Kudumistöö Foto: Taavi Arus

Maa-vanaema - tõeline rariteet
Viivi Leinas (79) on nö klassikaline vanaema. Ta elab talus keset põldusid, tal on kaks lehma, pullvasikas, kanad, koerad ja kassid, kuid siga rändas jõulude eel heade notsude maale. Õhtuti põleb köögilaual vana hea petrooleumilatern ning Viivi koob sokke ja kindaid. Toekas meheõlg kadus naise kõrvalt viis aastat tagasi. Suviti tundub, et madala maja katus tõuseb lendu - siis löövad seal lärmi kaksikud Ruudi ja Riks, kes sel suvel viieseks saavad.
Viivi on oma pojapoegadele selline vanaema, nagu me raamatust oleme lugema harjunud, sest vaid väga vähesed lapsed saavad kogeda suvel tõelist maaelu koos sarviliste ja sõralistega. Jah, hillitsetud suvekodu murul kiikuda saab vast ikka, aga kui paljudel on tänapäeval ette näidata vanavanemad, kes elavad maal ja peavad lehma? Viivi on just selline vana aja vanaema - rariteet, nagu ütleb poeg Richard (39).
Lugu maavanavanematest, kelle juurde linnalapsed suveks sõidavad, on pigem ilus legend, osutab statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. „Kui võrrelda linnalistes ja maa-asulates elavate inimeste arvukust, siis selgub, et eakaid (vanuses 65+) elab maal kõigest 30%," kirjutab Tiit statistikablogis.
Niisiis on Viivi tõeline haruldus: vanaema maalt, kel pole ei mobiiltelefoni taskus ega satitaldrikut katusel ning kes käib arveid maksmas vallakeskuse postkontoris. „Kaksikud ei oska neid vidinaid veel nõuda," muigab naine ise lõbustatult. „Kirjutan neile kirju ja helistan, poisid saadavad joonistusi vastu," räägib Viivi sellest, kuidas ta pojaperega suhtleb. „Aegajalt helistame ja paar-kolm korda aastas võtan ka linnareisi ette. Eks ootan suve, siis tulevad poisid maale."
Kui ma Viivit 7. aprilli hommikul Tallinnas rongilt tulemas näen, on tal käe otsas suur laastukorv, milles meepurk, sibulad-küüslaugud, ületalve õunamugulad ning paar jõupaberis nutsakat, küllap kommid lastele, oletan. Ta astub reipalt trollipeatuse poole - mis sa teed, kaksikud on haiged, aga kas siis ema-isal mahti nendega kodus olla?

Varasemast kõrgem vanus

Kui paljudel lastel on vanavanemad üldse olemas? „Arvestades oodatavat eluiga, on enam kui pooltel lastest (55%) beebipõlves olemas neli vanavanemat (eeldades, et vanavanemad on keskmiselt 6oaastased)," kirjutab Ene-Margit Tiit. „Vähemalt üks vanaema, kes lapsukest põlvel kiigutada võiks, on aga olemas enam kui 99%-l tänapäeva Eestis sündinud lastest. Kümme aastat hiljem on kõik neli vanavanemat, kes siis peaksid olema 7oaastased, olemas poole vähematel lastel, s.o 27%-l, kuid 99%-l lastest on ka siis elus vähemalt üks vanavanem."
Millisel moel ja kas üldse vanavanem oma lastelastele toeks on, sõltub paljudest faktoritest: vanusest, tervisest, elukohast, suhtumisest ning sellest, millisena näeb oma rolli vanavanem ise. Ja ehkki sellesama rahvaloenduse tulemused näitavad, et vanavanemate vanus on taas tõusnud (sünnitusiga pikeneb, esimese lapse sünd lükatakse edasi), on neist kodused ja üksnes lastelaste päralt väga vähesed.
„Praegused vanavanemad saavad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid," kirjutab Tiit. „6oaastasel vanaisal seisab ees veel keskmiselt 18 ja vanaemal 24 aasta jagu elupäevi."

