Tallinna Tehnikaülikooli leiutised
Eesti Päevaleht kirjutas 21. jaanuaril, et ülikoolide leiutised taotlevad rekordarvu patente. Rekordiks on seda ehk palju nimetada, eriti kui paarikümne aasta taguseid andmeid meenutada, kuid tõepoolest, mullu esitas Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) esmaseid patendi ja kasuliku mudeli taotlusi kokku 16 leiutise kaitseks.
Leiutised peegeldavad TTÜ laia tegevusampluaad teadusmaastikul bio- ja geenitehnoloogiast, ravimiarendusest, biomeditsiinist ning elektroonikast päikese- ja põlevkivienergeetika, puidutöötlemise ning biolagunevate materjalide tootmiseni. Ligikaudu pooled taotlused uutele leiutistele esitati USAs ja pooled Eestis. USA taotlust eelistati siis, kui algmaterjalid olid inglise keeles või oli leiutis kaitstav vaid USAs (nt ravi- ja diagnoosimeetodid). Eestit eelistati siis, kui leiutist arvestades on oluline ka selle kaitse Eestis.
TTÜ esmased patendi- ja kasuliku mudeli taotlused 2007
4.1: Eesti patenditaotlus kompamisaistingu vahendusel puutetundliku ekraani kasutajaliideses tagasiside tekitamise meetodile, autor Erkki Joasoon. Leiutis võimaldab arvutit juhtida ja arvutist informatsiooni saada sõrmeotste kaudu. Kasutaja saab reaalselt kombata ekraanil kujutatud objektide piire, samuti saab leiutist kasutada Braille teksti edasiandmiseks.
23.4: Kaks USA patendi eeltaotlust leiutistele, millest kumbki käsitleb uut signaalitöötlemise meetodit. Esimene (autorid Ivars Bilinskis ja Jurijs Artjuhs Lätist ning Paul Annus, Raul Land ja Olev Märtens TTÜst) sobib kasutuseks organite, kudede ja rakustruktuuride omaduste kiireks kindlaksmääramiseks. Läbi objekti lastakse nõrk kõrgsageduslik elektrivool. Objekt vastab voolule elektrilise reaktsiooniga, milles objekti omadused avalduvad signaali muutustena. Meetod seisneb arvutusvõtetes, mis võimaldavad lihtsustada arvutusprotsesse ja seeläbi vähendada protsessori võimsust ja voolutarvet.
Teine (autorid Ivars Bilinskis, Aleksandrs Ribakovs ning Mart Min) võimaldab töödelda ruumis ebaühtlaselt paigutatud arvukatelt sensoritelt saabuvat digitaalset informatsiooni. Leiutis sobib rakendamiseks meditsiinis kehavõrgu komponendina, samuti positsioneerimise ja navigatsiooni lahendustes.
30.5: Kasuliku mudeli taotlus uudsele, loodussõbralikule männipuidu kaitseimmutamise meetodile (autorid Tiit Kaps, Rein Reiska, Urve Kallavus, Üllar Luga, Pille Meier, Arne-Enn Köösel, Margus Poolme, Marko Kivilo ja Kairi Otto). Puitu lagundavate seente tegevuse pidurdamiseks kasutatakse puidu kaitseimmutamist, kuid seni kasutatavad immutid on mürgised ning sisaldavad keskkonnale kahjulikke raskmetalle. Meetodis kasutatav immuti sisaldab keskkonnale võimalikult ohutuid kemikaale - boori- ja lämmastikuühendeid kombineerituna rapsiõliga.
1.6: Patenditaotlus leiutisele Ratasjalg (autorid Raivo Sell ja Mati Kaeeli). Leiutises on ühendatud ratta ja jala plussid, võimaldades head veeremist siledal pinnal ning ronimist treppidel ja ebatasastel pindadel. Ratasjalg muutub paari hetkega rattast väljaulatuvate pöidadega, hammasratta sarnaseks konstruktsiooniks ja vastupidi. Leiutist võib kasutada liikurplatvormidest, invaseadmetest ning põllumajandus- ja militaarvaldkonna sõidukitest mänguasjadeni.
19.6: Kasuliku mudeli taotlus korrusmajade keskküttesüsteemi renoveerimise meetodile (autor Teet-Andrus Kõiv). Leiutis sobib kasutamiseks korrusmajades, kus on kasutusel keskkütte nn ühetorusüsteem ning kus otsustatakse soojustada elamu otsaseinad. Sellega muutub algselt pa ika reguleeritud tasakaal ruumide soojuskadude ja küttekehade soojusväljastuse vahel. Loodetud küttekulude säästu ei kaasne, sest osa ruume on üle köetud. Leiutis võimaldab lihtsalt ja odavalt temperatuurid paika reguleerida vaid mõne tuhande kroonise investeeringuga maja kohta.
