Keskpäeval pidi linnapea tegelema aga veelgi piinlikuma asjaga, mis andis meediale, peaminister Andrus Ansipile ja riigi suurima partei esimehele Villu Reiljanile hoopis võimaluse Paltsu üle avalikult irvitada.

Palts teatas, et lasi kanda maksuameti arvele veidi üle 12 miljoni krooni.

Linnapea ei saanud enam eitada oma maksuprobleeme, sest sel samal päeval avalikustas maksuamet igakuise võlglaste edetabeli. Esimest korda sisaldas pingerida Paltsu nime. Eraisikute seas oli linnapea kindel liider, üldarvestuses pälvis 19. koha.

Tegelikult noolib riik seni räägitust isegi ligi kaks korda suuremat summat, sest juba ära makstud rahahunnikule lisanduvad aastatega kogunenud intressid. Koos nendega võib linnapea saada 22 miljoni krooni suuruse laksu.

Prokurör ei algata kriminaalasja

Kui Ekspress kaks kevadet tagasi selle kõmulise maksuasja esimesena avalikkuse ette tõi, väitis parajasti rahandusministri ametit pidanud Palts, et “kõik maksud on makstud”. Ta lisas: “Maksuamet on eelkõige maksumaksja abimees. Kui ta leiab, et kuskilt on midagi maksmata, siis peab ta sellele viitama ja õiguskuulekas maksumaksja peab vastavalt reageerima.”

Praegu on asi “sõbralikust abist” väga kaugel. Kuid Palts ei tõmmanud peksasaanud koera kombel saba jalge vahele, vaid näitas kihvu. Vaidlustas maksuameti nõude ning tagus vastu rinda: “Olen endiselt veendunud, et olen kõik maksud maksnud vastavalt kehtivatele seadustele.”

Ühe päris olulise võidu on ta juba saavutanud. Seadus näeb ette, et poolest miljonist kroonist suuremate maksuvalskuste puhul algatakse kriminaalasi. Paltsu juhtum ületab seda piiri mitmekümnekordselt. Maksuamet hakkaski riigiprokuratuuris kriminaalmenetluse algatamise võimalusi kompima. Asi jõudis Paltsu advokaatide kõrvu, kes alustasid sedamaid vastassuunalist lobi.

“Mulle öeldi, et kriminaalmenetlust ei tule,” ütles Ekspressile vandeadvokaat Üllar Talviste büroost Lextal.

Sama kinnitas riigiprokurör Laura Vaik.

Kas süü oli tahtlik või ettevaatamatu?

Maksuametit huvitavad Paltsu puhul tehingud aastatel 1998-2001. Sel ajal müüs linnapea oma osaluse telekommunikatsioonifirmas Levicom. Ta müüs aktsiad ühe Amsterdami kompanii vahendusel. Selline käik lubas jätta kasumi Hollandisse, väljaspoole siinse maksuameti haaret.

Praegu üritab Eesti riik neid summasid tagantjärele maksustada.

Paltsu advokaat Talviste usub, et sellest ei tule midagi välja.

Esiteks seetõttu, et Paltsul pole maksukoosseisu. Ja kui rääkida asjast tinglikult, siis kerkib kohe küsimus Paltsu süü tahtlikkuses. Kas aktsiate müüki juhtis ikka Palts? Levicomi müüki nõustasid USA suurpank Chase Manhattan ning üleilmne advokaadibüroo Baker & McKenzie. “Esimest viiulit mängisid tegelased, kes eesti keelt ei rääkinud,” ütleb Talviste.

Ka Palts on Ekspressile korduvalt kinnitanud, et osaluse müük käis Hollandi kaudu välispartnerite, pankade ja nende nõustajate tahtmisel.

Põhiliselt tahtlikkuse punkti tõttu lükkas kriminaalasja algatamise tagasi ka prokuratuur.

Teiseks võrdsustab maksuamet ennekuulmatul moel osa eelpool mainitud Hollandi firma kasumist Paltsu isikliku tuluga. Eesti seadused näevad sellist tulude võrdustamist ette vaid juhul, kui eraisikule kuulub mõni offshore-kompanii. Kuid Holland ei kuulu ju maksuparadiiside nimekirja!

Advokaadid teenisid miljoneid

Talviste väidetele leidub vastuargumente. Esiteks on mitu juristi juhtinud Ekspressi tähelepanu tõigale, et kui sadu miljoneid väärt aktsiad vahetavad omanikku vaid lühikeseks ajaks ja kasum suunatakse Eestist mööda, meenutab asi varitehingut. Maksukorralduse seadus ütleb, et "kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule". (Siinkohal tuletab Talviste meelde, et see seadusepügal hakkas kehtima pärast Paltsu tehinguid)

Teiseks oli Levicomi müük tõesti rahvusvaheline ettevõtmine, kuid välismaa juristide kõrval töötasid selles usinalt ka Eesti oma advokaadid, kes teavad siinseid seadusi läbi ja lõhki ning pidanuksid Paltsu hoiatama võimalike tagajärgede eest. Paltsu ja tema kompanjone nõustasid HETA ja HETA Inc, kes said tööd eest miljoneid kroone ja millest osa võidi kirjutada seadusevastaselt Levicomi kuludesse.

Asjad seisavad hapuks

Paltsu süütuse tõestamisel on kõige kõvem argument tahtluse küsimus.

Eesti suurettevõtjate seltskond on äärmiselt kirju. Kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman loeb olulisemad seadused üksipulgi läbi ja on vägagi pädev nende teemal sõna võtma. Samas leidub hulgaliselt tegelasi, kes usuvad “loomingulisse raamatupidamisse” ning müüti, et maksuametnikud saavad osa väljanõutud summast otse endale.

Miks ei pidanud Palts Levicomi müügi puhul uskuma oma tarku ja hästi makstud advokaate? Proovigu maksuametnikud tõestada, et asi oli vastupidine ja Palts tahtis kõigest väest tulu varjata!

Siinkohal tuleb mängu veel üks väga oluline tegur: aegumine. Maksuamet võib makse sisse nõuda kolme aasta jooksul, tahtliku maksurikkumise puhul kuue aasta jooksul.

Kolme aasta piir on Levicomi müügi puhul ammu ületatud. Kuue aasta piir on saabunud või kohe-kohe saabumas. Ja kui nõue on püsti pandud tahtlikkuse printsiibist lähtudes ning see kokku kukub, jääb maksuametil üle vaid käsi laiutada: kolm aastat rügasime, aga jäime ikkagi hiljaks! 

Kelle silmi uskus Aivar Rehe?

Rahandusminister Aivar Sõerdil oleks praegu tagumine aeg korraldada maksuametis teenistuslik juurdlus, miks Paltsule nõude esitamine nii kaua venis. Ametnike puhul on karistatav mitte ainult mõnede asjade tegemine, vaid ka tegemata jätmine ja viivitamine.

Aga Sõerd ei saa uurimist paljalt omast tahtest läbi viia: seda tõlgendataks kättemaksuna, sest Palts andis suvel 2003 talle kinga.

Kui Ekspress pöördus Paltsu asjus Sõerdi poole, eelistas rahandusminister selles tundlikus küsimuses üldse mitte sõna võtta. Ka Palts jättis seekord Ekspressiga rääkimata.

On vähetõenäoline, et eelmine rahandusminister, Paltsu parteikaaslane Taavi Veskimägi käskis maksuameti bossil Aivar Rehel Paltsu asjadega mitte kiirustada. Või et sarnase käsu andis Palts ise.

Pigem tasub siinkohal meenutada vahvat sõdurit Švejki, kes rahuldas kord ülemleitnant Lukašile külla sõitnud daami kõik soovid. Ka need, mida luges välja naise silmadest...

Oli selge, et Res Publica ministri ajal oli Paltsu teema tagant surumine sõnadetagi ebasoovitatav ja maksuameti peahoones liikuski korra e-kiri, kus räägiti uurimise külmutamisest. Kui aga ministriks sai Sõerd, hakkasid asjad justkui havi käsul jälle liikuma.

Tõsi küll selle vahega, et 1998 aasta asjad on juba aegunud.   

Maksuamet hoiatas eelmist peaministrit

Legend räägib, et kui kevadel 2003 sai teatavaks, et Tõnis Palts saab rahandusministriks, saatis maksuameti juhtkond vahendajate kaudu valitsust kokku pannud Juhan Partsile sõna, et Paltsul on maksujama.

Mõne aja pärast tuli Partsilt vastus: “Lolliks olete läinud või? Palts ütles, et pole mingeid probleeme.”

Möödus pool aastat ja Palts astus maksujamade tõttu tagasi. See oli üks esimesi tõsiseid lööke Res Publica heale mainele, millest praeguseks pole enam midagi järel.

Palts töötab küll Tallinna linnapeana, kuid poliitiliselt hakkab temast saama paaria. Peaminister Ansip pidas suisa teleuudistes vajalikuks märkida, et temas “ei ole austust ega lugupidamist Tõnis Paltsu vastu”.

Palts pole mingi papist poiss. Mais 1998 võtsid Eesti pankurid Paltsult ja tema kompanjonidelt Levicomi käest ära ja andsid vastu seitse krooni – ühe krooni iga osaniku kohta – ning lepingu, et kui Levicom suudab võlad ära maksta, siis saavad nad ettevõtte tagasi.

Palts suutis firma tagasi võita ja suure kasuga maha müüa.

Nüüd peaks tema sees pulbitsema veelgi tugevam tahe end maksuasjas puhtaks pesta. Igasugune maksuametipoolne venitamine lisab talle vaid šansse.

Kohtuvõidu korral osutub Palts võitjaks ka rahaliselt, sest sel juhul peab riik talle tagastama makstud miljonid koos intressidega. Intressimäär on ligi 22 protsenti aastas, mis ületab pangadeposiitidele makstavat üle kümne korra. See on tänapäeva Eestis väga hea investeering.

Levicomist jõudis esimene asi kohtusse

Oma maksuotsuse vaidlustas Ants Prümmel, kes oli Levicomi juhataja ning väikeaktsionär. Tallinna halduskohus pidi arutama asja juuli alguses, kuid istung võib lükkuda edasi, sest maksuameti jurist viibib samal ajal puhkusel.

Prümmel on Levicomi asjus sisuliselt katsejänes, kelle peal saavad mõlemad pooled proovida, mis asjad lähevad läbi ja mis mitte. Siis võetakse ette suuremad kalad nagu linnapea Palts.

Seni on Prümmel saanud punktivõidu, sest kohus peatas otsuse langetamiseni tema maksuotsuse täitmise.

Lugu ilmus esmakordselt 18.mail 2005