• Aurumootori naasmine

    Võti autotööstuse tulevikku võib peituda selle minevikus. Vähemalt nii usub San Diego autodisainer Bruce Crower, kes leiutas hübriidse aurumootori. Mootoris pritsitakse silindrisse vett, saastunud aurust tekib energia. Ühe galloni bensiiniga sõidab selline mootor 40 protsenti rohkem.

  • Raudtee-auto

    JR Hokkaido Railway Company katsetas Jaapanis kaherežiimset sõidukit Dual Mode Vehicle (DMV). Seal, kus lõpevad raudteerööpad, tõmmatakse autol kümne sekundiga terasrattad üles ja sõit jätkub maanteel.

  • Reaktiivlennuk-auto

    Autotootja Saab on pöördunud oma juurte poole. Kunagi lennukiinseneride poolt loodud firma disainis reaktiivlennukitelt malli võttes uue kahekohalise ideeauto Saab Aero X. Auto salongi ronitakse nagu lennuki kokpitti. Bioetanoolil töötava V6-mootoriga auto armatuuril näeb 3D-graafikat, mis kuulutab tavaliste juhi "numbrilaudade" lõppu.

  • Suruõhuauto

    Elektriautod on eilne päev. Prantsuse firma MDI lõi käed India suurima autotootjaga Tata Motors, et hakata tootma suruõhul töötavaid üliökonoomseid sõidukeid. Ainus, mis nendest autodest eraldub, on jahedam ja puhtam õhk. 2009. aastal ilmavalgust nägevasse autosse on sisse ehitatud õhukompressor, mille saab laadida mõne minutiga.

  • Iseseisev auto

    Enamiku keskkonnasäästlike autode probleem on see, et neid tuleb regulaarselt varustada vesinik- või etanoolkütusega. Kolmekohaline Venturi Eclectic sõidab aga puhtalt tuule- ja päikeseenergial. Päikesepaneelid katusel ja tuuleturbiin annab lisajõudu. Kui sellest ei piisa, võib auto elektrivõrgust viie tunniga "täis laadida".

  • Pakikäru-auto

    USAs Massachusettsi tehnoloogia­instituudis (MIT) on Eesti arhitekti ja disaineri Andres Sevtsuki osavõtul välja töötatud ökonoomne elektriauto, mille saab ruumisäästlikult parkida nagu pagasikäru ning jätta linna mis tahes "jaama". 1,5 meetri pikkune kahekohaline auto sõidab kiirusega kuni 90 km/h ning on saadaval 2011. aastast.

Kosmos


  • Kosmoses tankiv rakett

    Tanklat avakosmosest naljalt ei leia. Küll aga leidub mitmel planeedil ja kuul küllaldaselt metaani. NASA tahab seda ära kasutada ning leiutab metaani kasutavat raketti. Tulevikus saavad kosmosesondid muutuda kergemaks, sest võtavad pardale vähem kütust. Ning tangivad vajaduse korral "poolel teel", just nagu kõik teised, kes pikki maid reisivad.

  • Mugavam kosmoseülikond

    MITi aeronautikaprofessori Daya Newmani hinnangul vajavad NASA astronaudid uusi kostüüme. Ta leiutas uue ja mugavama elastsetest polümeeridest skafandri Bio-Suit, mis on liikuvam ja kus rõhu all pole mitte skafandri sisemus, vaid rõhk mõjub otse nahale. Praegustest kobakatest skafandritest on see leiutis palju kergem ning võetakse kasutusele 2016. aastast.

  • 50 000 korda soodsam kosmoseteleskoop

    Hubble'i-sarnased kosmoseteleskoobid on väga teravad ja täpsed, kuid ka väga kallid. Firma Lucky Camera arendab tavalist maapealset kosmoseteleskoopi, mis haarab kinni kuni 20 objektist sekundis, sorteerib parimad neist välja j a teeb pildi, mis on Hubble&am p;r squo;i omast teravam. Sellise teleskoobi hind on 50 000 korda Hubble'ist soodsam.

