Tehispäike jääb hiljaks

Hiigelsuur rahvusvaheline eksperiment, mis võiks anda inimkonnale uue, küllusliku ja puhta energiaallika, läheb arvatust kallimaks ja võtab kavandatust rohkem aega.

Kui Euroopa Liit, USA, Venemaa ja teised osalised kolme aasta eest käed lõid ja pärast pikki vaidlusi kokku leppisid, et katseline tuumasünteesireaktor ITER ehitatakse Lõuna-Prantsusmaale Marseille’ lähedale Cadarache’i, planeeriti valmimisaastaks 2016. Nüüd on ekspertidele selge, et tegelikult kulub kuni kolm aastat rohkem.

Kui esialgu leiti, et seadeldise saab valmis teha viie miljardi euroga, siis nüüd on asjatundjate komisjon välja rehkendanud, et 1,2 kuni 1,6 miljardit eurot läheb ikkagi veel tarvis.

Eksperdid esitavad lisaeelarve ja uue ajakava tuleval nädalal Jaapanis kokku tulevale ITERi nõukogule, osalisriikide valitsusi esindavale kogule. Pessimistid kardavad, et see kallinemine ja venimine ei jää viimaseks. USA tuumasünteesipoliitika ekspert Stephen Dean ütleb ajakirjas Nature, et tema hinnangul võib ITERi maksumus enne lõplikku valmimist üldkokkuvõttes ka kahekordistuda.

ITERi eesmärk on järele proovida, kas tuumasüntees on ikka majanduslikult ja tehniliselt mõistlik energiaallikas. Masin hakkab energiat tootma samamoodi nagu Päike ja teised tähed: vesiniku tuumad pannakse kujuteldamatult tugeva kuumuse käes omavahel ühinema, nii et neist moodustub heelium. Tänu põnevatele füüsikanähtustele vabaneb seejuures palju energiat. Kui ettevõtmist saadab edu, avanebki energianäljasele maailmale uus energiaallikas.

Pooldajate sõnul on tuumasünteesil palju häid külgi ja peaaegu mitte ühtki halba: kütus on odav, kasvuhoonegaase ei teki. Põhimõtteliselt on protsess täiesti saastevaba, ehkki praktiliselt kardetakse, et selles võib valla pääseda ülienergilisi aineosakesi, mis võivad ümbritsevaid materjale radioaktiveerida. Aga igal juhul on tuumasüntees (väikeste tuumade kokku liitmine) midagi täiesti muud kui tuumade lõhustamine (suurte tuumade lagundamine), millel põhineb praeguste tuumaelektrijaamade töö.

Väiksemate mõõtmetega tuumasünteesi-katseseadmeid on maailmas palju ehitatud, aga ITER on esimene, millest loodetakse kätte saada rohkem energiat, kui kulub selle käigushoidmiseks.

Kui ITERi kavad 2005. aastal kokku lepiti, eeldati 30 aasta peale kuluvat 10 miljardit eurot, sellest pool ehitusele. Ehitus peaks vältama 10 aastat ja siis on seadet kavas kasutada 20 aastat. See hinnang rajanes aga seadme esialgsel projektil. Nüüd on teadlased ja insenerid masina konstruktsiooni üksipulgi üle vaadanud. Selgunud on, et kuuma plasma kontrolli all hoidmiseks läheb senistele lisaks vaja veel suuri ja tugevaid magneteid. Ka ei olnud ITERi rajatised algul mõeldud maavärinakindlatena; nüüd on see kavas. Lisakulutusi toob ka Hiina ja India suhteliselt äsjane juurdetulek asjaosaliste sekka.

Dean ennustab, et uus eelarve kiidetakse lõppude lõpuks kindlasti heaks: ”ITER on hakanud elama oma iseseisvat elu. Polegi peaaegu enam tähtis, kui palju ta maksab või milleks ta üldse on mõeldud.”