kriminogeen!" rõhutab keskerakondlane.

Küll on pehmelt öelda ebatavaline, kuidas ta vangist vabanenud mehe autoga sõitma sattus. Kui Bittman ise tõrgub üksikasju avaldamast, siis Arro avameelitseb, et ilma sõiduvahendita linnavolinik, kes on ühtlasi tema koolivend Tallinna 8. keskkoolist, pöördus ise tema poole abi saamiseks. "Siis kui tal rasked ajad olid, siis ma olen teda aidanud. Ma ei ole eriti kitsi vend," nendib Arro, kelle sõnul kasutas Bittman tasuta rohkem kui üht tema masinat.

Politsei eriüksuse K-komando liige vahetas poolt
Viimase aasta jooksul on korduvalt kõneainet andnud firmad Taxiline ja ME Takso, mis paljude meelest röövellike hindadega Tallinna sadamas ja selle lähistel Tallink Spa hotelli ees kliente püüavad. Mõlema kompanii juht Aare Rüütel põhjendab linna kõrgeimaid hindu (Taxiline: sisseistumine 144, kilomeeter 38 ja ootetund 826 kr) teenuse hea kvaliteediga.

"Miks ma röövellik olen, kui ma tahan oma juhile maksta normaalset palka?" ei häbene ta ülikõrgeid ­hindu. Rüütli sõnul tuleks pigem küsida, miks on konkurentide hind nii madal ja ­mille arvelt seda saavutatakse. "Kui minul oleksid sellised hinnad, siis mu ­taksojuht hakkab varastama, taksoveo eeskirju rikkuma või ei deklareeri oma tulu."

Ka Rüütli minevikus on saladus. 1999. aastal ilmus tema pilt korduvalt tagaotsitavate rubriigis. Nimelt kahtlustati endist politsei eriüksuse K liiget 1999. aastal oma hea tuttava ja Kemerovo kuritegeliku jõugu liikme Aivar Sõbra tapmises.

"Kas detailid minu minevikust aitavad kaasa Tallinna taksonduse parandamisele?" ei taha Aare Rüütel Ekspressiga sel teemal rääkida. "Kui sellest muutub Tallinna taksondus paremaks, andke minna, kirjutage pealegi."

Küll räägib ta meelsasti oma võitlusest võrdsete mängureeglite kehtestamiseks pealinna taksonduses. "Võiks olla kõik võrdsed, aga mõned on võrdsemad," viitab ta suurfirmade ebaausale soosimisele linna poolt.

Rüütli minevik on seda markantsem, et tegu on kunagise korrakaitsjaga, kes väidetavasti vahetas poolt. "Tal tekkisid lahkhelid eriüksuse juhtkonnaga," meenutab endine keskkriminaalpolitsei juht Koit Pikaro. "Puhas poiss ta ei ole."

Vürtsi lisab, et 1999. aastal läbiotsimisel avastas politsei Rüütli kodust filmid, millel olid omakorda kaitsepolitsei salajase osakonna töötajad.

"Olin killeri autojuht!"
Kui tagaotsitav pärast kaht aastat Rootsis ja Hispaanias redutamist välja ilmus ja ise politseisse tuli, lahendas tema tunnistus hoobilt ühe viimase kümnendi kõmulisima kuritöö. Vähemasti nende jaoks, kes tema juttu uskuma jäid.

Nimelt tapeti 1998. aasta talvel Tallinnas Pärnu maanteel ärimees Jaak ­Veike. Lugu jahmatas ka neid, kes mitmete segaste äritehingutega tuntust kogunud Veiket isiklikult ei tundnud, sest palgamõrv toimus keset päist päeva rahvarohke magistraali ääres automaadivalanguga.

Mõrvar varitses ohvrit rohkem kui 100 meetri kaugusel üle tee asuvas tühjas tehasehoones.

Nüüd osutus tagaotsitav ekspolitseinik selle loo võtmetunnistajaks. Ta avaldas politseis saladuse, mida enda sõnul kaks aastat oma elu pärast kartes oli varjanud. Rüütli sõnul sooritas palgamõrva Veike konkurentide tellimusel Aivar Sõber! Nimelt osutus Rüütel enda teadmata tapja autojuhiks ja ­ootas teda veretöö ajal kõrvaltänavas autos. Naastes olla Sõber ähvardanud lobisemise korral ära koristada nii Rüütli enda kui ka tema lähedased.

