EE Arhiiv

Nii pentsik kui ka see pole, kuid kohalike transiidikuningate, laevandusvürstide ja naftaparunite üks olulisemaid kantse asub pealinnast ning merest enam kui 180 kilomeetri kaugusel, Tartu ainsa kõrghoone Pläsku tipus.

Seal töötab läbi kahe korruse ulatuvas kabinetis Neinar Seli (45), Pläsku ja kogu Estiko kontserni peremees.

Reformierakonna ühe mõjukama liikmena kuulub Neiku Tallinna Sadama nõukogusse. Just tema võitleb kõige tõsisemalt sadamatasude järsu kallinemise vastu.

“Ma ei ole iseenesest hinnatõusu vastu. Ma saan aru, kui hind tõuseks korraga 10-15 protsenti… Aga see ei käi niimoodi, et näiteks tankeritele pannakse ilma sisulise põhjenduseta korraga 48 protsenti otsa,” seletab Seli Ekspressile.

Hinnatõusu arutelul olla üks nõukogu liige öelnud, et ahh tõstame 56 protsenti, ja siis teine, et võiks hoopis 24 protsenti ning lõpuks leiti “kuldne kesktee” – 48 protsenti. “Niimoodi hindu ei tõsteta!” raiub Seli. Kui Estiko kile tootmises samamoodi käituks, läheks ta pankrotti.

Suurimat toetust saab Seli oma healt sõbralt, hiljuti Reformierakonna esimeheks valitud Andrus Ansipilt, kellele kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministrina sadamas kõige kõrgem võim. “Mina ei saa nõustuda sellega, et seal, kus on vaja kasutada pead, kasutatakse jalgu,” märgib Ansip. “Sadama operaatoritel ja reederitel peab olema kindlustunne aastakümneteks ja seda kindlustunnet ei anta 50protsendise hinnatõusuga.”

Praegu valitseb sadamas nii pinev olukord, et juhatuse esimees Mart Tooming otsustas ära jätta traditsioonilise aastalõpu vastuvõtu operaatoritele, sest seal “võivad esineda erinevad emotsioonid”.


Reformi vastu vastu võitleb Res Publica eesotsas Riigikogu noorima liikme Indrek Raudsega (28). Raudne on üks neist neljast noorest poisist, kes võitsid valijate südamed lubadusega olla “äraostmatud”.

Raudne töötab Toompea lossi kabinetis nr 360, mida jagab Res Publica suurrahastaja Olari Taaliga. Taal proovis mõne aasta eest Jüri Mõisa pundis naftaäri ajada, kuid venelased ei võtnud neid jutule. Nüüd juhitakse samast kabinetist transiidikuningate kasumi nülgimist.

Raudne ütleb, et kulutab igas kuus Tallinna Sadama asjadele vähemalt neli-viis päeva. Pillub peast venelastest naftavedajate  nimesid. On näha, et ta on nende kõigiga sina peal. Kutsus neid ka oma sünnipäevale, mis toimus läinud aasta lõpus Kloostri Aidas. Mõned, nagu Eurodeki Valeri Melnikov ja söeterminali Maksim Liksutov, tulid lillekimbuga kohale, mis tekitas sadama peamajas hulga kõlakaid.

Raudne laua juures seisab seina najal suur kaart, mis kujutab nafta liikumist Venemaalt Läände. Tallinn on kõigest üks sõlm.

“Juttu kohe-kohe ära kaduvatest kaubavoogudest oleme kuulnud juba aastaid, kuid tegelikus elus on juhtunud vastupidi,” väidab Raudne. Raudne meelest on Ansip sadamas tegutsevate huvigruppide mõju all.

Valearvestus söeterminaliga

Raudne suurim liitlane sadama nõukogus on Haapsalu ärimees Koit Uus, keda hüütakse Koitus ja Novaja Zarja (vene k "uus koidik"). Ta on hüperaktiivne ja tahab kõike ise otsustada. 

Aastatel 1999-2002 oli Uus sadama nõukogu esimees. Tol ajal püüdis nõukogu kontrollida kõike lausa peensusteni. Piltlikult öeldes arutati isegi seda, kas soetada üks arvuti või kaks.

Raudne väidab, et Uus ajas õiget asja. Pidigi kõvasti kontrollima, sest tol ajal otsustas sadamas asju Jaan Toots. Mitmed sadamategelased sosistavad, et tema kaudu liikunud naftameeste doonorrahad Reformini.

Raudne nõudis sadama nõukogus Tootsist vabanemist. Nii läkski.

Praegu töötab Toots venelastele kuuluvas firmas Worldwide Invest, mis hakkab Muugal söega opereerima. Söeterminali ehitamist esitles nõukogule just Toots. Tänaseks on selgunud, et paberid olid vigased. Terminal ei maksa 600 miljonit krooni, nagu algul arvati, vaid hoopis 810 miljonit ja selle tasuvusaeg on sadama jaoks olematu.

Otse loomulikult toetab duot Raudne-Uus “äraostmatu” Taavi Veskimägi, kel on rahandusministrina õigus nimetada pool sadama nõukogust.

Kelle huvides mängib Tooming?

Veel ühe olulise jõu peaks sadamas moodustama tegevjuhtkond eesotsas endise hansapankuri Mart Toomingaga, kes pääses pukki tänu Res Publica soosingule. Tegevjuhtkonna ülesanne on ette valmistada hinnatõusu paberid.

Kuid tundub, et Toominga istumise all susiseb päris pirakas miin. Asi puudutab üht novembrikuist nõukogu otsust, mida Seli nimetab ebaseaduslikuks.

Selle otsusega nõustub nõukogu, et Saab autode maaletoomisega tegelev firma Nurminen Vehicle Logistics võib üle võtta ühe teise firma käes olnud rendilepingu. Seal on aga laopinna rent äärmiselt soodne: vaid 20 krooni aastas, samas kui konkurentide hind on üle kahe korra kõrgem. Seli hinnangul saab sadam sellise 36 aasta pikkuse rendilepinguga saamata jäänud tulu näol kahju 25 miljonit krooni.

Kogu selle salapärase loo võti peitub aga tõigas, et soodustusi saava firma operaatori kaudne osanik oli ei keegi muu kui sadama peadirektor Mart Tooming isiklikult.

Tooming väidab aga, et müüs direktoriks saades osaluse maha ning et soodsad renditingimused pandi paika veel siis, kui ta töötas pangas. Ta rääkis ka nõukogus, et tema isiklik varandus on kolmekümne miljoni krooni ligi ja lastetuba ei luba isegi mõelda moosivargusest, rääkimata riigivargusest. “Mul ei lähe taskud segamini!” kinnitab Tooming Ekspressile.

Seli: juhatus on nõrk!

Eelmisel töökohal Hansapangas tunti Toomingat diilimeistrina, kes suutis alati oma tahtmise läbi suruda. Kuid praegu pole tal nii hõlpsalt läinud, sest sadam on keerulistest suhetest läbi põimunud. Seal käib pidev üksteisele ärategemine ja räpane kauplemine.

Tüüpiline näide: Pakterminal sai Res Publica leerist “hea soovituse” toetada avalikult sadamatasude hinnatõusu – vastutasuks lubati uue naftakai asjaajamise kiirendamist.

Seli meelest on juhatus nõrk: “Neil on küll financial background ehk oskavad teha finantsarvutusi, kuid nad on liiga paljus poliitikute tööriistad.”

Seli kuulutas koguni Toomingaga koos Hansapangast sadamasse kolinud Gerd Kriegerile, et “oled nagu Imelikuga kaasa tulnud Tiugu, kes teeb vaid rehkendused ära. Aga kas sa vene keelt oskad?”              

Naftamehed-sadam 3:0   

Tallinna Sadam on Eesti kõige poliitilisem ettevõte. Parteid jaotavad selle nõukogu kohti samamoodi nagu ministriportfelle, sest need kohad on äärmiselt mõjukad ja parteidele kasulikud.

Tõnis Palts rääkis kord Riigikogu ees, kuidas Tallinki omanik Enn Pant toetas Keskerakonda 800 000 krooniga ning sai vastutasuks sellise rabati, mis oleks kasvatanud Tallinki omanike kasumit järgneva kümne aasta jooksul kokku 150 miljoni krooni võrra.

Res Publica lõpetas nõukogusse pääsedes sellise hinnaalanduse kohe ära. Sadama direktorile Riho Rasmannile anti kinga. Asemele pandi Tooming, kes sai ülesande teenida tänavu kasumit 500 miljonit krooni ja tõsta sadamatasusid, sest nafta-aadud teenivad respublikaanide meelest liiga palju. Koit Uus tuletas nõukogus meelde, et naftaoperaatorite kogukasum on poolteist miljardit krooni, mis ületab sadama oma kolm korda.

Nõukogu esimees lollis seisus      

Nõukogu otsustas suvel, et sadamatasud tõusevad 1. septembrist. Operaatoritele pakuti garantiid, et järgmised viis aastat hinnad ei tõuse. Operaatorid hakkasid seletama, et tõstke aasta algusest, siis on meil lihtsam arveldada. Juba siis oli ette näha, et mida rohkem otsust edasi lükatakse, seda rohkem saavad operaatorid lobi teha.

