Juhib: Heidi Vilu ütleb, et ideaalis võiks inimesed käia nädalavahetuse jooksul mitmes muuseumis. Vallo Kruuser / Eesti Ekspress

Selgituskaardid kivinäidiste all on hallid, käsikirjalised, eesti- ja venekeelse tekstiga. Ainult silt “Eesti esimene mudakümblusravila ehitati 1824. aastal Saaremaal” hakkab silma juba kaugelt.

Tallinnas Laial tänaval asuva Eesti Loodusmuuseumi geoloogiasaali väljapanek on paarkümmend aastat vana.

Selle ees seisab muuseumi uus juhataja Heidi Vilu (30) ja räägib – “sihtgruppidest”, “tuntuse tõstmisest”, “paremast kommunikeerimisest”.

Preili Vilu, mida te mulle siin giidina näitaksite?

Kindlasti ma ei tahaks olla teie giid. Ma ei hiilgaks praegu geoloogialoenguga. Selleks on meil spetsiaalne inimene. Oma valdkonna spetsialist. (Vilu vaatab hämaravõitu ruumis ringi. Ja mina vaatan, et ta kannaks rahulikult välja Raja Teele dublandi rolli filmis "Kevade”.) Eks me tunnistame isegi, et ekspositsioon on veidi ajale jalgu jäänud.

Mis siis teha?

Minu peas on suhteliselt konkreetne plaan – mida üldse teha siin muuseumis –, aga ma ei tahaks sellest väga rääkida. Ei tahaks suhelda oma töötajatega meedia kaudu. (Äkilise sisendusjõuga) Mulle meeldib pildis olla töötulemuste, mitte plaanidega. Kutsuksin teid tagasi poole aasta pärast.

Aga nüüd hakatakse pahandama, et peidate ennast lihtsalt kabinetti ära. Peaksite ikka midagi ütlema.

Olen kõigile ajakirjanikele olnud vastutulelik. Poleemikat on nii palju ja minu arvamust pole küsitud...

Just – kuidas kogu see tõrelemine teile tundub?

Kui ma seda oleks osanud ette näha, oleks kolm korda mõelnud enne kandideerimist. Inimene, kes on noor ja natuke heledama juuksevärviga, on Eestis nagu kurjategija. Ei kujutata ette, et hariduse ja juhikogemusega inimene võib reaalselt ka hakkama saada.

Eelmise direktori valimisel oli komisjonis ka muuseuminõunik. Äkki oleks sellisel puhul ka nüüd kära vähem?

Ma ei teadnud seda. Aga millegipärast ei usu.

Mida te siin siiski plaanite?

Olen natuke maksimalist ja perfektsionist. Et sellest raudselt peab saama üks parimaid muuseume Eestis. Madalamat latti ma ei tahaks endale seada.

Ekspositsioone tahan uuendada. Ja hästi oluline on kommunikeerida, mis siin toimub. Seda annab oluliselt parandada. Ja üks minu kindel suund on keskkonnahoid. Laste loodushariduses on see väga oluline.

Kuidas teil siin uute kolleegidega suhted on?

On jäänud mulje, et mind oodati suure vaenuga ja kõik tahavad minust lahti saada. See ei ole nii. Tegime suure koosoleku, arvan, et esimesed hirmud ja eelarvamused said maha võetud. Usun, et tõestan ennast, kui ma saan natuke aega.

Mis teid üldse kandideerima tõmbas?

Mul on loodusteaduslik haridus Tartu ülikoolist. Loodus on eluaeg olnud väga südamelähedane. Nägin, et vastan kandideerimisnõuetele. Oman juhtimiskogemust. Leidsin, et mul on kõik eeldused siin hakkama saada – kuigi samal ajal oli ka teisi pakkumisi.

Mis need olid?

Finantssektor.

Liigume teisele korrusele. Väljapanek Eesti soodest ja sisevetest on muuseumi uusim – kuue aasta vanune.

