Tarmo Põkka päästab majanduse!
“Mu eesmärk on kaardistada ettevõtted, kes usuvad positiivsetesse muutustesse ega kurda majandustulemuste pärast. Ja ma tahan eratarbijale mõista anda, et arukas tarbimine on hea ning aluseks majanduskasvule,” võtab Tarmo Põkka kokku oma projekti 2010.ee idee ning vaatab laialt naeratades mulle otse silma.
Optimismi ja siirast maailmaparanduslikku entusiasmi, millega noor Peep Vain oma ideest räägib, on hämmastav vaadata. Seda kohtab nii harva, et mõjub peaaegu tulnuklikult.
Oma kodulehele, mille ta on loonud null krooni, heade inimeste ja ettevõtete abiga, müüb Tarmo firmadele reklaamiruudukesi. Umbes nii, nagu 2005. aastal lõi maailma meedias laineid Briti noormees Alex Tew, kes andis oma kodulehel milliondollarhomepage.com ühe piksli jagu pinda ära ühe dollari eest. Ja pani kiiresti oma esimese miljoni tasku.
Tarmo kodulehele joonistatud Eesti kaardil on hind kallim – ühe ruudukese eest tuleb välja käia 2010 krooni. Tänaseks on ta suutnud ära müüa 35 ruutu reklaampinda!
Aga muidugi, Tarmo on Maaülikooli finantsjuhtimise õpingute ajal kahel suvel USAs müünud edukalt ukselt uksele käies raamatuid, nii et selle kogemuse pealt oleks ta ilmselt võimeline inimestele maha müüma ka nende endi emad.
Ent erinevalt Alexist ei soovi Tarmo kogutud raha iseenda tarbeks kulutada, vaid panustab eesmärgiks võetud 400 000 krooni Eesti majanduse elavdamiseks selle uuesti ringlusesse paiskamisega.
Kogutud rahaga kavatseb ta korraldada järgmisi uskumatutena tunduvaid häpeninge:
a) rahasadusid Tallinnas ja Pärnu rannas, kus jagab inimestele kätte kokku 300 000 krooni sularaha;
b) vinged reklaamkampaaniad, kus ta selgitab sisetarbimise kasvatamise olulisust ning kus tutvustab optimistliku hoiakuga ettevõtteid ja näitab, kuidas nemad on masu seljatanud;
c) 2010 projektiga liitunud firmade kogemuste baasil konverentsi Tartus, mille kuulajaskonnale jagatakse samuti välja 100 000 krooni.
Tarmo alustab tarbimise kasvatamise võluvitsaefekti ettekannet, silmad põlemas ja naeratus pidevalt suul. “Vaadates majanduse loogikat, siis iga kroon, mis majandusse viia, toodab juurde väärtust ja rohkem inimesi saab tööd. Eelmise aasta SKT oli suurusjärgus 215 miljardit krooni. Sellest viis protsenti on üle 10 miljardi krooni. Äripäev tegi 2009. aastal arvutuse, kuidas sisetarbimist kasvatada: kui iga eestlane suurendaks nädalas 100 krooni võrra oma tarbimist, tähendaks see 5,2 miljardit krooni kaupade ja teenuste tarbimise tõusu. Kas see on umbes sama suur summa kui eelmise aasta riigieelarve puudujääk? Okei, meil oleks viis miljardit olemas ja kui teine viis miljardit tuleks ekspordist, saamegi 10 miljardit! Viis protsenti majanduskasvu ei ole utoopia!”
Aga mille eest tarbida, kui raha ei ole? Tarmo teatab, et “ega raha pole maailmast ära kadunud! Eraisikutel on tänase seisuga umbes 62,2 miljardi krooni eest hoiuseid. Järelikult on raha, mille eest tarbida. Kui see raha tarbimisse lükata, teeb see peaaegu pool eelmise aasta SKTst! Aga no see on sulaselge utoopia,” naerab Tarmo. Muide, oktoobris koondati noormees turismifirma müügijuhi töökohalt, mis on suunanud teda südamelähedaste ettevõtmistega tegelema – lisaks 2010 projektile korraldab ta koos sõpradega seiklusreise. Ja ta soovitab ka teistel töötuks jäänutel “mitte roosamannat ootama jääda, et äkki midagi tuleb. Peab ise aktiivselt uusi lahendusi otsima!”
Ent isegi kui majanduse “virk püstisirgumine” piirduks tänavu kas või zombi ellu ärkamisega, on Tarmo positiivsete inimeste programm “lõpetada vingumine masu teemal ja muuta inimestes ja terves Eesti ühiskonnas negatiivset ja pessimistlikku hoiakut” vahva suhtumine.
