TALLINNA VOLIKOGU ISTUNG Foto: Sven Arbet

Linnapeakandidaat Tõnis Palts broneeris Tallinna respublikaanidele ööks vastu otsustavat neljapäeva Olümpia hotellis üheksa numbrituba.

Palts: "Mõned fraktsiooni liikmed pelgasid viimasel ööl enne Savisaare umbusaldusavaldust koju minna, kuna olid kuulnud ähvardusi ja kartsid üksi koju minnes võimalikke agressiivseid mõjutamiskatseid." 

Res Publica fraktsiooni liikmeid ootas kõigepealt õhtusöök hotelli teise korruse buffees Boulevard, kus oli kaetud pikk laud. Läbi astus ka peaminister Juhan Parts. Kõne all oli järgmise päeva stsenaarium. Õhtusöögile järgnes saun, peeti kõnesid.

Fraktsiooni aseesimees Rain Veetõusme: "Arutati, mis provokatsioonid võiksid tulla. Osa inimesi oli saanud telefonikõnesid võõrastelt numbritelt, kus küsiti, kes te selline olete."

Tõnis Palts kinnitab Ekspressile, et maksis osaliselt söögi eest ning tasus osa erakonnakaaslaste ööbimise oma taskust. "Rentisime neile, kes soovisid, kokku üheksa tuba hinnaga 1600 krooni tuba. Koos õhtusöökidega kokku võis arve olla ligi 20 000 krooni."

Veetõusme ja fraktsiooni esimees Kaupo Reede jagasid tuba. Kartlikumate hulgas olid veel näiteks lavastaja Ago-Endrik Kerge ning kontorikaupu müüva firma direktor Svetlana Baltina.

Vaadates keskerakondlase Dmitri Klenski avaldusi järgmisel päeval volikogu istungil leiab Palts ka tagantjärele, et hirm oli põhjendatud. Klenski ähvardas näiteks, et vene rahval on oma kombed, kuidas õigust mõista.

Enne volikogu kogunes Res Publica fraktsioon täies koosseisus ühes Viru Keskuse söögikohtadest. Seal tutvustati teistele ülejooksikuid Jevgeni Karavajevit ja Irina Didenkot, kes Olümpiasse ei tulnud.

Didenko viidi ka volikogu hoonesse kõrvalukse kaudu. Selle sammu üks põhjusi oli majaesine Savisaare fännide meeleavaldus. Veetõusme sõnul oleks võinud turvale rohkemgi mõelda. "Piisab mõnest frustreerunud ja mitte kõige soliidsema olekuga inimesest, kes viskab näiteks pudeliga."

Enne volikogu toimus ka koalitsioonisaadikute instrueerimine juhuks, kui Keskerakond üritab kasutada protseduurilisi trikke. Tsentristid seadsidki Paltsi kõrval linnapeaks üles Faktulini, Didenko ja Karavajevi. 

Umbusaldushääletuse ajal istusid ülejooksikute juures kogenumad poliitikud. Näiteks fraktsiooni esimees Kaupo Reede istus Karavajevi kõrval.

***

Ka Reformierakond hoiatas oma inimesi võimalike provokatsioonide eest.

Mõni päev enne umbusaldusavaldust said Kesklinna vanem Keit Pentus ja linnavolikogu esimees Maret Maripuu e-kirja  Edgar Savisaare endiselt lähikondlaselt. Kirjas hoiatati, et umbusaldusavaldus ei pruugi läbi minna, kui Reformierakond oma saadikutel silma peal ei hoia, sest nendega võib midagi juhtuda. Kirja autor soovitas olla eriti ettevaatlik arvutite kasutamisel.

Reformierakonna poliitikud on juba mõnda aega kartnud, et keegi võib nende kabinettides toimuvaid jutuajamisi salaja pealt kuulata või e-kirju lugeda. Seda siiski paljud ei usu. Näiteks varem mobiilsidefirmat EMT juhtinud abilinnapea Peep Aaviksoo on nimetanud mobiiltelefonide pealtkuulamist küll tehniliselt võimalikuks, aga liiga kalliks.

Vanadele olijatele meenus kummaline lugu, et kunagi üritas linnapea Ivi Eenmaa võtta Edgar Savisaart maha volikogu esimehe kohalt. Hääletamise päeval astus üks volikogu liige lifti ja jäi sinna kinni kuni umbusalduse läbikukkumiseni.

