Tallinna Tehnikaülikooli leiutised
Mart Koppel
TTÜ tehnoloogiasiirde peaspetsialist
Eesti
Päevaleht kirjutas 21. jaanuaril, et ülikoolide leiutised taotlevad
rekordarvu patente. Rekordiks on seda ehk palju nimetada, eriti kui
paarikümne aasta taguseid andmeid meenutada, kuid tõepoolest, mullu
esitas Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) esmaseid patendi ja kasuliku
mudeli taotlusi kokku 16 leiutise kaitseks.
Leiutised peegeldavad
TTÜ laia tegevusampluaad teadusmaastikul bio- ja geenitehnoloogiast,
ravimiarendusest, biomeditsiinist ning elektroonikast päikese- ja
põlevkivienergeetika, puidutöötlemise ning biolagunevate
materjalide tootmiseni. Ligikaudu pooled taotlused uutele leiutistele esitati
USAs ja pooled Eestis. USA taotlust eelistati siis, kui algmaterjalid olid
inglise keeles või oli leiutis kaitstav vaid USAs (nt ravi- ja
diagnoosimeetodid). Eestit eelistati siis, kui leiutist arvestades on oluline
ka selle kaitse Eestis.
TTÜ esmased patendi- ja
kasuliku mudeli taotlused 2007
4.1: Eesti
patenditaotlus kompamisaistingu vahendusel puutetundliku ekraani
kasutajaliideses tagasiside tekitamise meetodile, autor Erkki Joasoon. Leiutis
võimaldab arvutit juhtida ja arvutist informatsiooni saada
sõrmeotste kaudu. Kasutaja saab reaalselt kombata ekraanil kujutatud
objektide piire, samuti saab leiutist kasutada Braille teksti edasiandmiseks.
23.4: Kaks USA patendi eeltaotlust leiutistele,
millest kumbki käsitleb uut signaalitöötlemise meetodit.
Esimene (autorid Ivars Bilinskis ja Jurijs Artjuhs Lätist
ning Paul Annus, Raul Land ja Olev Märtens TTÜst) sobib kasutuseks
organite, kudede ja rakustruktuuride omaduste kiireks
kindlaksmääramiseks. Läbi objekti lastakse nõrk
kõrgsageduslik elektrivool. Objekt vastab voolule elektrilise
reaktsiooniga, milles objekti omadused avalduvad signaali muutustena. Meetod
seisneb arvutusvõtetes, mis võimaldavad lihtsustada
arvutusprotsesse ja seeläbi vähendada protsessori võimsust ja
voolutarvet.
Teine (autorid Ivars Bilinskis,
Aleksandrs Ribakovs ning Mart Min) võimaldab töödelda ruumis
ebaühtlaselt paigutatud arvukatelt sensoritelt saabuvat digitaalset
informatsiooni. Leiutis sobib rakendamiseks meditsiinis kehavõrgu
komponendina, samuti positsioneerimise ja navigatsiooni lahendustes.
30.5: Kasuliku mudeli taotlus uudsele,
loodussõbralikule männipuidu kaitseimmutamise meetodile (autorid
Tiit Kaps, Rein Reiska, Urve Kallavus, Üllar Luga, Pille Meier, Arne-Enn
Köösel, Margus Poolme, Marko Kivilo ja Kairi Otto). Puitu lagundavate
seente tegevuse pidurdamiseks kasutatakse puidu kaitseimmutamist, kuid seni
kasutatavad immutid on mürgised ning sisaldavad keskkonnale kahjulikke
raskmetalle. Meetodis kasutatav immuti sisaldab keskkonnale võimalikult
ohutuid kemikaale – boori- ja lämmastikuühendeid kombineerituna
rapsiõliga.
1.6: Patenditaotlus leiutisele
Ratasjalg (autorid Raivo Sell ja Mati Kaeeli). Leiutises on ühendatud
ratta ja jala plussid, võimaldades head veeremist siledal pinnal ning
ronimist treppidel ja ebatasastel pindadel. Ratasjalg muutub paari hetkega
rattast väljaulatuvate pöidadega, hammasratta sarnaseks
konstruktsiooniks ja vastupidi. Leiutist võib kasutada
liikurplatvormidest, invaseadmetest ning põllumajandus- ja
militaarvaldkonna sõidukitest mänguasjadeni.
19.6: Kasuliku mudeli taotlus korrusmajade
keskküttesüsteemi renoveerimise meetodile (autor Teet-Andrus
Kõiv). Leiutis sobib kasutamiseks korrusmajades, kus on kasutusel
keskkütte nn ühetorusüsteem ning kus otsustatakse soojustada
elamu otsaseinad. Sellega muutub algselt pa
ika reguleeritud tasakaal ruumide soojuskadude ja küttekehade
soojusväljastuse vahel. Loodetud küttekulude säästu ei
kaasne, sest osa ruume on üle köetud. Leiutis võimaldab
lihtsalt ja odavalt temperatuurid paika reguleerida vaid mõne tuhande
kroonise investeeringuga maja kohta.
25.6: Kasuliku
mudeli taotlus rööbastranspordi kõrgepingelisele
abitoiteallikale, mis sobib kasutamiseks elektrirongide renoveerimiseks.
