“Tänavu peame veel rohkem metsloomi laskma!”
Kas tänavu tuleb rohkem jahti kui mullu?
Jah. Eestis on looma palju. Põtra, siga, kitse on selgelt palju. Ma arvan, et sel aastal lastakse rohkem kui möödunud aastal.
Mullu jäi mulje, et kuidagi eriti palju loomi jääb auto alla.
Seda ohtugi ei ole, et siga, põder või kits kuhugi ära kaoks. Vastupidi, neid on tegelikult praegu rohkem. Küttimine ei tule järgi. Ja kõik need metsaraied – näiteks põdra kõige parem elukeskkond on võsa. Kui mets maha raiutakse, on poole aasta pärast võsa peal. Toidubaas suureneb nii palju, et nad sigivad hästi ja hakkavad rohkem liikuma ja satuvad auto ette. Sinnamaani kui läheb jahimees metsa ja kütib mõne põrda, on ta ilge mõrtsukas, kui aga seisad oma pere mõlkis auto kõrval – annaks jumal, et keegi kuskil surma pole saanud, kui põder on esiaknast peadpidi sees –, siis on esimene ütlus: "Kus need kuradi jahimehed siis on, igal pool neid põtru tolgendab, keegi neid ei küti!"
Aga siin ongi see asi, et tegelikult jahimehed püüavadki tasakaalu hoida, et inimestel oleks mõistlik elada ja loomadel oleks mõistlik elada. Inimesi küttida ei saa, siis tuleb loomi küttida, midagi ei ole teha. Kuigi sotsid nõuavad, et tuleb ahvidele anda inimõigused, kuna geneetiline kood on sama nagu meil. Hispaanias või kus nad sellega välja tulid.
Kas hüppeline loomade arvu kasv toob ka hüppeliselt jahilube juurde?
Jahindusnõukogus arutasime just, et kui varem öeldi, et võib lasta, ütleme, 20 siga, siis nüüd öeldakse, et peab minimaalselt 20 siga laskma.
Põhimõtteliselt peavad jahialade rentnikud ise jälgima loomade arvukust?
Absoluutselt.
Loendama?
Igal kevadel.
Kas korruptsiooniohtu ei teki, et valetan oma jahiala loomade arvu üles, et rohkem lube saada?
Tekib küll, jah, aga seda saad üks kord teha. Siis on kõik, järgmisel aastal pole enam midagi lugeda. Aeg-ajalt korraldatakse ka kontroll-loendusi. Praegu on piisavalt kõike. Pigem ei jõuta seda ära küttida, mida nõutakse.
Mis seisus Eesti jahindus on?
Hetkeseis on väga hea. Ma ei nõustu väitega, et ametnikud on lurjused ja ei oska midagi teha. Väidan, et suur osa meie ametnikest on professionaalid, oma ala oskavad inimesed, aga nad on nii ära hirmutatud, ei julge teha otsuseid. Ja kui hakkab midagi halvemaks minema, võib see olla põhjustatud sellest, et kellelegi ei meeldi.
Kellele?
Praegusele, eelmisele või tulevasele poliiitlisele jõule. Minule jäi küll niisugune mulje, kui ma riigi süsteemis töötasin. Inimesed loovad komisjone ja keerutavad kokku mingeid asju, et asi veniks. Igal pool on aega 30 päeva otsustada ja enne kui, kurat, arugi saad, on aasta möödas.
Jääb mulje, et kui jahimehest Reiljan on keskkonnaminister, on jahindusel hakanud järsku hästi minema?
Kui inimene saab mingist asjast aru, siis ta teeb ka vastavalt otsuseid. Viimane kirjatükk Ekspressis oli see, et kuidas on ikka võimalik, et ajakirjale Eesti Jahimees antakse 2,5 miljonit krooni, aga Sirp ei saa mitte midagi. Mis puutub jahiajakirja ja üldse investeeringuid jahindusse, siis seadus ütleb, et kõigepealt riik korjab selle raha jahimeestelt ressursimaksuna, maa kasutusmaksuna kokku. Ja peab kogu selle raha jahindusvaldkonda tagasi suunama. Kõik see 5,7 miljonit läheb KIKi. Ja siis jahimeeste organisatsioonid kirjutavad oma projekte. Ajakiri on lihtsalt üks projekt teavitamiseks.
Ajakiri Jahimees kirjutas talvel, et jahimeeste maine ühiskonnas pole kiita. Kui ajakiri saab toetust KIKilt, siis kas on tegu mainekujundamisega?