Oma sõnade tõestuseks näitas Rüütel kätte metsa maetud taparelva osad. "Asi oli kindlasti segasem, kui avalikkusele tol ajal mulje jäi. Võis ainult oletada, et Aare Rüütel kasutas osavasti ära Aivar Sõbra kadumist," meenutab endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt. Aga et Aivar Sõber on kadunud ja paljude meelest surnud, ehkki laipa pole leitud, siis jäi politsei hoolimata skepsisest Rüütli juttu uskuma.

Niigi veidrale loole lisab dramaatikat tõik, et varsti pärast politseis tunnistuste andmist üritati omakorda Rüütlit koduuksel "ära koristada".

Killer varitses teda Tehnika tänaval trepikoja ees ja tulistas veidi pärast keskööd koju läinud mehe suunas kolm lasku.

Rüütel pääses vaid laksuga randme pihta. 2002. aastal karistati ekspolitseinikku Veike mõrvari nime ja taparelva asukoha varjamise eest ligi 5000kroonise trahviga. Et vanad harjumused surevad visalt, näitab tõik, et mullu leidis taksokontroll reidi käigus Aare Rüütli masinast aukartustäratava noa. Tema enda sõnul oli see matkanuga.

Ohvriterohke tagaajamine
Ehkki nii Aare Rüütli kui ka Madis Arro eluloos on eksimisi seaduse pahupoolele, on mõlemal taksoluba korras. Samas leidub nende ametivendi, kes ei tohiks varasemate karistuste tõttu üldse rooli sattuda. Nimelt ei tohi taksojuhina töötada isikud, kellel on kehtiv kriminaalkaristus või kellelt on kolme aasta jooksul juhtimisõigus ära võetud.

Kõige uskumatum tüüp on Vitaly Say, kes 2005. aasta oktoobris põgenes politsei eest Kloostrimetsa teel ja suurel kiirusel rammis vastu tulevat Ford Scorpiot. Vigastada sai viis süüta inimest. Toona 19aastane Venemaa kodanik sai juhtimisõiguse vaid neli kuud varem ja tal mõõdeti pärast õnnetust kolmepromilline joove.

Alles kolm aastat hiljem, tänavu 30. septembril astus Say, kes jõudis vahepeal veel toime panna ka varguse ja kehalise väärkohtlemise, seoses avariiga kohtu ette. Prokurör Rainer Amuri sõnul ei teinud mees ise ega tema tööandja saladust, et Say töötab sohvrina Silver Taksos. Prokurör nõuab talle kolmeaastast reaalset vangistust. Otsus selgub kahe nädala pärast.

Veel üks pidurdamatu tüüp on ­Vjatšeslav Zimin, keda on muuhulgas karistatud ühe oma rivaali läbipeksmise ja Soome naiskliendilt ehete röövimise eest. Zimin on üks tülikatest taksojuhtidest, kes passib juba aastaid Tallink City hotelli ees. Selle teisipäeva seisuga polnud ei tal ega tema autol numbriga 151AMT taksoveoluba.

Nii absurdne kui see pole, on linna üks suuremaid hotelle talunud kutsumata taksode terrorit avamisest saati. Juhataja Hannes Talli sõnul kutsuti neile korduvalt politsei ja vastasseis läks lõpuks isegi nii teravaks, et üks masinatest püüdis mullu novembris alla ajada hotelli portjeed, kes julges teda pildistada.

Piraattaksojuht näitab trääsa
Selle bardaki taga ei ole ainult saamatu järelevalve, vaid ka hambutud seadused. Piltlikult öeldes võib praegu hirmu tundmata taksorooli istuda umbkeelne kriminaal, kellel puudub taksoluba. Nimelt lubab seadus taksoloa anda nii FIE-le kui ka firmale.