Õiguskord


  • USA võmmidel uus "mänguasi"

    Tagaajamised suurtel kiirustel sobivad Hollywoodi filmidesse. Kuid päriselus on need äärmiselt ohtlikud. USAs kinnitatakse sel aastal politseiautode iluvõredele laserseade, mis suunab põgenevale autole kiire ning võimaldab GPSi abil selle asukoha paremini kaardistada.

  • Taskulamp-relv

    Pärast seda, kui elektrišokiaparaat Taser oli tapnud mitu inimest, tuli pättide taba­miseks välja mõelda midagi sama tõhu­sat, ent ohutumat. USA ametivõimud leiu­ta­sid taskulambilaadse seadme. Kui selle valgus­vihk inimesele näkku suunata, pimestab see teda ja muudab ta uimaseks.

Meelelahutus


  • Koodisalvestaja

    Igasugused tele- ja raadiomõõdikud, millega uuringufirmad kanalite ja saadete vaadatavust-kuulatavust mõõdavad, võib nüüd ära unustada. Firma Arbitron lõi kaasaskantava seadme, mis salvestab ülekannete audiosignaalides peituvaid koode ja mõõdab automaatselt, milliseid kanaleid tarbitakse.

  • Subtiitri-prillid
    Madridi Carlos III ülikooli teadlased leiutasid kuulmispuudega inimestele mõeldud prillid, millel on parema läätse juures pisike ekraan. Samal ajal kui teles jookseb film, jõuab tekst saatja kaudu ekraanile.

  • Digitaalne 3D

    Tänu 3D-tehnoloogia arengule on Robert Zemeckise film "Beowulf" digitaalses 3D-formaadis. Analoog-3D ei võimaldanud piisavalt hästi kahte objekti omavahel suhestada ning see eksitas vaatajat. Uus digitaalne 3D jätab mulje, et oled ise otse sündmuste keskel, Beowulfi mõõga otsas.

Elu


  • Tuhandedollarine jalgpallikiiver

    Kiiver HITS jälgib sama moodi nagu autode turvapatjade tehnoloogia inimese peale mõjuvaid lööke, nende suundi ja tugevusi. Andmed laetakse kiivrist arvutisse ja arst otsustab nende põhjal, kas jalgpallur vajab meditsiinilist kontrolli ning kas tal võib olla ajupõrutus.

  • Raamatuautomaat

    Kohviautomaadist saab lihtsa vaevaga tassi cap­puccino't. Nüüd on aga leiu­tatud automaat, kust saab sama lihtsalt tellimuse peale raamatu. Espresso Book Machine'i nime kandev automaat trükib kolme minutiga 300-leheküljelise värviliste kaantega raamatu ning selle eest tuleb maksta vaid mõni dollar. Automaat ise maksab 50 000 dollarit, kuid võib muuta terved raamatukogud pisikesteks raamatupoodideks, kust saab lugemist osta sama lihtsalt kui tassi kohvi.

  • Äratuspadi

    Enamik inimesi vihkab oma äratuskella. Seetõttu leiutasid Eoin McNally ja Ian Walton padja, mille sisse on paigutatud valgust kiirgavad dioodid. Umbes 40 minutit enne äratust hakkab programmeeritav padi vaikselt heledamaks muutuma, simuleerides nii loomulikku päikesetõusu. See võimaldab inimesele stabiilsemat ööpäevarütmi ja annab talle parema enesetunde kogu päevaks.

Mood


  • Riided, mis näitavad tuju

    Stiil, mida kannad, ei näita mitte ainult sinu maitset, vaid ka tuju. Philipsi SKIN Probes kasutab rõiva kandja meeleolu edastamiseks biomeetrilisi sensoreid ja valgustust. Modelli seljas olev kleit muudab vastavalt tema tujule värvi.

  • Virtuaalne abimees riidepoes

    Lähed riidepoodi, proovid midagi selga, aga vajad kedagi, kes ütleks, kas see sulle sobib või ei. IconNicholson leiutas süsteemi Social Retailing, mis võimaldab saata poes endast video oma sõpradele ning kiired hinnangud vastu saada. Samuti võid riideid nii-öelda virtuaalselt selga proovida - spetsiaalne peegel näitab, kas need sulle sobiksid või mitte.

