Tallinnas jätkuvad ebaselged korteritehingud
Korterid asuvad aadressidel Luha 5, Wismari 31, Koidu 74 ja Võistluse 41. „Kalleim" neist korteritest maksab lausa 3780 krooni, kõige odavam - 1980 krooni.
1980-kroonise hinnaga korteri asukohaga Võistluse 41 saab Lea Mossin, kes on Rahvaliidu liige aastast 1996.
"Ilmselt on nii pikk staaž Keskerakonna sõsarerakonnas põhjus, miks pigistatakse silm kinni, et Mossin omab kinnistuid Raplamaal ja Lääne-Virumaal," ütles opositsioonis oleva IRL Tallinna juht Toomas Tõniste.
2001. aastal kirjutas Postimees, et Lea Mossin on majaomanik Tallinna linnas. Mossin on ostnud 1999. aastal elumaja Luise tänavale. See asjaolu pole aga takistanud Mossinat püsimast sundüürnike nimekirjas 1997. aastast peale. Leht kirjeldab 2001. aastal kahel korral, kuidas Lea Mossini majas elav ja talle korralikult makseid tasuv perekond otsis abi õiguskantslerilt, et pääseks igapäevase joogivee ostmisest poest ja näha taas vett voolamas kodukraanist. Majaomanik Mossin teatas ajakirjanikule, et ei kavatse kinnistu teiste üürnike võlgu omast taskust maksma hakata ja nii tuleb ka kolmelapselisel perel veeta olla.
„Ma ei ole laenupank ega sotsiaalabi, ma ei saa teiste võlgasid tasuda," sõnas ta toona, lisades, et loodab järgmise aasta suvel temale kuuluval kinnistul kodu rajama hakata.
Eelise sai kriminaalkorras karistatu
„Elmar Sepa juhtum ei lõpetanud nahaalset nahistamist linna eluasemefondi kallal. Sepa seitse korterit on vaid jäämäe eredaim tipp ja kõik kulgeb endistviisi ka siis, kui tipptegijad mängust väljas," ütles Tõniste. „Äsja see oli, kui ajakirjandus paljastas, kuidas kortereid on üle kogu linna antud külmkapihinnaga inimestele, kes sundüürnikud vaid formaalselt. Et sellest järeldusi tehtud pole, näitab ilmekalt, et tegu ei ole apsakate, vaid aplusega."
Teine sundüürnik on Tatjana Knjagnitska, kellele tahetakse müüa korter aadressil Herne tänav 27 hinnaga 2640 krooni. Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17.02.1999 otsusega tunnistati Knjagnitskaja süüdi kriminaalkoodeksi § 186 järgi ning teda karistati rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 krooni. Knjagnitskaja tunnistati süüdi selles, et ta esitas oma töökoha, Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktorile teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse eesti keele eksami sooritamise ning D-kategooria omandamise kohta.
„Kriminaalkorras süüdi mõistetud väidetav sundüürnik saab mitmesajatuhandelise kingituse, aga teised, kes elanud seadusekuulekalt, on sunnitud pealt vaatama," lausus Tõniste. „Rahva õiglustundest rullitakse lihtsalt üle - ruulib suhtumine „jaga ja valitse"."
Tõniste kordas juba varem linna sisekontrolliteenistuse poolt nn Ahlbergi korteri puhul märgitut, et on ebaselge, miks just teatud isikud ja milliste kriteeriumite alusel satuvad „väljavalitute" hulka. „Variisikud, kinnisvarakröösused, nüüd ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes kasutanud võltsitud dokumente - see kõik on K-korteriäri argipäev, mis tekitab vaid tülgastust," lisas Tõniste.
Sotsiaaldemokraaditede Tallinna juht Jaak Juske sõnul teeb erakond opositsioonikaaslastele ettepaneku algatada volikogus linnapea Jüri Ratase umbusaldushääletus.
Aas: Korterite otsustuskorras müük ei ole erakondlik äri
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei ole korterite otsustuskorras müük ühe erakonna tegevus, nii nagu opositsiooniparteid seda näidata püüavad.
"Ka paljud sotsiaaldemokraadid ja isamaaliitlased ning nende vanemad on saanud omandireformi käigus elamispinna erastada," ütles Aas. "Ka nende puhul ei uuritud varanduslikku tausta ega seda, mida nad hiljem selle EVP-de eest erastatud kinnisvaraga tegid."
Aas rõhutas, et Eesti Vabariigis on kõik seaduse ees võrdsed, sõltumata nende varanduslikust seisust, samuti kehtib kõigile võrdselt ka omandireformi seadus. Korterite otsustuskorras sundüürnikele erastamise puhul on tegemist omandireformi lõpuleviimisega lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist, rõhutas Aas.
"Süüdistajad ei ole võtnud vaevaks tausta uurida," nentis Aas. "Olgu siinkohal selgituseks öeldud, et see konkreetne Võistluse 41 majas asuv 20,4 m2 halvas tehnilises seisukorras korter anti üürile 12. juunil 2002. aastal, kui Kesklinna vanemaks oli reformierakondlane Erik Siigur, ning 7. detsembril 2004. aastal toetas kesklinna eluasemekomisjon üürniku taotlust see korter temale erastada. Siis oli Kesklinna vanemaks reformierakondlane Keit Pentus. Seega on selle korteri otsustuskorras müüki toetanud nii Keskerakond kui ka Reformierakond."
