Tehissüda kogub tuure
Seni on seadeldist katsetatud veel üksnes loomadel, aga südamemeistrid on tulvil lootust, et nende kätetöö päästab tulevikus inimelusid ja vähendab vajadust doonorsüdamete järele.
Kehasse siiratavaid tehissüdameid on Ameerika Ühendriikides juba varemgi loodud, töö käib selles suunas ka Jaapani ja Lõuna-Korea laborites.
Kuid prantslaste süda on siiski esimene, mis oskab patsiendi vajadustest ise aru saada ja neile sobilikult reageerida. Läinud nädalal Pariisis avalikult esitletud süda on toodetud Euroopa kosmose- ja aeronautikakompanii EADS tütarfirmas nimega Carmat. Lennukitootja Airbus on sama kompanii teine tütarfirma.
"Lennukis ja inimkehas toimib see tehnika enamvähem ühel ja samal põhimõttel," ütles Carmat' tootmisjuht Patrick Coulombier uudisteagentuurile AP. Samasugused tillukesed sensorid, mis lennukis mõõdavad õhurõhku ja lennukõrgust, mõõdavad tehissüdames näiteks vererõhku ja pumpamisliigutuste kiirust.
Seade oskab kiiresti reageerida, kui patsiendi vereringet tuleb hoogustada või veidi pidurdada. Maksma läheb see umbes 2,3 miljonit Eesti krooni. Seni kõige täiuslikum tehissüda, mida toodab USA firma Abiomed, maksab kolme miljoni ringis.
Abiomed ei lase ennast, vähemalt sõnades, prantslaste saavutusest väga häirida. "Meie tehissüdameid on juba patsientidele siiratud. Need on saanud ka föderaalse toidu- ja ravimiameti heakskiidu," teatas Abiomedi avalikkussuhtleja Aimee Maillett. Ta kinnitas ka, et tema firma süda on pikendanud patsientide elu keskmiselt viie kuu võrra.
Sellest, millised on täpsemalt Jaapanis ja Lõuna-Koreas arendatavad tehissüdamed, on vähe teada, sest sealsed uurimisrühmad ei ole oma tulemusi laialt avalikustanud.
Senised tehissüdamed ei ole olnud võimelised tuksumistempot patsiendi vajaduste järgi automaatselt kohandama. Prantsuse süda on päris südame moodi ka selle poolest, et temaski on kaks pumpa, millest üks suunab verd kopsudesse ja teine ülejäänud kehasse. Vanemates tehissüdametes on pumpi olnud vaid üks.
Uut südant on järele proovitud lammastel, kellest mõnd on sellega elada lastud kuni kuus kuud. Võib-olla oleksid lambad kauemgi elanud, aga teadlased ei olnud pikemaid eksperimente kavandanud. Katsetes uuriti südame ja organismi vastastikust kohanemist mitmesugustes olukordades, näiteks juhul, kui lamba kehaline aktiivsus järsult suurenes ja tema koed vajasid kiiresti rohkem verd.
Prantslaste tehissüda on valmistatud looduslikest materjalidest, sealhulgas näiteks sea kudedest, millest inimestele on varemgi südameklappe meisterdatud. Niisuguste materjalidega kohaneb organism kergemini kui tehislikumatega.
Prantsuse arstid loodavad inimkatseid alustada lähema kahe aasta jooksul. Esimesena siiratakse tehissüda väga raskete infarktijuhtumitega patsientidele, aga hiljem ehk ka juba järjest kergemate kahjustustega haigetele.