Preili Vilu, ikkagi – siin on mõned linnud. Milline teile endale...

Võiksin teha ekskursiooni, kui ennast ette valmistaksin. Praegu ma seda tõesti teinud ei ole. Ma austan väga professionaalsust. Mina usun, et suudan hästi juhtida seda muuseumi.

Nüüd jääb ju mulje, et olete loodusmuuseumi juhataja, aga ei taha üldse ise loodusest rääkida.

Ma olen õppinud ülikoolis ladinakeelseid liiginimetusi ja teinud eksameid – aga ma ei ole lektor. Tunnistangi seda.

Ekskursioonideks on meil teised, täiesti suurepärased spetsialistid.

Te siis pigem administreerite muuseumi?

Kindlasti ei ole mina Loodusmuuseumis administraator. Mina näen juhi rolli üldisemalt. Ta peab olema eelkõige inimeste juhtija. Muuseumil on oma erijooned, oma seadus . Aga juhtimise mõttes ta ei ole totaalselt teistest erinev asutus.

Mis on loodusmuuseumis praegu eriti väärtuslik?

Tegelikult kõik kollektsioonid. Putukakogu – 100 000 putukat – on Eesti-suuruse riigi jaoks tõeliselt imetlusväärne! Aga pigem tekitab probleeme olmepool. Kuidas säilitada neid nii, et midagi ei juhtuks. Häiresüsteemid...

Haridusministeeriumi ekspert, akadeemik Dimitri Kaljo pakkus, et teadlastele olulisemad kogud tuleks ehk mujale paigutada.

See avaldus ehmatas mind. Minu meelest polnud see hea toon.

Kuidas Loodusmuuseumi külastajate arv uuesti üles saada?

Ma olen esimest nädalat tööl. Aga kindlasti on plaanis natuke teist stiili üritusi – loengusarjad näiteks. Aleksei Turovski ja Mati Kaal tuleksid rääkima. Nad on hästi head kõnelejad, see on peamine. Tõenäoliselt külastajad ei otsi siit süvateadust.

Tulite Loodusmuuseumi väljastpoolt, annab see mingi eelise?

Ma tõesti tahaksin uut vaatenurka sisse tuua. Siinsamas kõrval on Linnateater. Kas teatrijuht, kes on end aastakümneid tõestanud näitlejana, oleks parem, võrreldes teatrijuhiga, kes ei ole näitleja?

Mina ütlen, et teater ei saa olema selle tõttu kehvem!

Kolmas korrus. Eesti metsad ja niidud. “Kui me oleksime siin nüüd korraks nagu metsas...” alustan ma jälle.

Heidi Vilu soovitab tungivalt osaleda sügisestel linnuvaatlustel Vilsandil.Segadus Loodusmuuseumis

Heidi Vilu sai Loodusmuuseumi juhiks avalikul konkursil. “Komisjon otsustas esitada Jaanus Kuke Loodusmuuseumi direktori ametikohale. Asjaolude ilmnemisel, mis takistavad temaga töölepingu sõlmimist, esitada direktori ametikohale teisena sobivaks kandidaadiks Heidi Vilu,” teatas Pavel Ivanov keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Loodusmuuseumi töötajad, aga ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskollektsioonide eksperdid pidasid äpardunuks nii valimiskomisjoni kui ka kandidaadile esitatud nõudeid, kus erialane pädevus jäeti kahe silma vahele.

Heidi Vilul on keskkonnatehnoloogia bakalaureuse kraad Tartu ülikoolist, varem töötas ta peamiselt kommunikatsiooni valdkonnas. Minister Keit Pentusele meeldis tema "avatud ja külastajasõbralik” nägemus muuseumist.

Loodusmuuseumi direktori ametiaeg on viis aastat. Kokkulepe brutopalga osas on Heidi Vilu sõnul 27 000 krooni (1725 €).