Kui füüsilisest isikust ettevõtjad läbivad igaüks eksami, siis vähetuntud firmade värvides sõidab igasugu frukte, keda taksokomisjon iial ei näe. Näiteks firma Äri Travel Grupp tegevuslubadega sõidab pealinnas üle 90 takso ja Eesti suurimas, Tulika Taksos töötab firma kirjadega vaid kuus juhti.

Taksofirmad õigustavad end sellega, et nad ei saa ega tohigi teada töötajate karistusi, sest need on delikaatsed isikuandmed, mida riik neile ei väljasta.

Aga see pole kõik. Taksondust kureeriva abilinnapea Jaanus Mutli sõnul legaliseeris Riigikohus mullu novembris sisuliselt pealinnas piraattaksonduse. Kusjuures selle pretsedendi põhjustas ei keegi muu kui toosama rusikakangelasest taksojuht Vjatšeslav Zimin.

Nimelt määras Tallinna transpordiamet talle 12 000 krooni trahvi selle eest, et ta ootas mullu jaanuaris oma stammkohas Tallink hotelli ees kliente ilma kehtiva taksolitsentsita. Mehe kaitsja argumenteeris, et Zimin ei teostanud taksovedu, vaid plafoon ja hinnakiri olid jäänud masinale vanast ajast, kui seda kasutati taksona.

Riigikohus tühistas karistuse, sest ei tõestatud, et Zimin oli taksojuht ehk osutas taksoteenust. Linnavalitsus käsitleb seda nii, et kuna libataksojuht ei ole Riigikohtu meelest taksojuht, siis ei saa teda taksondust reguleeriva seaduse alusel trahvida.

Taksomaffia riigikogu õiguskomisjoni laual
Läinud nädalal teatas Bittmani erakonna juht Edgar Savisaar, et linn tõhustab võitlust taksomaffiaga. Linnapea sõnul oleks vajalik taksolitsentside revideerimine ja kontroll. Lisaks tuleks kaaluda taksoteenusele fikseeritud hinna kehtestamist.

Pärast "Pealtnägija" eksperimenti puhkenud ažiotaaži linnapoliitikas arutati taksonduses tegutsevate kuritegelike rühmituste teemat sel teisipäeval Riigikogu õiguskomisjonis. Põhja politseiprefekt Elmar Vaher tunnistas Toompeal, et nn bankovkades korjab katuseraha umbes 15 allilmaga seotud tegelast.

Mutli sõnul üritas linn taksomaffiat murda, kehtestades mitmeid parkimispiiranguid. Näiteks ei ole vanalinnas ühtki ametlikku taksopeatust.

Samas pole linn olnud kuigi tarmukas "tonte" trahvima. Ekspressi käsutuses on ühe vanalinnas elava vandeadvokaadi kaebus, milles ta kurdab, et ööklubi Hollywood esisel pargivad pidevalt ebaseaduslikult taksod.

"Minu kirjalike ja suuliste pöördumiste ainuke reaalne tulemus on see, et sel suvel veeti mu autole pika vao sarnane kahjustus, mille kõrvaldamine maksis märkimisväärse summa," kurdab advokaat.

Kui taksod Transpordiametist mõnekümne meetri kaugusel nõnda peremehetsevad, jäävad piirkonna elanikud pika ninaga, sest ausalt ostetud parkimiskaart pole väärt paberitki, millele see on trükitud. Kui Transpordiamet ei suuda oma maja nurga taga korda majja lüüa, siis on küll midagi väga viltu.

Kuidas taksomaffia tegutseb

  • Taksojuhtide sõnul on pealinnas vähemasti tosin bankovkat ehk maksulist peatuskohta. Neist tuntumad on Viru värava ja Hollywoodi ees.
  • Bankovka printsiip on lihtne - teatud taksojuhid maksavad pättidele kümnist, et ülejäänud magusamatelt jahimaadelt eemal hoida.
  • Kümnis ulatub viiesajast kroonist mitme tuhande kroonini kuus.
  • Kui üldjuhul hoiavad taksomehed korda ise, siis aeglasema taibuga konkurentide puhul lahendab asja "katus".
  • Kõige levinum on kummide läbi torkamine, aga on esinenud ka kaklusi ja klaaside sisse löömisi.
  • Katuseraha tuleb omakorda kliendi taskust groteskse hinnakirja alusel.