Ajakiri Eesti Jahimees on lihtsalt üks osa inimeste teavitamisest. Tegelikult on ta loodusajakiri-koguperajakiri, seal on lastele, naistele toiduvalmistamist ja muid asju.
Konkreetne summa, mis eraldati – mida selle eest tehakse? Suurusjärgu poolest erineb see varasemast tunduvalt.
Siiamaani jahimeeste seltsi liikmed, neid on ligi 9000, maksavad oma liikmemaksu, kogu aeg oli küsimus, mis selle eest saab. Sama maksu eest ta lihtsalt saab selle ajakirja tasuta koju. Enne kõik ostsid seda ajakirja, aga paljud ikka ei ostnud, tulid võtsid jahiseltside peale kümme tükki ja lugesid omavahel.
Eestis on paberite järgi 15 000 jahimeest, neist kaks kolmandikku aktiivsed.
Kuskil 9000 on jahimeeste seltsis, ülejäänud on eraldi.
Reiljan on jahimees, Tammsaar jahimees, Sootna jahimees, kui palju veel Rahvaliidu tipus jahimehi on?
Mati Kepp on Riigikogu jahiseltsi esimees, ei ole neid kunagi lugenud. Erakond meil suures osas ju maal, nad on ju kõik seal.
Kas keskmine Eesti jahimees on Rahvaliidu valija?
Seda küll öelda ei saa, et jahimees oleks Rahvaliidu valija, pigem on jahimehi maapiirkondades rohkem.
Kas Eesti on jahiturismi maana rohkem tuntud kui ilusate naiste poolest?
Eestis jahiressurss nii kohutavalt suur ei ole, et seda saaks müüa nagu Aafrikas, kus leidub miljoneid loomi. Peaksime müüma Eestit kui oskusteavet ja jahikultuuri. Me ei müü looma tapmist, vaid pigem seda meeleolu, olustikku, just seda kultuuri. Põhiliselt tegeleb Eestimaal jahiturismiga RMK.
Keda välismaalased meil lasevad?
Viimastel aastatel hakkasid itaallased käima linnujahis linnukoertega. Põhiliselt lastakse siin siga, põtra, kitse. Loomulikult tahetakse lasta hunti, ilvest, karu, aga seda enam ei saa. Hunti, ilvest ja karu kütitakse kahjustuskohtadest. Möödunud aastal kütiti natuke liiga vähe hunte. Mindi liiale selle suure kaitsmisega Euroopa suuna järgi. Tänavu tuleb hunte rohkem lasta, sest neid on rohkem, kui me arvasime.
Ja siga ja põtra on tegelikult rohkem, kui oleks hea. Praegu käib sõda jahindusnõukogus uue jahinduskava üle metsameeste ja jahimeeste vahel. Metsamehed suruvad, et loomi peaks olema veel poole vähem, kuna metsakahjustusi on nii palju, noored puuvõrad süüakse ära jne. Jahimehed ütlevad, et nii palju ei küti. Metsamehed on need, kes suruvad peale, et peab rohkem laskma.
Aga miks ei või küttida? Turismina seda arendada – saaks ju metsameestele vastu tulla ja äri õitseks?
Seda küll, aga seda ei oleks pikaks ajaks. Seda oleks kümneks aastaks.
Jahihooaeg algab 1. juunist. Kas isiklikud jahiplaanid on juba paigas?
Olen oma jahikirge juba piisavalt rahuldanud, ei ole selleks aastaks kava, keda kindlasti tahaks lasta. Aafrikasse tahaks veel minna, aga karu enam lasta ei taha.
Kuidas tervis on pärast mullust õnnetut karujahti?
Paraneb. Mul oli kõvasti õnne. Esimene hetk oli ikka siitpoolt(näitab rinna keskele) alla kõik tuim.
Kus murd oli?
Seitsmes kaelalüli.
Kas praegu kõik liigub?
Eks ta on veel tuim. Puusade ümbrus ja jalad väsivad ära. Väga pikalt ei käi. Aga funktsioonid on olemas. Mis mulle eriti meelehärmi tegi, oli see, et nad ikka rääkisid, et veeviskamisega on kolm võimalust. Kas jookseb kogu aeg, ei saa üldse ise põit tühjendada, pead kateetriga laskma, või siis on normaalne. Ma sain aru, et see normaalne on kõige väiksem lootus. Aga kui kateeter ükskord välja võeti ja hakkas ise tööle see värk, oli jõledam õnn, kurat. Lihtsad asjad, eks ole.