***

Edgar Savisaare kabinetis Tallinna linnavalitsuse neljandal k orrusel kustus lootus üks päev varem. Linnapea uskus, et reformierakondlane Toivo Ninnas küll tema vastu ei hääleta. Ootamatult selgus, et Ninnas loobub umbusaldusel osalemast, peatades kuulumise volikokku.

Seejärel kuulsid Savisaare lähikondsed uudistest, et Jevgeni Karavajev jooksis üle Res Publicasse. Sõnum mõjus pommina. Tänavu mais oli Keskerakond teinud Karavajevist uuesti koolidirektori, et meest enda ridades kinni hoida. 1999 oli koonderakonna linnavalitsus vallandanud Karavajevi koolidirektori kohalt vääritu käitumise pärast. Muuhulgas kogus Karavajev lastelt ebaseaduslikult raha ja soovis rentida gümnaasiumi ruume viinapole.

"Kurat, ma poleks arvanud, et meil niipalju kaabakaid on," ei varjanud Savisaar omade keskel üllatust. Seejärel asus ta tegutsema, vormistades preemiaid ja hüvitisi lähimatele kaastöötajaile.

***

Neljapäeval Tallinna volikogu istungi vaheajal ilmus Maret Maripuu jutule linnasekretär Toomas Sepp. Tal oli käes sinine karp Tallinna linnapea hõbedase ametiketiga.

Sepp oli saanud karbi veidi aja eest Savisaarelt ja viimase nõunik-abilt Max Kaurilt. Linnasekretär tundis huvi, kas linnapea paneb ise keti oma järeltulijale kaela. Tegemist on viisakusavaldusega, näiteks 2001. aastal pani Palts keti Savisaarele kaela.

"Savisaar ütles, et ei pane," meenutab Sepp.

Maripuu ei tahtnud ametiraha liiga vara oma kätte võtta. Võibolla uut linnapead ei valitagi ära? Alles pärast Paltsu ametisse kinnitamist võttis Maripuu keti vastu ja andis selle pidulikult talle üle.


2002. aasta valimised läksid Edgar Savisaarel väga hästi. Tallinna volikogu 63 kohast sai tema partei 32. Miks Keskerakonna absoluutne enamus lagunes?

Põhjus oli fraktsiooni rahvuslik koostis: mitte-eestlasi oli tervelt 17. Juba poole aasta pärast tundus venelastele, et Savisaar ei arvesta nende huvidega. Linnavalitsuses ei olnud ühtki venelasest abilinnapead.

Savisaar üritas olukorda lahendada Pavel Starostini edutamisega volikogu palgaliseks aseesimeheks. Kuid see ei lahendanud ülejäänud 16 isiklikke muresid ja ambitsioone. Ühe venelase kinnitusel olid nad juba läinud aasta kevadel valmis Savisaart hülgama. Kuid Res Publica ei teadnud seda.

Res Publica alustas oma plaani venelaste ülemeelitamiseks mõni aeg hiljem, kui pinged keskfraktsioonis olid näiliselt vaibunud. Operatsiooni eestvedajad olid partei Tallinna piirkonna juhid Jaanus Rahumägi, Sven Sester ja Toomas Tauts. Ehk need, kes polnud leidnud endale rahuldavat väljundit Toompeal.

Res Publicale tüüpiliselt alustasid nad põhjalikku eeltööd, selgitades välja keskfraktsiooni liikmete tausta. Eesmärk oli võtta üle seitse-kaheksa liiget. Algasid läbirääkimised.

Savisaare eksiteele viimiseks alustati läbirääkimisi ühel ajal ligi kümne keskfraktsiooni venelasega. Kava õnnestus: Savisaar ei saanud aru, kellega parajasti läbi räägiti!

Savisaare kahjuks töötas ka see, et keskfraktsiooni juht on Elmar Sepp. Venelased oleksid tahtnud kohtuda Savisaare endaga, kuid alati hõivatud linnapeal ei olnud nende jaoks aega. Seppa venelased autoriteediks ei pidanud.

Üks keskerakondlastega kontakti otsija oli Paltsule lähedal seisev ärimees Oleg Rebane. Sepp esitas viimase kohta isegi kaitsepolitseile avalduse võimaliku altkäemaksu pakkumise kohta. Ta sai kuulda, et toodagu nende kõneluste lindistus - ilma ei saa midagi teha!