25.6: Kasuliku mudeli taotlus rööbastranspordi kõrgepingelisele abitoiteallikale, mis sobib kasutamiseks elektrirongide renoveerimiseks. Koostöös Harju Elekter Elektrotehnika ja Estel Elektroga välja töötatud lahenduses (autorid Dmitri Vinnikov, Juhan Laugis, Tanel Jalakas, Indrek Roasto, Juri Matvejev, Sergei Frolov, Nikolai Samsoniv) kasutatakse uusimaid kõrgepingelisi transistore ning uudset skeemilahendust, mis tagab väiksemad kaod, suurema töökindluse ja lühemad remondiajad.
26.6: Patenditaotlus orgaanilise geeli valmistamise meetodile (autorid Anna-Liisa Peikolainen, Fernando Peréz-Caballero ja Mihkel Koel). Meetodiga saab valmistada poorset ja väikese tihedusega geeli põlevkivitootmisel tekkivate fenoolide segust. Geeli võib kasutada süsinikaerogeelide tootmisel, mis sobivad kasutamiseks katalüsaatorikandjatena, adsorbentidena, isolatsioonmaterjalidena ja kondensaatori elektroodidena.
3.7: Patenditaotlus mikroskoopilise objekti temperatuuri ülikiire muutmise meetodile ja seadmele (autorid Andres Krumme, Martin Timusk, Triin Märtson, Rünno Lõhmus, Ants Lõhmus), mille loomisel osalesid koos TTÜ, Tartu Ülikool ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduse AS. Leiutist kasutatakse valgusmikroskoopide juures polümeermaterjalide kristallumise uurimisel. Leiutis võimaldab teostada ülikiireid jahutusprotsesse ning jälgida superstruktuuride teket tööstusega sarnastes tingimustes ja prognoosida, milliste omadustega tooteid teatud töötlemistingimustel saab.
9.7: USA patendi eeltaotlus tsinkoksiidnanovarrastel põhinevate päikeseelementide valmistamiseks pihustusmeetodil. Leiutis (autorid Malle Krunks, Atanas Katerski, Tatjana Dedova, Arvo Mere, Ilona Oja Acik) pakub välja odava ja kiire meetodi päikeseelementide valmistamiseks odavatest materjalidest.
23.8: USA patendi eeltaotlus meetodile depressioonihäire diagnoosimiseks elektroentsefalograafilise signaali põhjal. Leiutis (autorid Hiie Hinrikus, Maie Bachmann, Jaanus Lass, Anna Suhhova, Viiu Tuulik) sündis TTÜ ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku ühiste uuringute tulemusena. Selgus, et inimese vaimseid häireid saab mõõta aju bioelektriliste signaalide sagedusspektri asümmeetria põhjal. Lihtne ja odav meetod võimaldab hinnata nii uuritava seisundit kui ka jälgida ravimite mõju ravi käigus.
18.10: USA patendi eeltaotlus uuele molekulile ja teraapiameetodile, mis võib avada võimalused uute vähiravimite väljatöötamiseks (autorid Robert Tsanev, Priit Kogerman, Kalju Vanatalu, Torben Osterlund, Illar Pata).
24.10: USA patendi eeltaotlus uudsele Alzheimeri tõve ravimite testimismeetodile, mida saab kasutada terapeutilise toimega Alzheimeri tõve ravimkandidaatide avastamiseks. Meetod (autorid Peep Palumaa, Marina Tuuling, Olga Blaževitš, Jekaterina Kazantseva, Irina Šabarova, Kairit Zovo) võimaldab ravimkandidaate testida biokeemilises süsteemis, mis võrreldes rakuliste ja loomsete mudelitega on oluliselt suurema läbilaskevõimega, lihtsam ja odavam. Automatiseeritud meetod põhineb mass-spektromeetrial, võimaldades kümnete ja sadade tuhandete looduslike ja sünteetiliste ainete seast selekteerida potentsiaalsed ravimkandidaadid, mis molekulaarsel tasemel peatavad haigusttekitavate toksiliste valguliste ainete kuhjumist ajus.
4.12: USA patendi eeltaotlus optilisele meetodile ainete kontsentratsiooni mõõtmiseks bioloogilistes vedelikes, näiteks veres või uriinis. TTÜ Tehnomeedikumi ja PERHi koostööst välja kasvanud leiutis (autorid Ivo Fridolin, Jana Jerotskaja, Kai Lauri ja Merike Luman) ühendab endas spektrofotomeetriat ja erinevaid signaalitöötluse algoritme, mille tulemusena suudetakse sarnaselt laboratooriumiga mõõta nt kusihappe kontsentratsiooni.
28.12: Kasuliku mudeli taotlus universaalse transpordialuse kaitseks (autorid Andre Gregor, Henrik Herranen).
28.12: Eesti patenditaotlus biolaguneva komposiitkile koostisele (autorid Anti Viikna, Andres Krumme, Tiia Süld). Polüetüleenkile on looduses väga raskesti lagunev materjal. Teadlased leidsid võimaluse kasutada polüetüleenkile koostises linatööstuse jääke, et muuta kile biolagunevaks. Ühtlasi leiti rakendus taastoodetavale, suhteliselt odavale ja suurtes kogustes linatööstuses tekkivale kõrvalproduktile linatolmule, millele seni oli õige kasutus leidmata.
Mart Koppel on TTÜ tehnoloogiasiirde peaspetsialist