Ainsana oli selgelt tasude tõstmise vastu Seli. Ta vaatas põhjalikult läbi Toominga Powerpointis tehtud presentatsiooni sadamatasude muudatustest ja esitas hulga tüütuid küsimusi ? la “kui kruiisilaevade tasu väheneb kümme protsenti, siis kas kruiisilaevade teenindamiseks tehtavad investeeringud vähenevad?” või “millised on konkureerivate sadamate tootlused, rentaablused ja brutokasumid?”

Tegevjuhtkond lõi seepeale kõikuma. Juhatuse liige Ain Kaljurand selgitas nüüd, et hinnatõusu võiks jagada pikema aja peale, vältimaks pingeid operaatoritega. Tema kolleeg Allan Kiil (Reformi mees) arvas, et pole piisavalt analüüsitud konkurentsi Läti sadamatega ning õiguslikke tagajärgi, juhul kui tasude muutmine osutub ebaseaduslikuks.

Tallinki Enn Pant lubas tasude tõstmise viia Euroopa konkurentsiametisse. Brüssel võib kõige halvemal juhul trahvida sadamat 15 protsendiga käibest. See oleks 150milline laks...

Kuid Res Publica nõudis hinnatõusu. Ka nõukogu esimees, Seli parteikaaslane ja Reformierakonna endine peasektretär Eero Tohver teatas, et toetab hinnatõusu.

Minister Ansip oli teist meelt. Ta palus Tohvril asja nõukogus veel kord arutada. Trumbiks olnuks see, et põhikirja järgi on viigiseisu puhul esimehe hääl otsustav.

Tohver sattus lolli seisu, kuna oli olnud hinnatõusu poolt. Ta pidas paremaks hoopis tagasi astuda ja pühenduda oma arvutiäri arendamisele.

Kehva taustaga mehed      

Ansip tahtis Tohvri asemel panna nõukogusse Toivo Ninnast. See oleks olnud kompensatsioon selle eest, et Keit Pentus vana merekaru Tallinna linnavalitsusest abilinnapea kohalt välja sõi. Aga Resp ei lasknud läbi, sest Ninnasel on otsesed ärihuvid - vanamees on Tallinki nõukogu esimees ja tema poeg töötab Transiidikeskuse kontsernis.

Seetõttu pääses nõukgusse hoopis Ansipi nõunik Alo Kelder.

Uueks esimehe kandidaadiks valis minister aga Märt Vooglaiu, sest esimehe koht on poliitilise kokkuleppe kohaselt Reformi käes. Igapäevaelus ajab Vooglaid ühist kinnisvaraäri Urmas Sõõrumaaga.

Kuid möödunud reedel jäi Vooglaid esimeheks kinnitamata. Res Publica heitis talle ette vanu pankrotte Viru Rannas ja Läätsa Kalatööstuses ning võimalikku huvide konflikti. Kala-Märdile kuulub nimelt Muugal üks maatükk, mis on Paul Varuli advokaadibüroo nimel.

“Tegelikult polnud küsimus personaalias, vaid taheti kokkulepet tasude tõstmise kohta,” on Seli veendunud.


Novembrikuus teatas Raudne Res Publica nimel nõukogule, et tegelikult peaksid ministrid omavahel asjad klaariks tegema: “[Las] ministrid annavad enda poolt määratud nõukogu liikmetele selged suunised, mispeale nõukogu liikmed otsustavad, kas lähtuvad antud suunistest või lahkuvad nõukogust.” Ta lubas, et respublikaanid astuvad nõukogust tagasi, kui hinnatõus uuesti hääletamisele pannakse.

Samuti irvitavad Respi omad igal võimalusel, et kuidas ikka on eelmise nõukogu ajal nii halbu otsuseid tehtud. Aga ainuke inimene vanast nõukogust on Seli. Raudne hinnangul maksavad sellised halvad otsused sadamale pool miljardit krooni.

Ta süüdistas Selit operaatorite tallalakkumises. Kirjutas nõukogu liikmetele e-kirja, kus väitis, et “sadamatasusid peaksime ikka veel kõvasti-kõvasti tõstma, et sellepärast hakkaks esimene tonn ära liikuma. Loll on see, kes oma osa rumalusest ära annab või võtmata jätab, mitte see, kes seetõttu võidab” ning soovitas Selil sügavalt järele mõelda, kas ta teenib rahva või kellegi teise huve.

Mispeale Seli põrutas vastu irooniast tulvil kirja, kus nimetas nõukogu siirust muljetavaldavaks. “Vanema inimesena luba mul öelda, et oled õigel teel. Siiani olin nagu pime loom ja vaatasin kogu aeg kõrvalt, kuidas teie suur eeskuju ja õpetaja (nõukogu esimees aastatel 1999-2002) teid oma “aususes” edasi kandis.”