Esimesena nõustus leeri vahetama kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe. Ta oli juba Keskerakonnast lahkunud, aga jäänud siiski keskfraktsiooni. Salumäele lubati ületuleku eest väärilist rakendust avalikus sektoris. Ta saigi selle - haridus- ja teadusministeeriumis. Salumäe juhib veebruarist projekti "Euroopa spordiaasta 2004".

Kuid Salumäe polnud 20 000kroonise brutopalgaga lõpuni rahul. Res Publica talle rohkem maksta ei soovinud. Pärast seda astus Salumäe Rahvaliidu ridadesse.

Selleks ajaks oli selge, et ka teiste keskfraktsiooni liikmete ülemeelitamine saaks toimuda ainult samasuguse hinnaga. Äraostmatutele oli selline kauplemine vastuvõetamatu.

***

Muutus toimus pärast eurovalimisi, mis lõppesid Res Publicale suure kaotusega. Partei sees algas Äraostmatute avalik süüdistamine. Vaja oli parteis aur välja lasta ja jõud konsolideerida. Selleks soojendasid partei juhid üles vana plaani Savisaare mahavõtmisest.

Res Publical oli hakkaja kandidaat Tallinna linnapeaks: Tõnis Palts. Tagantjärele võib öelda, et ilma Paltsu energia ning isikliku rahakotita polnuks võimuvahetust Tallinnas toimunud. Otsustamiseks vajas Palts aga väikest impulssi. Seda süstiti talle siit ja sealt, nii Äraostmatute kui ka nende oponentide poolt.

Nüüd kaasati mängu Rahvaliit, mis aitas muuhulgas tugevdada oluliselt koalitsiooni Toompeal. Res Publica andis venelaste kohta kogutud agentuurandmed neile üle. Tegevusse astusid Rahvaliidu Tallinna mehed nagu Vladimir Maslov ja Mario Sootna.

Ka parteijuht Villu Reiljani kõrvad paistsid Rahvaliidu aktiiviteedi tagant igal sammul. Ta juhatas oma mehi telefonitsi isegi president Arnold Rüütliga Leedus riigivisiidil olles.

Palts hakkas omast taskust maksma Savisaare kukutamise eelmängu arveid. Oli vaja Rahvaliiduga nõu pidada, võttis ta toa mõnes peenes hotellis – Radisson SASis, Virus või Olümpias. Hiljem jagati kulusid, näiteks Kolme Õe hotelli läbirääkimiskoha eest tasus Reform. Isiklikult kulutas Palts selleks vähemalt 5000 krooni.

Reform kõhkles ja kahtles

Reformierakonnal oli Savisaare kukutamiseks palju põhjuseid. Näiteks ei meeldinud neile idee volikogu liikmete arvu kahekordsest vähendamisest. Oravad kartsid, et sel juhul saab Savisaar järgmistel valimistel veel suurema ülekaalu.

Tuska tegid ka pisiasjad. Peaaegu iga päev pidid oravad vaidlema Tallinna linna avalike suhete juhi Allan Alakülaga. Kas linnavalitsuse pressiteates osundatakse keskerakondlasest või oravast abilinnapead?

Hoopis hulluks läks asi seoses Diagnostikakeskuse erastamisega tänavu suvel. Tehingu teostanud Reformierakonna abilinnapea Anders Tsahkna pidi lõpuks ametist lahkuma.

Siiski venitas Reformierakond otsustamisega, sest kahtles umbusaldusavalduse õnnestumises. Lõpuks haaras oravaid hirm, et Savisaar võib nad võimult tõugata ja ise Res Publicaga kokku leppida.

Paar nädalat tagasi vahetas Reformierakond volikogus välja Tiina Mägi, kes on umbusaldusavalduste põhimõtteline vastane. Asemele tuli Riigikogu aseesimees Rein Lang. Ametlikuks ettekäändeks tõi Lang vajaduse asutada lõpuks ometi Tallinna ülikool, millest on aastaid räägitud ja mitte midagi tehtud.

Res Publicale oli see hea enne - nüüd oli põhjust uskuda, et Reformierakond võib umbusaldusavaldusele taha tulla.

Samas teatasid oravad, et Savisaare hülgamine peab olema nende jaoks motiveeritud. Tulemus: nad said juurde ühe linnaosavanema koha.

Uue koalitsiooni hirmud

Võimupöörajad kartsid algusest peale, et umbusaldusavaldus kukub läbi, sest Savisaar suudab korraldada mingi triki.

Kui umbusaldusavaldus sisse anti, ilmus volikogusse Koit Pikaro. Legendaarne ekspolitseinik käis saalis ringi papist mappidega. Savisaare vastased tõlgendasid seda kui psühholoogilist ähvardust tuua välja kompromiteerivat infot umbusaldajate kohta.

Keskerakond pidas oma sõjastaapi Toompeal parteikontoris. Teated volikogu keskfraktsiooni liikmete lahkumisest olid tsentristidele ülimalt šokeerivad.

Vitali Faktulinit küll eriti ei tuntud, Irina Didenkot aga paljud teadsid, sest ta oli käinud aegajalt erakonna kontoris pakkumas "noori talente" parteiüritustele laulma-tantsima.

Didenko kadus jäljetult nädal või isegi kaks nädalat enne volikogu istungit. Teised keskerakondlased ei saanud temaga ühendust. Didenko ei andnud ka allkirja fraktsioonis tehtud Savisaare ustavustõotusele, sest reisis samal ajal Itaalias.

Keskerakond oletab, et Didenko lihtsalt peideti nende eest ära. Umbusaldamise päeval katsus linnapea tütar Maria Savisaar volikogus Didenkoga juttu teha. See jäigi katseks, sest otsekohe sööstis nende vahele Res Publica fraktsiooni nõunik Reet Trei.

Vitali Faktuliniga otsis ühendust tema vana tuttav, linnaehitustegelane Vladimir Issakov. Vastava palve oli andnud Lasnamäe linnaosa vanem Kalev Kallo. Nelja aasta eest astus Faktulin Keskerakonda just Kallo soovitusel.

"Issakov püüdis Faktulinit leida terve nädalavahetuse, saades kokku ka tema eksprouaga. Faktulinit otsisid ka Lasnamäe keskerakondlased, minagi saatsin ühe sõnumi. Faktulin ei vastanud," räägib Kallo.

Faktulin on rääkinud Rahvaliidus, et ühel hetkel ilmusid tema ukse taha kaks salapärast meest, kes nõudsid kuuesilmavestlust.

Pärast seda palkas Rahvaliit oma värskele liikmele Securitase turvamehed. Faktulin pidi aga varsti teenusest loobuma, sest meedias põhjustasid värske siseministri nõuniku turvamehed varjamatut irvitamist. Üks telejaam soovis filmida Faktulinit õhtuste uudiste tarbeks koos teda saatvate turvameestega.

Kui üks esimestest ülejooksikutest, keskkonnaministeeriumile alluva jäätmekeskuse juht Jüri Trumm sõitis ametiasjus Kohtla-Järvele, kohtus ta tagasiteel ühes kohvikus tuttavaga. Kummalisel kombel seisatus kummide sahinal peagi sealsamas ka keskfraktsiooni juhi Elmar Sepa auto.

Siiski läks ka Trummi tagasi meelitamine vett vedama. Tagantjärele neab Keskerakond, et üldse lasi oma volinikul Reiljani juurde tööle minna. Ega üllatu, kui praegu veel ministeeriumi jäätmekeskuse juhataja kohusetäitja Trumm peagi oma kt märgist vabaneb.

Naised Kuke kallal

Kiire tegutsemine hoidis Savisaarele vaid ühe hääle. Enne veel, kui psühhiaater Vladimir Kukk oma Rahvaliitu hüppamise avalikuks tulemise õhtul koju saabus, oli tema naise juurde jõudnud vana tuttav, Keskerakonna linnavolinik Margarita Tšernogorova.

Naised omavahel otsustasid ära, et ei lähe see Vladimir mitte kuhugi. Kui asjaosaline koju saabus, tehti see mehele selgeks.

Järgmisel hommikul kahetses Kukk juba Savisaare kabinetis pattu.

Keskerakonna vastutegevus osutus siiski hambutuks. Neil kedagi üle tulema meelitada ei õnnestunud.

Mõni šanss tsentristidel ka oli. Toivo Ninnas keeldus Savisaare vastu hääletamast. Ninnasel kui meremehel on arusaam, et kapteni vastu ei tohi keegi mässu tõsta.

