VENE RULETT EESTI TAEVAS: Politsei leidis uusi tõendeid, et lennufirma Enimex mängis inimeludega ohtlikku mängu. Üks kurbadest tagajärgedest on väidetavasti 2003. aasta katastroof Tallinnas, mis nõudis kaks elu. Raigo Pajula/EPL FOTO: RAIGO PAJULA

Keskkriminaalpolitseis küpseb juba viiendat kuud ilma suurema kärata süüasi Eesti lennunduse kõige räigema pettuse kohta. Selles selgub, et skandaalse kuulsusega firma Enimex AN-28 tüüpi õhumasinad lendasid aastaid ohtlike mootoritega. Arvestades süüteo raskust terendavad selle loo lõpus trellid mitmele mehele.

Uurimist juhtiva riigiprokuröri Andres Ülviste kinnitusel annavad seni kriminaalasjas kogutud tõendid tõsise aluse kahtluseks, et mitmed AS Enimex Lennuametile esitatud lennuohutuse seisukohalt ülitähtsad paberid võivad olla võltsitud. 

"Loomulikult ei saa veel praegu väita, et keegi asjaga seotud isikutest on sooritanud kuriteo, kuid kuriteole viitavaid andmeid on uurimisorgani käsutuses üsna mitmeid," pole Ülviste seni kedagi kahtlusaluseks tunnistatud.

Mullu suvel lõpetas just Ülviste 2003. aastal kaks inimelu nõudnud lennukatastroofi kriminaalasja, sest juhtumis ei leitud kuriteo koosseisu ja kellegi süüd. Seni kehtinud versiooni kohaselt põhjustas Enimexi postilennu õnnetuse Tallinna lennuvälja lähistel mootoririke.

Ekspressi andmetel avastas Lennuamet tänavu pooljuhuslikult, et hukkunud lennuki mootorite hooldust tõendavad dokumendid on võltsingud. See seab kogu traagilise juhtumi täiesti uude valgusse ja seletaks kas või osaliselt, miks Enimexi AN-28 õhumasinad olid sellised “õnnetusmagnetid”.

Algul firmale kuulunud viiest seda marki masinast lõpetas neli (!) katastroofiga, milles kaotas elu kokku neli inimest. Ja nendega seotud pettus oleks peaaegu kahe silma vahele jäänud, polnuks õnnetu õhulaevastiku viimast esindajat, mis konutab juba kaks aastat kolme rattaga maa peal Tallinna lennuväljal.

Mäng inimeludega

Kahtlus tekkis, kui omanikfirma tegi Lennuametile läinud aasta lõpus taotluse oma viimane AN-28 uuesti kasutusele võtta (ametlik termin – lennukõlblikkus taastada), et lennuk maha müüa. Ehkki firma väitis, et lennukist käisid üle pädevad hooldemehed Venemaa tehasest, saatis mitme intsidendi tõttu valvsaks muutunud Lennuamet päringu ka otse Omskisse, kus asub AN-28 jõuallikaid valmistav vabrik Omskoe Mašinostroitelnoje Konstruktorskoje Bjuro.

Kui Lennuameti asedirektor Rein Porro sai jaanuari hakul Omskist ootamatu kaugekõne, ei uskunud ta algul oma kõrvu. Toru teises otsas oli lennukitehase asedirektor, kes teatas pommuudise – mingit kontrolli ega hooldust pole nemad Enimexi  lennukitele teinud ehk ametlikus kõnepruugis: mootorite ressurss on pikendamata (vt infokasti).

Lennunduses, kus ohutus on esmatähtis, on see šokeeriv rikkumine. “Milleks mängida sellisel moel inimeludega?” ahhetab Porro, kes ise on staažikas piloot. “See on nii ootamatu ja jõhker asi, et seda poleks osanud oodata.”

Veebruari algul edastas Lennuamet Omski materjalid prokuratuuri, kes käivitas taas postilennuki katastroofi uurimise.

“Ei oska seda kommenteerida, sest me ei tea siiani, milles meid täpselt süüdistatakse,” teatab Enimexi üks osanik Vladimir Baulin, kelle kabinetist nagu ka tema kolleegide omadest politsei kevadel läbiotsimisel hulga dokumente minema viis. “Võin absoluutselt kinnitada, et meie poolt tehti kõik seaduslikult ja mootorid olid täielikult korras ning kontrollitud.”

