Varemgi sageli USAs maletanud Jaan Ehlvest on seekord võtnud nõuks pikalt sinna paigale jääda. Ameerikasse sõitis ta juba mullu märtsis ja seejärel pole teda kodumaal nähtud.
Kahel korral (1987. ja 1989. a) Eesti parimaks sportlaseks tunnistatud Ehlvest mängib praegu palju, saavutus omaette on esikoht (ja 3550 $) Philadelphias World Openil - maailma suurimal lahtisel turniiril. Suurmeister on sisse seadnud sellise elurütmi, et nädalavahetusel võtab osa mõnest USAs või lähedastel saartel (näiteks Curaçaol, Reykjavíkis, Santo Domingos) korraldatavast võistlusest, teisipäeviti aga mängib New Yorgi meistrite turniiril nn New York Masters.
See on Marshalli maleklubi läbiviidav neljavooruline Šveitsi süsteemis turniir, millest saavad osa võtta ainult suurmeistrid ja meistrid. Neid turniire hakati korraldama märtsis 2002 ja selle nädala teisipäeval toimunu oli järjekorras juba 89. Seekord Jaanil küll puhast esikohta võita ei õnnestunud, ent ühtekokku on ta võidetud 3763 dollariga võistluse rahaedetabelis viiendal kohal. Juhib Piiterist Iisraeli siirdunud suurmeister Leonid Judassin 9012 dollariga.
New Yorgi Eesti Majja on Ehlvest asutanud Balti Malekeskuse (The Baltic Chess Center), kus soovijatel võimalik muuhulgas saada malealast koolitust. Asjast huvitatud võivad uurida keskuse kodulehekülge - http://www.balticchesscenter.com.
Pildiallkiri:
Jaan Ehlvest läinudnädalasel NYM turniiril, kus võitis kõik neli partiid ja 310 dollarit.
Koerakasvataja väike võit
Pärnumaa koerakasvatajal Dina Kornal ja teistel väikeloomaomanikel, kelle lemmikud on viimasel ajal kahtlasel asjaoludel haigeks jäänud ja surnud, on põhjust pisutki leevendust tunda.
Üks Läti sõltumatu labor leidis Korna koerad tapnud ECO toidust pestitsiide. Mürkkemikaale, mida kasutatakse sageli toiduainetetööstuses kahjurite tõrjumiseks ning mis suuremas koguses organismi sattumisel võivad olla eluohtlikud. Detsembris surid Korna koerakasvatuses kuus kallist tõukoera – neli Shetlandi lambakoera ja kaks Papiljoni.
Rohkem kui kolmkümmend aastat koeri kasvatanud Korna osutas kohe, et loomade surma põhjus võib olla Säästumarketist ostetud Eco kanalihaga kuivtoit. Ent toitu analüüsinud Tallinna veterinaar- ja toidulaboratoorium ECOst koertele eluohtlikke aineid ei leidnud. Kaubandusfirma Kesko Foods, kellele kuulub Säästumarketite kett, pani kahtlase toidu lettidele tagasi.
Mõni teine oleks sellise asjade käigu peale pisut patja nutnud ja käega löönud. Jõuad sa siis suure kontserni vastu võidelda. “Vale oleks öelda, et ma solvusin, ma olin täiesti šokeeritud sellise laheduse peale,” räägib kogenud koerakasvataja. Dina Korna saatis oma Lätis elava tütrega kahtlase ECO uurimiseks Riiga laborisse. “Põhimõtte pärast, ma tahan, et poes ei müüdaks mürgist toitu,” ütleb ta.
Riiast saadud uurimistulemused andis koerakasvataja üle politseile.
Ohustatud munakahur margile
Eesti linnukasvatajate selts tähistab tänavu oma 85. aastapäeva. Linnukasvatajate unistus on, et sel puhul võiks ainulaadsest eesti vutist trükkida postmargi.
Eesti vutt on aretatud jaapani ja vaaraovuttidest 1988. aastal. Eesti vutte elab praegu kahes farmis Tartumaal, Äksis ja Matjamal, kokku ca 8000 lindu.
Tõu üks aretajaid, põllumajandusülikooli professor Harald Tikk kiidab eesti vuti haiguskindlust ja produktiivsust.
Vutt muneb aastas 280–300 muna. See vutimuna, mida me poest ostame, kaalub 13–13,5 grammi. Iga muna on erimoodi kirju, aga maitse on neil ühesugune, võrreldes kanamunaga mahedam. Munakahuriks hüütud eesti vutt on üks meie kolmest ohustatud loomatõust, kelle kasvatamiseks riik maksab alates 2001. aastast toetust aastas 200 000 – 400 000 krooni.
Lisaks kuuluvad Eesti ohustatud tõugude nimekirja maatõugu veis ja eesti hobune, nendegi edendamiseks on olemas riiklik programm.
Tagasi platsil
Novembri alguses EMT juhi kohalt lahkunud Peep Aaviksoo (47) loobus ühe Kesk-Euroopa firma ahvatlevast tööpakkumisest ning asub hoopis Toivo Ninnase asemel Tallinna abilinnapeaks.
Üle kahe kuu, mil Aaviksoo asus nn tippjuhtide varumeestepingil, oli tal aega rahulikult mõelda, mida edaspidi peale hakata. “Ma tõsiselt kaalusin seda, mis mind huvitaks ja innustaks. Töö peab olema huvitav ja põnev, et tahaks iga hommik minna. EMT oli täpselt selline koht.”
Pakkumisi oli mitmeid. Tuttavad Eestis tegid pakkumisi umbes sellisel moel, et “Peep, sina seda kindlasti ei taha, aga ehk tead kedagi soovitada?”. Tõsisem ettepanek tuli ühelt Kesk-Euroopa mobiilsideoperaatorilt, kes kutsus Aaviksood juhtima Ida-Euroopa regiooni. “Kui oleksin noorem, oleksin kindlasti läinud. Teeniks kindlasti rohkem raha ja saaks ennast teostada.”
Abilinnapea 25 000kroonine ametipalk jääb alla nii välismaistele pakkumistele kui ka tema varasemale teenistusele. Aaviksoo väidab, et teatud eluperioodil tõusevad esiplaanile muud väärtused, näiteks patriotism. Aaviksoo annab mõista, et asemeeri post on poliitikuteel alles algus.