Kuid ebaõnn ootas Savisaart ka siin. Maret Maripuu rääkis Ninnasega ja veenis teda peatama oma liikmeksolekut volikogus. Asendusliige hääletas mõistagi koos umbusaldajatega.

***

Reformierakondlane, Tallinna Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson oli sõitnud puhkama Madagaskarile. Tema otsimiseks käivitasid oravad operatsiooni, mis väärib 19. sajandil Musta Mandri džunglites kaduma läinud maadeuurija dr David Livingstone'i ülesleidmist, kelle otsinguteks andis üks USA ajaleht  Sir Henry Morton Stanleyle piiramatu eelarve.

Telefoniga polnud võimalik Martinsoni kätte saada. Kuid reisibüroo internetikülje kaudu uuriti välja reisi marsruut ehk mis linnas direktor peaks parajasti viibima.

Eelmisel esmaspäeval käis Martinson oma grupiga St Maria saarel tutvumas vana mereröövlite surnuaiaga. Hotelli tagasi pöördudes öeldi Martinsonile: "Teile on külaline."

See oli endine abilinnapea Anders Tsahkna.

Martinsonil käis peast läbi mõte, et kodustega on midagi hirmsat juhtunud.

Tsahkna seletas, et tegemist on kõigest Savisaare umbusaldamisega. Martinsonil langes kivi südamelt.

Martinsonil polnud vaja oma tagasisõidupileti päeva võrra varasemaks vahetamisega vaeva näha: see oli Tallinnas juba ära korraldatud. Madagaskaril poleks see arvatavasti ka võimalik olnud. "Seal pole õieti teidki ja elektrit on ainult õhtul kella kuuest kella kümneni," räägib Martinson. "Keskmine õhutemperatuur on üle 30 kraadi."

Martinsoni sõnul maksis reis umbes viiendiku tema aastapalgast. Sõidu korraldanud Albion Reisid kodulehekülg nimetab reisi hinnaks ligi 50 000 krooni. Tegemist polnud tavalise turismireisi, vaid tuntud loodusmehe Hendrik Relve juhitud matkaga mööda rahvusparke, kus elutsevad pika sabaga loomad leemurid ja lihasööjad taimed.


Reformi ja Res Publicat lähendas Savisaare kukutamine ka Toompeal. Kuid uut sõprust varjutab üks pisiasi. Res Publica juhid saavad suurepäraselt aru, et praegusel kombel jätkates nad 2007. aasta valimistel head tulemust ei saavuta. Päästerõngas oleks paremerakondade ühendamine.

Res Publica üldkogu võttis septembris Rakveres vastu avalduse ühinemise teemal. Seejärel tegid Res Publica aseesimehed Taavi Veskimägi, Sven Sester ja Jaanus Rahumägi erakonna esimehele Juhan Partsile ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks. Parts lükkas idee tagasi.

Ametlikud seisukohavõtud on napid, ent see pole kogu tõde. Kuna mõlema partei juhid üksteist juba aastaid väga hästi tunnevad, pole kõike vaja välja öeldagi. Sisuliselt on Res Publica andnud Reformierakonnale ühinemiseks mitteametliku ultimaatumi.

Res Publica Äraostmatud on pidevalt suunanud asja ühinemise poole. Nad on toetanud Reformierakonna vanade staaride lahkumist mujale: Siim Kallas eurovolinikuks, Märt Rask riigikohtu esimeheks. Reformierakonnal on käes põlvkonnavahetuse aeg. Kas partei võtab üle Ansipi või Äraostmatute põlvkond?

Reformierakond pole Res Publicale oma vastust veel öelnud. Kõnelustest asjaosalistega selgub, et Reformierakonnale on antud vastamiseks aega aasta lõpuni, soovitavalt aga enne riigieelarve lõpphääletust.

Res Publica peasekretär Ott Lumi: "Oleks loogiline, et selgus tuleks aasta lõpuks, muidu ei jõua 2005. aasta sügiseks ühinemist läbi viia."

Äraostmatu Indrek Raudne: "Kui ühinemist ei toimu enne 2005. aasta kohalikke valimisi, ei toimu ühinemist ka enne 2007. aasta Riigikogu valimisi. Meie tahame ühineda võimalikult kiiresti."

Äraostmatu Taavi Veskimägi: "Iga päev valimistele lähemale sööb ühinemise perspektiivi reaalsust."