Ei tohi minutitki lennata

“Kui ressurss on pikendamata, siis on selle mootoriga lennuki ekspluateerimine kategooriliselt keelatud,” kordab riigiprokurör Ülviste. "Selle mõistmiseks ei peagi tegelikult lennundusega kursis olema - igaüks kujutab ette, millist ohtu kätkeb endas lennuk, mille mootorite tööiga on ületanud lubatud piiri." Lisaks algatas Ülviste Enimexi tegevuse uurimiseks teisegi kriminaalasja seadusparagrahvi järgi, mis käsitleb võltsimist ja võltsitud dokumendi kasutamist.

Uskudes omskilasi, on Enimex siinseid võime aastaid nahaalselt hanitanud. Mitme looga kursis isiku sõnul kinnitas Omski tehase asedirektor Viktor Novikov siinsele Lennuametile, et Enimexil pole ega ole olnud tehasega sellise koostöö tegemiseks üldse mingit lepet. Seoses võimalike ohtlike tagajärgedega soovitab Novikov kõik Enimexi lennud seda tüüpi lennukitel peatada.

Ometi Enimex aastal 1999 sellise lepingu Lennuametisse tõi. See viitab, et Enimexi AN-28 mootorite töökorda tõendavaid pabereid on algusest peale võltsitud. Oleks pettust varem märgatud, võinuks kahe aasta tagune traagiline avarii olla olemata.

Kuidas pettus esimesel uurimisel kahe silma vahele jäi? “Sellist hiromanti meil ei tööta, kes osanuks aimata, et mingid dokumendid võivad olla võltsitud,” tunnistab Ülviste.

Sama ütleb lennuõnnetuste uurija Tõnu Ader. Kui pabereid võltsiti, seletaks see tema sõnul mootori arusaamatut lagunemist. Tõenäolisemaks peab Ader siiski stsenaariumi, et Omski hooldebrigaad tegi Tallinnas "haltuurat". Töö eest maksti peo peale ja mindi tehasest mööda, võltsides mõningaid allkirju. "Küsimus võib olla finantsrikkumises, mitte masina töökõlblikkuse rikkumises," oletab Ader.

Suur vandenõu Enimexi vastu

Aerofloti ekstöötajate loodud Enimex on väike, ent üleilmse haardega firma, mis on oma kümneaastase ajaloo käigus teenindanud nii Dakari kõrberallit kui ka ÜROd. Vastuolulisse imidžisse teevad panuse nii metalliotsija firma peakontori uksel kui ka bosside noobel autopark, näiteks kollane Hummeri džiip ja hõbedakarva eksklusiivne Harley Davidson.

Kontoris Lasnamäel istuvad laua taha kõik kolm omanikku ja üks juhatuse liige, et esitada oma versioon. Nende maalitud pilt kujutab pisikest, usinat ja edumeelset ent kohati halva õnnega lennufirmat, keda konkurendid ja eriti lennundusametnikud on aastaid süsteemselt kiusanud.

Enimexlased paiskavad kooris väiteid, mis tõestavad, et kõigi nende kraesse määrida püütud õnnetuste taga on tegelikult keegi teine. Ja enamasti on patuoinas lennuamet, kes pole lennumasinaid või lendajaid õieti kontrollinud. “Sama hästi võiksime meie lennuametit hageda,” ägestub firma osanik Anatoli Kopijevski, mees Hummeri roolist.

Järgnevad käigult paberile tõmmatud skeemid, mis demonstreerivad, kuidas käputäis musta südametunnistusega ja asjatundmatuid ametnikke eesotsas lennuameti asešefi Porroga Eesti taevast isiklikes huvides haardes hoiavad. Press ja politsei on selles Enimexi vastases vandenõus vaid instrumendid.

Just selle sõja järjekordne vaatus on nn Omski afäär, milles Enimex on enda meelest pigem kannatanu rollis. “Kui mingi seaduserikkumine või võltsing üldse toimus, siis väljaspool Eestit,” paneb Baulin käe südamele. Viieaastase kontrahti raames maksis Enimex tema sõnul tehasele 50 000 dollarit ehk üle 600 000 krooni, mis on täishind.