  • Kergesti eemaldatav tätoveering

    Kuna tätoveeringud on väga populaarsed, oli vaja meetodit, kuidas neid turvaliselt eemaldada. Iga viies tätoveeringu omanik ütleb, et kahetseb enese tätoveerimist. Seetõttu on tätoveerimiseks kasutusele võetud plastiga pinnatud biolagunev pigment Freedom-2, mis on kergesti eemaldatav.

Keskkond


  • Kadunud nafta uus elu

    Firma Global Resource Corporationi juht Frank Pringle arendab tehnoloogiat, mis võimaldab põlevkivist, rehvidest ja isegi plastpudelitest toorainet - naftat - tagasi "välja võtta".

  • Kõikvõimas mikroob

    Bacillus pasteurii on ääretult kasulik bakter. Teadlased on avastanud, et selle abil saab muuta liivast maapinda tasaseks ja tugevaks. Bakter imendub pinnasesse ning tekitab kaltsiiti, tsementeerides mulda ja muutes pinnase tugevaks kui liivakivi.

  • Magus elekter

    Patarei, mis töötab suhkrul - kõlab üsna loodussõbralikult. Sony lõi bio­patarei, mis tekitab elektroode glükoosil põhinevatest ensüümidest. Elektroodide liikumisel vabaneb elektrienergia. Neljast 50millivatisest biopatareist piisab MP3-mängija toiteks.

  • Korduvkasutatav trükipaber

    Müüt "paberivaba kontori" võimalikkusest on paljude arvates purunenud. Xeroxi instituudi teadur Paul Smith leiutas trükipaberi, millelt saab teksti kustutada. Paberi sees on materjal, mis vahetab valguse käes värvi. Tekst, mis trükitakse paberile tindivaba printeriga, kustub 24 tunniga. Nii saab sama paberit kasutada uuesti ja uuesti.

  • Elavhõbedatuhast tellised

    Igal aastal jätavad söeelektrijaamad maha miljoneid tonne elavhõbedalisandiga tuhka. Henry Liu avastas, et sellest tuhast saab toota keskkonnasõbralikke telliseid. Tellised säästavad energiat ning testid näitavad, et nad isegi imevad õhust elavhõbedat.

  • Tiibeti lumeäri

    Aprillis paiskas Tiibeti meteoroloogiabüroo Nagqu rohumaade kohal pilvedesse hõbejodiidi osakesi. Teadlased lootsid, et see tekitab aurusid, mis omakorda toovad kaasa kunstliku lumesaju. Paar tundi hiljem oligi maas 1,3sentimeetrine lumevaip.

Arvutid

  • "Painduv" reaalsus

    Kujutle mobiiltelefoni, mille võid kokku rullida nagu paberilehe. Või arvutiekraani, mille võid ümber sõrme keerata. Just nii saab teha LG Philipsi ja Sony leiutatud displeiga. Ülimalt õhukeses ekraanis on orgaanilised valgusdioodid, mis näitavad 16,7 miljonit värvi. Ehkki painduvaid ekraane on varemgi nähtud, paistab uustulnuk silma kvaliteedi ja vastupidavusega.

  • Uus mikrokiip

    Sama suure mikrokiibi aina võimsamaks ja võimsamaks tegemine on Inteli inseneride igapäevatöö. Ja nad on sellega taas hakkama saanud, luues uue 45nanomeetrise protsessori.

  • Juhtmet a laadija

    Juhtmevabast tehnoloogiast rääkides meenub inimestele eelkõige andmeside. Nüüd on leiutatud aga juhtmevaba laadija. Aseta WildChargeri laadimispadjale oma telefon või muu elektroonikavidin ja selle akud laetakse sama kiiresti, kui seda suudavad juhtmega seina küljes olevad laadijad.