Töö, hobid ja suhted

Signe Kalberg (56) kuulub noorte töötavate vanaemade hulka. „Mina esindan seda põlvkonda vanaemasid, kes peavad töötama, olema moodsad ehk kursis Skype'i, interneti, iPodi ja tahvelarvutiga," ütleb Signe. „Olen vanaema, kes peab lisaks õhtusele muinasjuttude lugemisele suutma oma lastelastele midagi huvitavat pakkuda, sest lapselapsed on nii targad ja neid üllatada -see on paras proovikivi ka vanaemale."
Samas on Signe märganud, et lapselapsed tahavad ja lihtsalt naudivad rahulikku olemist koos vanaemaga - see on ka neile võimalus aeg maha võtta. Töötavate vanavanemate puhul on üks suur takistus, mis seda kuigi sageli teha ei lase - ajapuudus.
„Muidugi tahaksin oma lapselapsi rohkem näha ja nendega koos olla, kuid samas on nendega koos olemine ka väsitav. Sestap olen mõelnud, et nii mulle kui ka neile on parem, kui kohtume harva, aga mul on siis aega ja energiat nendega aktiivselt tegeleda, ehk nagu öeldakse, nendega koosoldud aeg on kvalitatiivaeg," arutleb Signe. Nii nagu Viivi, abistab ka Signe oma poegade peresid aegajalt lapsi hoides - tal on neid viis. Ajal, mil ühe katuse all ei ela enam mitut põlvkonda, on see eriti hinnatud abi.

Kõrgelt haritud vanavanemad
„Kõigest 11% kõigist kuni 15aastastest lastest elab leibkonnas, millesse kuulus vähemalt üks vanavanem, näitasid rahvaloenduse andmed. Selliseid kuni 15aastasi lapsi, kelle peres polnud isa ega ema ja keda kasvatas vaid vanavanem või vanavanemad, oli 15oo, s.o o,7% selleealistest lastest.
Õnneks on välismaale rännanud vanavanemaid üsna vähe. Põhiline üle riigipiiri suhtlemine on tänapäeval pigem selline, et lapselapsed on välismaal ja vanavanemad ankruna kodus," kirjeldab Tiit.
Mida veel tänapäeva vanavanemate kohta öelda? „Kindlasti seda, et nad on oma ea kohta väga kõrgelt haritud - enam kui pooltel vähemalt 65aastastest on keskharidus ja veerandil kõrgharidus, kusjuures selle põlvkonna puhul on meeste ja naiste haridustase võrdlemisi sarnane," kirjutab Tiit. „Enamik vanavanemate põlvkonnast oskab ka vähemalt üht võõrkeelt, kusjuures see on kõige sagedamini vene keel, ent peale inglise keele kõneldakse ka saksa ja soome keelt."

VANAVANEMA ROLL ERINEB VANEMA ROLLIST
Vanavanemate ja vanemate suhe on paljuski määratud sellega, milline on olnud nende vanema-lapse suhe, kirjutab pereterapeut Merle Ameljušenko oma külalispostituses aadressil www.teadlikvanem.ee.
„Vanem, kes on suutnud olla toetav ja suunav vanem oma lastele, suudab olla toetav ja suunav vanavanem lapselapsele ning piire arvestav tugi oma emaks-isaks saanud lapsele. Vanem, kes on olnud kontrolliv ja lapse piire mittearvestav, jääb kontrollivaks ja piire mittearvestavaks ka siis, kui lapsed ise vanemateks saanud. Laps, kes on kogenud, et ei saa emaisa usaldada, ei usalda neid ka siis, kui neist on saanud vanavanemad.
Teadlik vanavanem mõistab, et vanaema-vanaisa roll on hoopiski midagi muud kui ema-isa roll. Ta tajub enda piire ning usaldab vanemaid, olles vajadusel neile toeks nii nõu kui ka jõuga. Ema-isa vajavad vanavanemate tuge lapse hoidmisel ja temaga tegelemisel, et aegajalt võtta aega iseenda ja paarisuhte jaoks. Nad vajavad vanavanema elutervet nõuannet ja kogemust, mida populaarsetest perefoorumitest ja sõbrannadelt ei ole võimalik saada."