7 miljardit nationalgeographic.com
Võiks öelda ka teisiti, seitse tuhat miljonit. Meie, eestlased, moodustame sellest ühe seitsmetuhandiku. Elame maailma segamatu serva peal. Me pole osalenud suures rahvaste rändamises. Meie rändasime nii vara, et ei mäletagi. Isegi muistendid ei mäleta. Paigalolijaid pole palju. Meie, baskid, laplased, hiinlased… Kunagi oli meid sada tuhat, siis kolmsada tuhat. Nüüd miljon. Juba sada aastat. Meid on ikka olnud niipalju, kuipalju maa toita suudab. Nüüd on inimesi maailmas seitse miljardit. Maa ja meri neid toidab. Paraku mitte kõiki. Miljard inimest nälgib. Nälgiva miljardi kõrval on inimkonna hulgas “kuldne miljard”. Jõukas osa inimkonnast, kes viskab ära veerandi toidust. Paratamatus, sest nälgijateni pole neid jääke kuidagi võimalik toimetada. Meie kuulume selle “kuldse miljardi” hulka. Meil on eesrindlik haridus, teadus, arstiabi… Börsid ja lennukid, kosmoselaevad ja taskutelefonid, arvutid ja toidureklaam. Sööge šokolaadi, meie restoranis on eripakkumine, broiler soodushinnaga… Lõket pole vaja teha. Majad köetakse kusagilt kaugelt. Kust täpsemalt, ei tea. Vaja on vaid maksta. Elektrivägi kütab pliiti. Kustkohast ta tuleb, ei tea. Vaja vaid maksta. Selleks ju foiniiklased raha välja mõtlesid. Loe edasi!
Avalehele
19 Kommentaari
Loe veel: