Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) professor Mart Kull tunneb vaieldamatut heameelt, et “valitsused tulevad ja lähevad, aga ülikooli märk on nelja sajandi pikkune traditsioon”. See on viide praegusele Tallinna meditsiinielule, kus polikliinikuid suletakse ja arste koondatakse. 

Mullu Mustamäe haigla (praegune Põhja-Eesti Regionaalhaigla – PERH) sisehaiguste kliiniku juhataja kohalt Tartusse kardioloogiakliiniku juhatajaks siirdunud Jaan Eha toonitab, et arstil pole praegu kusagil parem töötada kui Tartus kliinikumis. “See on vaieldamatult Eesti parim haigla ja parim koht südamehaiguste ravimiseks.”

Plastikakirurg Ilmar Amjärv, kel varasem veresoontekirurgi kogemus ja viis aastat staaži plastikakirurgina, siirdus Tartusse kolm aastat tagasi. “Tartus on ainuke plastikakirurgia osakond,” põhjendab Amjärv oma töökohavahetust. Ruumi oli, sest Tartus plastikakirurgiaga tegelnud Olavi Vasar oli lahkunud Tallinnasse. Omal ajal sensatsiooni tekitanud operatsiooni käigus siirdas ta pöidlast ilma jäänud mehele tema enda varba. Nüüd töötab Vasar Keila südamekliinikus. Amjärv on Tartus juurutanud naise rinda taastava operatsiooni.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) infojuht Kristjan Hamburg pole nõus, et arstid kipuvad Tartusse. Viimase aasta jooksul on Tartust PERHi saabunud üheksa tohtrit, vastu on antud kaks. Loomulikult on ka arstikohtade arv piirkondade suurust arvestades erinev. Kuid silma torkavad tegijad tohtrid.

“Zaporožets ja Mercedes on mõlemad autod. Nii on ka arstidega,” ütleb Kull. Tema sõnul võib arst töötada kus iganes, järjest enam hakkab maksma tohtri nimi. “Ülikooli kliiniku arstide juures käivad patsiendid ka pelgalt nime pärast,” on Kull veendunud. See olevat ka pikkade järjekordade üks põhjusi.

Suundumus tundub süvenevat. Nii Kull kui ka Eha annavad mõista, et kutsuvad enda juurde teisigi nimekaid.