Mõned Res Publica liikmed sooviksid siduda ühinemist riigieelarve vastuvõtmisega. Et kui uut paremerakonda ei tule, siis vaatame, kas Reformierakonna soovitud tulumaksu alanemist üldse tuleb.

Mis saab aga siis, kui Reformierakonna vastus on eitav?

Peasekretär Lumi: "Ei juhtu midagi, kuid suureneb risk, et paremerakonnad ei saa omavahel hästi läbi."

Oravate jaoks seisneb oht selles, et Res Publica võib nad nii Toompeal kui ka all-linnas koalitsioonist välja visata ja võtta asemele hoopis Keskerakonna.

***

Septembri lõpul oli Pärnus hotellis Strand Reformierakonna volikogu. Selle esimees Rain Rosimannus esitas aruteluks idee paremerakondade ühinemisest. Kohalolijate suhtumine oli väga erinev. Eriti kohalike piirkondade juhid olid skeptilised ja vastu. Inimesi haaras hirm isikliku karjääri pärast.

Ühinemise vastane number üks on partei aseesimees Meelis Atonen. Tal on Äraostmatutega juba vanast ajast vaimne konkurents, mida teravdas sügisene sunnitud lahkumine teede- ja sideministri kohalt.

Viimasel ajal on Atonen sõitnud mööda Reformierakonna piirkondi ja rääkinud kohalike parteijuhtidega. Parteide ühendamisest räägitakse palju. Atonen ise ütleb diplomaatiliselt: “See on huvitav idee, mille elluviimine on väga keeruline.” 

Atonen on loobunud sõidust USAsse, kuigi tal on makstud 31. oktoobril toimuval Washingtoni maratonil osalemise tasu. Mees põhjendab ootamatut meelemuutust väg tähtsa tööga Riigikogus. Aga kolleegid usuvad, et Atonen pühendub nüüd iseseisva Reformierakonna päästmisele.

Mida arvab kiirest ühinemisest Reformierakonna esimene aseesimees Andrus Ansip? Ta jätab kõik lahtiseks: "Igast asjast võib tõusta üldist tulu, kui kohe alguses ei asuta eitavale seisukohale."

***

Plaani ajalugu on siiski veidi pikem kui mõni kuu. Detsembris 2003 tähistas Res Publica Salme kultuurikeskuses oma teist aastapäeva. Külalisena võttis sõna meediaärimees Hans H. Luik, teemaks “Eesti poliitika lähiaastatel”.

"Mina näen tulemas 2005 kohalikke valimisi ja Riigikogu valimisi. Võidab see, kes annab järele ja ajab ennast ootamatult sirgeks. Oleks vaja midagi koostöölepingu taolist konkureeriva bändi laulja Siim Kallasega."

“Ma arvan, et Res Publical tuleb teha see sirutus Reformierakonna suunas. Minu nägemuses liitumisest ei ole tarvis näha isegi häältekaotust. Kui ma oleksin Vladimir Uljanov, ma lõpetaksin esinemise üleskutsega: Eesti suured paremparteid, ühinege!”

Savisaar avaldab 800 lehekülge mälestusi

Läinud reede hommikul leidis linnavalitsuses aset linnapea Edgar Savisaare ja Keskerakonna abilinnapeade väike lahkumisüritus.

Pakuti šampust ja puuvilju. Savisaare esinemise sõnum: "Tulen siia edaspidi külla, aga mitte tööle. Jään spordiklubi liikmeks. Ega ma ju halb ülemus teile pole olnud!"

Kaia Jäppinen luges Artur Alliksaart: “Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.”  Mustamäe vanem "meie mees" Aivar Riisalu: “Kohtume homme hommikul kell 10 tööbüroos!” Ta kahetses, et ei saa nüüd bändiga esineda linnavalitsuse jõulupeol.

Savisaare lähikonnast pärinev info ütleb, et ta avalikustab oma uue töökoha lähipäevil. See ei ole palgaline Keskerakonna esimehe koht.

Savisaarel on ka ilmumas kümme aastat kirjutatud raamat, mis käsitleb tema peaministriaega. Teose maht on 800 lehekülge ning välja annab selle ajalookirjanduse sihtasutus Kleio Tartus.

Savisaar ei taha jätta raamatu ilmumist liiga valimiste lähedale, et seda ei hakataks seostama päevapoliitiliste eesmärkidega.