“Vaadake mulle silma – kas ma näen välja nagu idioot, et ma mitte millegi eest maksan?!” puudub Baulini sõnul kahtlustes igasugune loogika. Ainsa variandina pakuvad ka Enimexi mehed, et Omski poolel toimus rahaga mingi mahhinatsioon, mille varjamiseks pabereid võltsiti. Omski tehase asedirektor Novikov palub Ekspressil kommentaariks kirjalikult peadirektori poole pöörduda. Sealt aga vastust enne artikli trükkiminekut Tallinna ei tule.

"Enimexi esindajate suhtumisest asjasse on jäänud mulje, et nende arvates on tegemist mingi nendevastase vandenõu ja vaenlase otsimisega ja et politsei ning prokuratuur on justkui sellesse vandenõusse kaasatud mingite müstiliste kõrgemate jõudude poolt. Prokuratuur ei osale lennundusteemalistes turujagamismängudes. Prokuratuur otsib asjas võimalikku süüdlast," vastab Andres Ülviste.

Võltsingukahtlus annab uue värvingu kaks inimelu nõudnud Kärdla katastroofile. Ehkki mootorite tööea ületamine polnud õnnetuse põhjus, poleks väidetavalt võltspaberitega AN-28 tohtinud üldse õhku tõusta. "Mootorite ressursi pikendamisel pole Kärdla õnnetuse põhjusega pistmist. Küll aga võib prokuratuur, kui ta soovib, Enimexi süüdistada kodanike elu ohtu seadmises," leiab õnnetuste uurija Ader. Kohtu all on hetkel vaid lennuki kapten Alexander Nikolajev.

Küll mängib võltspaberitega lendamise kahtlus oma osa sama õnnetuse tsiviilprotsessil. Kui selgub, et Enimex lendas teadvalt ohtlike mootoritega, kallutab see vaekausi kaebaja kasuks. Enimexi ja Tallinn-Kärdla lennuliini opereerinud Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinide vastu on kahjunõudeid esitanud kõik lennuõnnetuses kannatada saanud, sest firmad pole kahju vabatahtlikult korvanud. Hagid ulatuvad 400 000 kroonist 6,6 miljoni kroonini inimese kohta.

Pagemine uppuvalt laevalt

Kui seni on Enimex suutnud edukalt kohtuprotsessidel süüdistusi tõrjuda, siis nüüd ripub firma kohal suurem kirves. Lisaks võltsijaid isiklikult ähvardavale kriminaalvastutusele on enam kui tõenäoline, et Enimexi tabab surmade, vigastuste ning hävinguga seotud kahjunõuete uus laviin.

Kaks nädalat tagasi tõi firma tegevjuht Aleksei Lupitski Lennuametisse taotluse uue lennufirma Baltic Sky Airlines OÜ asutamiseks. Firma tegevusala ja omanikud kattuvad Enimexiga (Vladimir Baulin, Anatoli Kopijevski ja Gennadi Lazurin). “Enimex on mõistnud, et pääsu pole ja pankrot on ees ning on alanud kantimine. See tähendab, et hukkunute omaksed jäävad pika ninaga,” kahtlustab anonüümseks jääda sooviv lennundusinimene. Sarnane skeem toimus Kärdla õnnetuses pleki külge saanud ELK Lennuliinide puhul, mis on nüüd pankrotis.

Saatusliku Kärdla lennu pardal viibinud Hillar Elleri sõnul on kannatanud nördinud, kui ebaõiglaselt on firma nendega käitunud, hiilides igatepidi vastutusest kõrvale. “Mõlemat kohtuasja venitatakse nii kaua, kuni Enimexi firmat enam pole,” arvab Eller. 390 000kroonise kahjunõude esitanud mees, kes momendil turgutab end Pärnu sanatooriumis, kahtleb, kas temavanune üldse jaksab protsessi lõpu ära oodata.

Enimexi mehed naeravad selle jutu peale. “Meie oma nimega ei kauple. Pankrotti minna ega ära kaduda me ei kavatse,” ütleb Baulin. Uus firma on mõeldud hoopis uute ja suuremate lennukite Eestisse toomiseks. Jutt on isegi Boeingitest.

Hetkel täpsustab Lennuamet, kui vettpidav dokumentatsioon on Enimexi ülejäänud õhulaevadel, millega veetakse Afghanistanis ja Sierra Leones ÜRO sõdureid ja personali. Sellise Enimexi AN-72 lennuga toodi juunis koju ka Iraagis teeninud Eesti sõdurid. Viimati startis Enimexi lennuk Tallinnast Kabuli sel teisipäeval, pardal nende väitel Põhjamaade sõjaväepersonal.