Kaua neid ootama pidi, neid lihtsaid asju?
Kolm kuud. 9. september oli õnnetus. Detsembri alguses jõudsin koju. Taastumine käib tasapisi. Kõigepealt istud minut-poolteist korraga. Siis läheb pilt ära. Kui naine tuli külla, tegin rekordi, istusin 15 minutit järjest. Pilt läheb virvendama, mustvalgeks, siis on mõistlik pikali heita.
Nii et jahile saab nüüd juba minna, aga ajusse jooksma ei lähe?
Ma pean tunnistama, et tulin tagasi ja juba kolmandal päeval läksin jahile. Ei läinud püssiga. Lihtsalt et endal kuidagi tuju tõsta. Niisama olin looduses tagasi.
Mida see kukkumine õpetas?
Ma ei ole isegi uurinud, kuskohast see redelipulk lahti tuli. Ma tunnistan, et väga kõrgele ronida ei taha praegu eriti. Haiglas veedetud aeg pani mind elule teistpidi mõtlema. Hetkel, kui ma sealt alla röntsatasin, teadvust ei kaotanud. Käed liiguvad ja pea liigub, aga rohkem ei liigu. See oli üsna kurb tunne. Abituks tegi. Kui ei tea, kas saad käima. Pead mõtlema, kas sulle ikka on need väärtused kõige tähtsamad, mida sa oled kogu aeg tähtsaks pidanud. Ausalt öeldes, mul ei ole see veel üle läinud ka.
Milline teie enda jahiseiklus on pakkunud suurima elamuse?
Aafrikas küttimine oli minu kõige suurem elamus.
See jutt, et Aafrikas käivad mingid miljonärid... Tavalise antiloobi
ja sea hind on täpselt sama, mis RMKs jahil käia. Näiteks
medalipõdra või hirvepulli laskmine Saaremaal või Hiiumaal
on umbes
60 000. Aafrikasse sõidu teeb kalliks lennukipilet, mida
õigel ajal ostes saad suhteliselt mõistliku hinnaga.
Millal teil see Aafrika reis oli?
Täpselt aasta tagasi.
Ja mis loomad trofeedeks said?
Suurkudu, mida Hemingway seal küttimas käis, sebra, oryx-antiloop. Lasin lõvi ka. Sellest on vaip pea ja küüntega nüüd kodus.
Kuidas see oli, teda üle kavaldada?
Kurat, päris keeruline oli. Kell kaheksa hommikul alustasime jahti ja kunagi kaksteist – pool üks tabasime ta. Olime juba käega löönud, et ei leia. Naljakalt oli puu otsa roninud ja magas seal oksa peal. Neeger otsis, nina maas, jäljed kadusid ära. Järsku mingi oks kukkus talle pähe. Vaatas üles. Lõvi pea kohal. Vana läks madalamaks kui muru. Siis hiilisime lõvile ligi.
Kuhu pidi lõvile laskma, et ta puu otsast alla tuleks?
Kurat, mul õnnestus nii hästi, et ta ei tulnud puu otsast alla. Ta sai momentselt läbi südame ja läbi selgroo. Suri silmapilk ära ja isegi puu otsast alla ei kukkunud. Aafrikas polnud nad varem näinud sihukest venda, kes esiteks esimest korda tuleb Aafrikasse ja laseb kohe lõvi. Teiseks, see on harv juhus, kui lõvi niimoodi puu otsas puhkab, tavaliselt magavad nad põõsaste all. Ja niimoodi teda maha lasta, et ta puu otsa jääb, seda pole ka keegi varem näinud. Minul juhtus niimoodi. Läks hästi või halvasti, ma ei tea.
Alkoholiärist poliitikasse
- Mario Sootna oli varem seotud alkoholi hulgimüüjaga AS Prike.
- Oli varem Rahvaliidu aseesimees, nüüd on Harju organisatsiooni lihtliige ja erakonna peakontoris nõuniku ametis.
- Sootna oli Rahvaliidu linnaosavanem Mustamäel, aga puuduva keskharidusdokumendi tõttu ei saanud seda ametit pidada. Nüüd käib ta Audentese E-Gümnaasiumis keskkoolikursustel.
- Mullu sügisel juhtus Sootnal jahiõnnetus, ta kukkus karujahil jahipukist alla ja murdis kaela ning jäi alakehast halvatuks. Nüüd on mees juba võimeline käima, aga kolme kilomeetri järel "lähevad põlved pehmeks".