Reformi mehed kahtlustavad, et Koit Uusil võis olla roll tehingus, kus sadam ostis Ühispanga meestega seotud firmalt maad Muugal. Hinnaga 80 miljonit krooni.

“Indrek, kas selline on “äraostmatu” sinu jaoks või et me kõik oleme müüdavad, aga selleks tuleb “õiget hinda” maksta?” küsis Seli.

Mis saab edasi?

Sadamatasude tõstmise otsust ei saa enam tühistada. Uue otsuse vastuvõtmiseks oleks vaja vähemalt viie inimese hääli, kuid Reformil on kõigest kolm kindlat häält. Seega peab Ansip sadamatasude tõusuga leppima. Küll saaks ta sebida välja kokkuleppe, et sadamatasud tõusevad kavandatust vähem.      

Uueks nõukogu esimeheks pakutakse Alo Kelderit. Tema nõrk külg on juhtimiskogemuse puudumine. Pole teada, kas Kelder “loomakarja” juhtimisega hakkama saab.

Pärast nõukogu esimehe kohalt lahkumist andis Tohver Vooglaiule ja Toomingale sooja soovituse - suhelge minister Ansipiga rohkem!

Nõukogu koguneb uuesti 21. jaanuaril. Selleks ajaks on sadam saanud seisukohad Konkurentsiametilt ja Veeteede Ametilt.      

Seli arvab, et sadama juhtkond peaks silmad lahti ringi käima ja uurima, milline on seis konkurentide juures ja kui mõttekas on hinnatõus selle valguses.

Raudne leiab, et sadamatasusid tuleb kindlasti tõsta. Et seda 160 miljonit on vaja sadama arendamiseks. Ta lubab teha riigikontrolörile ja õiguskantslerile järelepärimise, kas sadam üldse saab alluda majandusministrile, kellel on huvide konflikt.

Kogu tüli omandab aga veel ühe huvitava värvingu, kui seda vaadata poliitilises aspektis. Respi mehed kleebivad Ansipile külge naftameeste hüpiknuku silti. Kes käskis Ansipil lükata tagasi parteide liitumisplaan?


Tallinki punt

Suuromanik Enn Pant, väidetavalt Eesti rikkaim inimene. Kui Res Publica pääses nõukogusse, tühistati vahepeal Tallinkile antud soodustused reisijatasude maksmisel, sest soodustused ei kasvatanud reisijate hulka.

Sõõruka punt

On huvitatud turvateenuste pakkumisest (lepingut pikendati Jaan Tootsi ajal konkursita) ning kinnisvarast. Sadamale kuuluvad magusad maatükid Tallinna südalinnas. Urmas Sõõrumaa kinnisvaraäri juhib sadama nõukogu liige Märt Vooglaid.

Transiidikeskuse punt

Veavad üldkaupa, suuromanikeks Aadu Luukas ja Anatoli Kanajev. Kanajev sai rikkaks tänu sellele, et oli aastaid Muuga sadama direktor.

Pakterminal

Number üks tegija. Veavad tänavu 10 miljonit tonni naftat, mis on kõigi aegade rekord. Pakis on laadimismehhanimisd uuemad ja logistika parem kui mujal. Samas on Pakil ainult väike kai. Omab osalust ka Miidurannas, mis ei ole Tallinna Sadama käes.

Eurodek

Mullu suurim tegija, aga nüüd nr 2. Veab välja ka Kopli kaudu, mis ei ole Tallinna Sadama käes. Eurodek on registreeritud Taanis ega maksa Eestis makse. Kui häda käes, aitab Taani saatkond. Eurodekil on suurimad võimalused - saab vastu võtta 300 000tonniseid laevu. Sai süvakai eksklusiivõigused Jaan Tootsi ajal.

EOS

Vahetas hiljuti omanikku, kuulub nüüd Vene Severstal-gruppi. Väitis, et sadama diskrimineerib teda liiga kõrgete hindadega. Läks kohtusse, võitis ja sai enam makstu tagantjärele kätte. Arnout Lugtmeijer saab ilmselt ka tuleval aastal alustava Trendgate terminaali bossiks.

Viljaterminali punt

Neil on viljakai, mida annavad teistele naftaveoks. Lisaks asub neil sadamas liimpuidutehas, mille eest nad ei maksa sentigi renti. Raudne üritas seda lepingut edutult lõpetada. Ajavad metalliterminali asja jne.

Worldwide Invest

800 miljonit maksev söeterminal, mille nõukogu esimees on sadama juhatuse endine liige Jaan Toots.

Artikkel ilmus 16.detsembril 2004