Kas teile kui pikalt õiguskaitses töötanud inimesele
tuli üllatusena eelmises Ekspressis esitatud hüpotees, et Kapo
võib vajadusel jõuga siseneda kodanike eluruumidesse?

Ei tulnud üllatusena. Kooskõlas Julgeolekuasutuste ja
Jälitustegevuse seadusega on Kapol selleks teatud juhtudel ja teatud
tingimustel seaduslik õigus.

Kuid antud juhtumi puhul on see muidugi hüpoteetiline.

Kas kaitsepolitsei peab üldse kodanike eluruumidesse sisenemiseks
kelleltki luba küsima?

Peab alati luba küsima. Kui tegemist on jälitustoiminguga ehk
varjatud ruumi sisenemisega, siis kohtult. Julgeolekuasutuste seadus
võimaldab seda teatud olukordades teha ka julgeolekuausutuse juhi
loal.

Selle võimaluse annab Julgeolekuasutuste seaduse § 26 lg.2. Need
juhtumid on : kuriteo tõkestamiseks riigi julgeoleku tagamiseks
või siis juhul, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava
või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik
kuriteo tõkestamiseks. Nii, et tegelikkuses peaaegu kõikidel
juhtudel, kui sedas vajalikuks peetakse. Tegemist on nn. kummiparagrahviga,
milles paljude mõistete sisu on jäetud ametnike otsustada. Kuid
selline on oma loomuselt kogu see seadus ning minu arvates ei ole selles
seaduses inimeste põhiõiguste,- ja vabaduste piiramine
proportsioonis soovitavate eesmärkidega.  

Milline on olnud Kapo senine praktika? Kas teile on teada seadusest
lahknevaid üksikjuhtumeid?

Selline praktika on olnudki selline ehk seaduslik. Seadusest lahknevaid
analoogseid juhtumeid mina ei tea ning elan endiselt lootuses, et selline asi
on meil võimatu. Kui aga siiski ilma seaduslike alusteta sisenetakse
inimese eluruumi, siis on tegemist ebaseadusliku jälitustegevuse ehk
kriminaalkorras karistatava teoga.

Kirjeldasime Ekspressi loos Kapo töötaja kasutatud
veenmisvõttena kaasvestleja nn laua alla joomist. Kas see ei
tekitanud teis võõristust?

Politsei ei kasuta ei veenmisvõttena ega mingi muu võttena
kellegi laua alla joomist. Mulle ei jäänud muljet sellest artiklist,
et seda siin mingi võttena kasutati. Toimus lihtsalt kahe tuttava
inimese jooming, mida tuleb ette. Selline laua alla joomine meenutab pigem
lõiku mingist luureromaanist. Kahjuks tuleb elus ette, et mõned
noored töötajad end teinekord juba luurajatena tunnevad ning üht
või teist viisi vääralt käituvad.

Kas nn Kapo erikomison Riigikogu juures kavatseb Filippovi juhtumit
uurida ja kaitsepolitseilt selle kohta aru pärida?

Riigikogu erikomisjon ei ela mingis vaakumis ning sekkub kindlasti kodanike
põhiõiguste, ja -vabaduste rikkumistesse. Ning seda
sõltumata sellest, kes neid rikkumisi on toime pannud. See käib ka
antud juhtumi kohta.

Iseloomustage Kaitsepolitseiameti ja Riigikogu julgeolekuasutuste
järelevalve erikomisjoni  suhteid?

Need suhted on sätestatud Julgeolekuasutuste seaduses. Tegemist on
kontrollija ja kontrollitava suhtega. Kogu selle tegevuse ülim
eesmärk on jälitustegevuse seaduslikkuse parlamentaarne kontroll ja
inimeste põhiõiguste, ja -vabaduste kaitse.

Kaitsepolitsei uurib praegu salajaste dokumentide kadumist
välisministeeriumist. Kas kaitsepolitseist endast on sarnaseid
dokumente kadunud?

See on tõsine küsimus, mis vajaks antud artikli põhjal
tingimata kontrollimist.

Kellel ja kas üldse on voli üle vaadata ja
kriitiliselt hinnata kaitsepolitsei raamatupidamist, näiteks
krediitkaartide väljavõtteid?

Teenistuslikku järelevalvet Kapo üle teostab siseminister,
kellel on selleks kõik volitused ning ka tegelikud võimalused.
Kas ta ka seda tegelikult teeb, seda mina öelda ei oska. Meil kahjuks
praegu paljud ministrid ei täida oma kohustusi nagu peaks ning on ju
aksioom, et kui ministeeriumi poliitiline juht on nõrk, siis
võtavad valitsemisvastutuse endale ametnikud.

Millega kaitsepolitsei töötajaid motiveeritakse?

Töötingimuste, karjääri, palga ja aadetega.
Mõnda, eriti algajaid töötajaid motiveerib kahtlemata ka
võim ja töö salapära, kuid see läheb ajaga üle
või siis peaks üle minema.

Kuidas iseloomustate kaht Kapo viimast juhti? Kui erinevad nad
juhitüüpidena on?

Mõlemad, nii Jüri Pihl kui ka Aldis
Alus
on oma ala vaieldamatud professionaalid, kuid iseloomudelt samal
ajal erinevad. Jüri Pihl on rohkem ainuisikulise juhtimisstiili pooldaja,
Aldis Alus pooldab aga teatud kollektiivset juhtimismudelit. Mõlemad on
olnud oma töös edukad ning Eesti Eriteenistusi hinnatakse mujal
maailmas väga kõrgelt. Arvan, et KAPO-s on praegu teatud
üleminekuajajärk ning seetõttu sellest organisatsioonist ka
viimasel ajal ebatavaliselt palju kirjutatakse. On selge, et liigse
tähelepanu alla sattumine ei ole siinkohal soovitav ning KAPO juhtidel on,
mille üle järele mõelda.

Kui suur on Eesti riigis niinimetatud lekete probleem?

Praegu väga suur ning minu arvates kahjuks suurenemas lausa riigi
tippude tasandil.