Esmaspäeval aga saabus Lennuametisse Ukraina Antonovi tootjatehasest info, et ka nende lennumasinate sertifikaatide suhtes on küsitavusi. Üha rohkem leiab kinnitust Enimexile külge kleepunud hüüdnimi – enim eksinud lennufirma.

AN-28 - iga kolmas kukub

“Ma tahaksin näha teist firmat Euroopas, kellel on nii palju õnnetusi ja katastroofe,” põrutab Lennuaemti asedirektor Rein Porro Enimexi kohta. Tema arvutuste kohaselt on Enimexil olnud viimase kolme aastaga "umbes 15 tõsist jama". Enimexi kaasosaniku Gennadi Lazurini sõnul on nende õhulaevastikust kõige sagedamini õnnetustesse sattunud AN-28 lihtsalt ebaõnnestunud mudel. Tema väitel on 100st üldse valmistatud selletüübilisest masinast õnnetus juhtunud üle 30ga.

  • 29. juulil 2004 purunes maandumisel Beni lennujaamas Kongos AN-28, mille Enimex müüs kolme miljoni krooni eest ühele Keenia firmale. Lennuk oli õnnetuse ajal Eesti registris. Omaniku esindaja sõnul polnud põhjus tehniline rike ja inimesed tõsiseid vigastusi ei saanud. Lennuameti päringud Aafrikasse läksid nagu musta auku, mistõttu õnnetuse kohta täpsed ametlikud andmed puuduvad. Nairobis Buru Buru tänavale registreeritud omanikfirma telefon on tumm. Kinnitamata andmetel veeti lennukiga reisijaid ja kaupa, milleks firmal polnud lube ega kooskõlastusi.
  • 10. veebruaril 2003 mõni minut enne kella 20 kukkus Tallinna lennuvälja lähedal alla Enimexi postilennuk AN-28. Õnnetuses said surma kapten ja teine piloot ning vigastada lennuki mehaanik. Ekspertiis tuvastas, et õnnetuse põhjustas lennuki parempoolse mootori rike. Pärast õnnetust peatati mõneks ajaks Enimexi lennusertifikaat ja firma AN-28 lennukitega enam ei lennanud.
  • 23. novembril 2001 kell 18.35 kukkus ELK Lennuliinide Enimexilt renditud AN-28 17 inimesega pardal lennukimeeskonna eksimuse tõttu Hiiumaa kohal Kärdla lennuvälja lähedal alla. Tallinn-Kärdla regulaarlende teinud lennuki õnnetuses hukkus kohe 49aastane mees. Viis inimest, s.h kaks last, toimetati haiglasse, kus 10aastane poiss hiljem suri.
  • 30. aprillil 2000 purunes Poolas hädamaandumisel Enimexi AN-28, mille kütus lõppes mõni kilomeeter enne lennuvälja. Keegi viga ei saanud. Süü võttis enda peale piloot, kes enda sõnul ajas kütust arvestades segamini liitrid ja kilogrammid.
  • Nüüd uuritakse, kas kõigi ülaltoodud lennukite mootorite ressurssi tõendavad paberid olid võltsitud ning tegelikult poleks nad tohtinud üldse õhku tõusta.

Mida ja kuidas võltsiti

  • Määrustik näeb igale lennukimootorile ette teatud lennutundide arvu ehk tööressursi (näiteks 1000 tundi kahe kapitaalremondi vahel), mille järel jõuallikas tuleb maha võtta ja tehasesse hooldusesse saata. See on mõistagi kallis ja aeganõudev protseduur.
  • Mootori ressurssi saab pikendada, kui tehasest tuleb kohale kvalifitseeritud ja volitatud brigaad, mis teeb teatud kontroll- ja hooldetööd. Enimex tõi aasta aasta järel lennuametisse pabereid, nagu oleksid omskilased seda tööd siin teinud.
  • Nende paberitega pääses Enimex läbi Lennuameti lennukõlblikkuse tuvastamise protsessist, mis sarnaneb autode tehnoülevaatusele. Tagantjärele on võltsing üsna ilmne, sest Omski tehase asedirektori allkiri igal aastal toodud tõenditel on erinev ega sarnane üldse õige mehe allkirjaga.
Artikkel ilmus esmakordselt 28.juulil 2015