Uurijad peavad tõenäoliseks, et välimised kivid toodi kohale Wales'ist ning kividest moodustise tõeline eesmärk oli püha paiga ja palverännaku sihtpunktina inimeste ravimine.

Sellele oletusele lisavad kaalu faktid, et suur osa Stonehenge'st leitud säilmetest kuuluvad inimestele, kelle luustik polnud ühel või teisel kujul täiesti terve. Lisaks on tänapäeva tehnoloogiad võimaldanud teha kindlaks, et paljud neist inimestest olid pärit kaugetest piirkondadest, mis vihjab samuti, et pikk reis võidi ette võtta lootuses üleloomulikule tervenemisele.

Arheoloogid tuvastasid 1990ndatel, et välimised sambad on pärit aastatest 2550 e.Kr. Seni on täpsemate andmete kogumine osutunud võimatuks.

Seekordseid väljakaevamisi rahastab briti meediagigant BBC, kes filmib samas ka materjali vastavasisulise programmi jaoks.