  • Laptop hinnaga 150 dollarit

    See pole küll väga võimas arvuti, kuid aitab maailma päästa. MITi laboratooriumis on teadlased Nicholas Negroponte algatusel loonud lihtsa sülearvuti XO Laptop, millel on päikesevalgusetundlik ning lastesõbralik ekraan ja mis hinna poolest sobib hästi arengumaadesse.

  • Painutatav optiline kaabel

    Fiiberoptilise kaabli puhul on tähtis, et see kulgeks võimalikult otse. Vaid nii säilitab kaablit läbiv signaal tugevuse. Kortermajadesse on sellist kaablit raske paigaldada. Firma Corning's ClearCurve paigaldas õrna kaabli ümber kaitsva reissi, mis võimaldab kaablit signaali kvaliteeti rikkumata painutada ja põimida.

  • Virtuaalne jalutuskäik

    Google Maps' Street View näitab veebis dünaamilisi panoraame New Yorgist, San Franciscost, Chicagost ja veel umbes tosinast linnast. Sisesta ainult aadress ja saad linnades teha virtuaalse jalutuskäigu ning vaadata, kuidas linn tegelikult välja näeb.

Meditsiin

  • Skisofreenilised hiired

    Johns Hopkinsi teadlased on loonud uue hiireliigi, mis näitab oma käitumisega välja skisofreenia sümptomeid. Hiired ilmutavad küll vaid selle tõve pehmemat vormi, kuid aitavad kaasa tõve tekkeilmingute uurimisel.

  • Kunstlikult muudetud veregrupp

    Taani teadlased uurivad võimalusi paljunõutud null-veregrupi vere kunstlikuks loomiseks, kasutades selleks bakterite abi. Teadlastel õnnestus bakterite abil eemaldada A-, B- ja AB-veregruppidest neile iseloomulikud suhkrumolekulid. Veel ei ole õnnestunud bakterite abil nimetatud veregruppidest elimineerida Rh-valke. Kui aga meetod osutub edukaks, vähendab see oluliselt karjuvat nõudlust null-veregrupi vere järele.

  • "Iseelustav" kinnas

    Paljud inimesed satuvad kimbatusse, kui peavad kunstlikku hingamist tegema: kui tihedalt ja kui kõvasti tuleks rinnakorvile vajutada. McMasteri ülikooli tudengid on leiutanud sensorite ja kiipidega varustatud kinda, mis mõõdab protsessi ja vajaduse korral "juhendab" kunstliku hingamise tegemisel.

  • Arukas protees

    Kui tavalisi jalaproteese on üsna väsitav ja ebamugav kanda, siis uus PowerFoot One on varustatud patareitoitel töötavate vedrudega, mis lükkavad kandjat edasi ning jätavad talle loomulikuma tunde. Proteesi, mille leiutas MITi professor Hugh Herr, on sisse ehitatud mikroprotsessorid, mis tunnevad ära kallakud, astmed ja ebatasasused.

  • Vähirakud kontrolli alla

    Rinnavähki põdenud inimesed teavad, et kasvajarakke ei eemalda täielikult üksi ravi. Nüüd on Amsterdamis tegutsev firma Agendia leiutanud aparaadi, mis monitoorib vähirakkude tegevust ja annab vastuse nende võimaliku leviku kohta.

Arhitektuur


  • Digitaalne veepaviljon

    Mõned näevad veejoas lihtsalt vett. Teised, nagu näiteks eestlane Andres Sevtsuk ja teised MITi teadurid, aga ehitusmaterjali, arvutidispleid võ ; ; ; ; ; ;i koguni mõlemat. Järgmisel Expo-näitusel Zaragozas tutvustab MIT digitaalset veepaviljoni, mille seinad on omamoodi veekardinad. Vett väljastavad arvuti juhitavad erilised pihustid, mis vormivad vedeliku sõnadeks ning mustriteks.

  • Õhku juhtiv maja

    18korruseline föderaalmaja San Franciscos näib lihtne, kuid see mulje on petlik. Arvuti abil juhib fassaad majas töötavate inimesteni ehtsat päikesesevalgust ja värsket õhku. Maja energiakulu on sarnaste teiste hoonetega võrreldes üliväike.