Tõenäoliselt hakkab Savisaar palju tegelema parteiga. Kohalikud valimised on ukse ees. Samuti teeb Keskerakond endale praegu uut programmi, vana pärineb 1997. aastast. Programm võetakse vastu 20.-21. augustil Keskerakonna kümnendal kongressil Rakveres (pange tähele Savisaare jaoks sümboolsed kuupäevi). Keskerakond vajab pärast ärajooksikuid ka hädasti, et mõni kadunud poeg tagasi pöörduks või liituks mõni uus staar. Lähiajal saabub partei omavalitsuskogule esinema Res Publica dissident, Äraostmatute endine õpetaja ning praegune vastane Ülo Vooglaid.

Linnaametnikud kardavad koha pärast

Tallinna linnavalitsuses on küsimuse all mitmete Savisaarega seotud inimeste jätkamine. Näiteks kommunaalameti juht Ain Valdmann. Või sisekontrolli juht Viktor Vassiljev.

Reformierakond võtab uuesti oma kontrolli alla teedeehituse, kus liigub väga suur raha. Kuni 2002. aasta kohalike valimisteni allus teedeehitus Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile, mis allus Ninnasele. Siis kirjutas Keskerakond koalitsioonilepingusse sisse klausli, et teedeehitus allutatakse kommunaalametile. Nüüd määras Reformierakond kommunaaliga tegelevaks abilinnapeaks Aaviksoo.

Keskerakond kultiveerib aga hinnangut, et uus linnavalitsus on Tallinna kõigi aegade nõrgim ja lähiajal tuleb linnas tegelikult ametnike võim.

Keskerakonna peasekretär Kadri Must: "Res Publica ei saanud Tallinnas korralikult hakkama isegi opositsioonis olemisega, miks ta peaks linnavalitsemisega saama?"

Keskfraktsioon paneb igale abilinnapeale variabilinnapea, kelle ülesandeks saab tolle tegevust jälgida, ja kavatseb valimisteni arendada aktiivset opositsioonitegevust, et siis taas kõvasti hääli saada.

Palts võrdles end Terminaatoriga

Pärast volikogu maavärinat seisatus linnavõim hetkeks totaalselt. Tundub, et suurtest muutustest esialgu hoidutakse. Esimestel päevadel kohtus Palts linnavalitsuses töötajatega.

Osa ametnikke väriseb oma koha pärast, teised jälle arvavad, et midagi suurt ei muutu ja pole vaja karta.

Paltsuga koos tuli linnavalitsuse majja neli uut inimest. Res Publica noorteorganisatsiooni endine juht Relika Alliksaar on eranõunik, kes hoolitseb linnapea kohtumiste päevakava ja paberimajanduse eest. Enn Kirsman on sisenõunik, kes koordineerib tööd linnavalitsuse üksuste ja asutustega, samuti infovahetust volikoguga.

Rahandusministeeriumis töötanud Terko Jakobson on majandusnõunik, kelle esimene ülesanne on eelarveprioriteetide ja järgmise aasta linnaeelarve kokku sobitamine.

Tuntud suhtetegelane Jaano Martin Ots aitab kommunikatsiooninõunikuna juhtida Paltsu isiklikke meediasuhteid. Tema oli linnavalitsuse hääletoru juba Robert Lepiksoni meeriajal. Otsa kohta levib arvamus, et ta on sisuliselt uus Allan Alaküla, ehkki selle koha ametlik pidaja hakkab olema Ain Saarna.

Palts saatis esimesel tööpäeval töötajatele laiali e-kirja, kus “ei taha” end võrrelda Arnold Schwarzeneggeriga Terminaator 2s: “Olupoliitika sundis mu kolm aastat tagasi siit majast lahkuma, kuid ma lubasin, et tulen tagasi. Antud sõna tuleb pidada. Aga et laenatud  repliik "I'll be back" seostub liialt kinokangelasega, kellega mina ennast samastada ei taha, ei sobi mul neid sõnu enam kasutada. Seepärast, head sõbrad, ei ütle ma teile täna: "Olen tagasi." Ütlen  lihtsalt: hea meel teid jälle näha!”

“Kui sai selgeks, et keskfraktsioonide murenemisega alanud protsessid on peatumatud, mõistsin, et saan ja pean oma osa Tallinna arenguloos jätkama.”