Koostöös Harju Elekter Elektrotehnika ja Estel Elektroga välja
töötatud lahenduses (autorid Dmitri Vinnikov, Juhan Laugis, Tanel
Jalakas, Indrek Roasto, Juri Matvejev, Sergei Frolov, Nikolai Samsoniv)
kasutatakse uusimaid kõrgepingelisi transistore ning uudset
skeemilahendust, mis tagab väiksemad kaod, suurema töökindluse
ja lühemad remondiajad.
26.6: Patenditaotlus
orgaanilise geeli valmistamise meetodile (autorid Anna-Liisa Peikolainen,
Fernando Peréz-Caballero ja Mihkel Koel). Meetodiga saab valmistada
poorset ja väikese tihedusega geeli põlevkivitootmisel tekkivate
fenoolide segust. Geeli võib kasutada süsinikaerogeelide tootmisel,
mis sobivad kasutamiseks katalüsaatorikandjatena, adsorbentidena,
isolatsioonmaterjalidena ja kondensaatori elektroodidena.
3.7: Patenditaotlus mikroskoopilise objekti
temperatuuri ülikiire muutmise meetodile ja seadmele (autorid Andres
Krumme, Martin Timusk, Triin Märtson, Rünno Lõhmus, Ants
Lõhmus), mille loomisel osalesid koos TTÜ, Tartu Ülikool ja
Eesti Nanotehnoloogiate Arenduse AS. Leiutist kasutatakse valgusmikroskoopide
juures polümeermaterjalide kristallumise uurimisel. Leiutis
võimaldab teostada ülikiireid jahutusprotsesse ning jälgida
superstruktuuride teket tööstusega sarnastes tingimustes ja
prognoosida, milliste omadustega tooteid teatud töötlemistingimustel
saab.
9.7: USA patendi eeltaotlus
tsinkoksiidnanovarrastel põhinevate päikeseelementide
valmistamiseks pihustusmeetodil. Leiutis (autorid Malle Krunks, Atanas
Katerski, Tatjana Dedova, Arvo Mere, Ilona Oja Acik) pakub välja odava ja
kiire meetodi päikeseelementide valmistamiseks odavatest materjalidest.
23.8: USA patendi eeltaotlus meetodile
depressioonihäire diagnoosimiseks elektroentsefalograafilise signaali
põhjal. Leiutis (autorid Hiie Hinrikus, Maie Bachmann, Jaanus Lass, Anna
Suhhova, Viiu Tuulik) sündis TTÜ ja Põhja-Eesti
Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku ühiste uuringute tulemusena.
Selgus, et inimese vaimseid häireid saab mõõta aju
bioelektriliste signaalide sagedusspektri asümmeetria põhjal.
Lihtne ja odav meetod võimaldab hinnata nii uuritava seisundit kui ka
jälgida ravimite mõju ravi käigus.
18.10: USA patendi eeltaotlus uuele molekulile ja
teraapiameetodile, mis võib avada võimalused uute
vähiravimite väljatöötamiseks (autorid Robert Tsanev, Priit
Kogerman, Kalju Vanatalu, Torben Osterlund, Illar Pata).
24.10: USA patendi eeltaotlus uudsele Alzheimeri tõve
ravimite testimismeetodile, mida saab kasutada terapeutilise toimega Alzheimeri
tõve ravimkandidaatide avastamiseks. Meetod (autorid Peep Palumaa,
Marina Tuuling, Olga Blaževitš, Jekaterina Kazantseva, Irina
Šabarova, Kairit Zovo) võimaldab ravimkandidaate testida
biokeemilises süsteemis, mis võrreldes rakuliste ja loomsete
mudelitega on oluliselt suurema läbilaskevõimega, lihtsam ja
odavam. Automatiseeritud meetod põhineb mass-spektromeetrial,
võimaldades kümnete ja sadade tuhandete looduslike ja
sünteetiliste ainete seast selekteerida potentsiaalsed ravimkandidaadid,
mis molekulaarsel tasemel peatavad haigusttekitavate toksiliste valguliste
ainete kuhjumist ajus.
4.12: USA patendi eeltaotlus
optilisele meetodile ainete kontsentratsiooni mõõtmiseks
bioloogilistes vedelikes, näiteks veres või uriinis. TTÜ
Tehnomeedikumi ja PERHi koostööst välja kasvanud leiutis
(autorid Ivo Fridolin, Jana Jerotskaja, Kai Lauri ja Merike Luman) ühendab
endas spektrofotomeetriat ja erinevaid signaalitöötluse algoritme,
mille tulemusena suudetakse sarnaselt laboratooriumiga mõõta nt
kusihappe kontsentratsiooni.
28.12: Kasuliku
mudeli taotlus universaalse transpordialuse kaitseks (autorid Andre
Gregor, Henrik Herranen).
28.12: Eesti
patenditaotlus biolaguneva komposiitkile koostisele (autorid Anti Viikna,
Andres Krumme, Tiia Süld). Polüetüleenkile on looduses väga
raskesti lagunev materjal. Teadlased leidsid võimaluse kasutada
polüetüleenkile koostises linatööstuse jääke, et
muuta kile biolagunevaks. Ühtlasi leiti rakendus taastoodetavale,
suhteliselt odavale ja suurtes kogustes linatööstuses tekkivale
kõrvalproduktile linatolmule, millele seni oli õige kasutus
leidmata.