Tehnoloogia vallutab igapäevaelu

Järgmised 20 aastat toovad meieni laialt kasutatavad virtuaalsed keskkonnad, kõikjal toimiva interneti ja inimesega loomulikul moel suhtlevad seadmed. Seda juhul, kui HP ennustus peab paika.

HP Personal Systemsi asepresident ja tehnoloogiajuht Phil McKinney avalikustas mõne kuu eest HP nägemuse sellest, kuidas tehnoloogia muudab meie elu järgmise paarikümne aasta jooksul.

2010
2010. aastaks peaks leidma aset nn meediakogemuse koondumine, millele lisab vürtsi asukohapõhise info kasutamine. Näitena toob McKinney HP Mediascapesi tehnoloogia, mille eesmärk on arendada meediatarkvara platvorm, mis seob digitaalse ja pärismaailma.

HP arendab seda tehnoloogiat juba praegu ning on ka teinud esimesed katsetused. Mullu sügisel katsetas HP interaktiivset ekskursioon-mängu Londoni Toweris. Lossi külastajatele laenutati asukoha määramise seadmega varustatud pihuarvutid, mis tõid nendeni eri ruumide ajaloo ja info omaaegsete kuulsuste kohta, kes pidid seal vangipõlve veetma. Mängu käigus oli külastajate ülesanne aidata vangidel põgeneda, kusjuures infosüsteem andis neile teada ka valvurite asukoha, et vältida põgenemiskatse nurjumist.

HP on avanud keskkonna www.mscapers.com, mille abil saab igaüks luua uusi asukohapõhiseid teenuseid Windows Mobile’i kasutavate pihuarvutite omanikele.
2010. aastaks tarbib enamik arenenud maailmast mobiilset lairibaühendust, interneti kasutamisel ei olda enam sõltuv asukohast.

2015
Selleks ajaks on üleilmastumise tõttu oluliselt laienenud virtuaalne koostöö ning inimesed peavad üha enam kohtumisi virtuaalmaailmas. Asukoha tähtsus väheneb pidevalt ja edastatav info ei sõltu enam kasutatavast sidekanalist.

Selleks ajaks elab suur osa inimestest nn tarkades majades, milles olevad seadmed suudavad omavahel suhelda. Esimesi nutikaid maju näeme juba ka Eestis – selles numbris kirjutab Toivo Tänavsuu näiteks Tallinnas Juurdeveo tänaval asuvast targast majast.

Personaalarvuti on selleks ajaks oluliselt uuenenud ning näeme mitmesuguseid monofunktsionaal­seid seadmeid, mis leiavad rakendust tervishoius, suhtlemisel, meelelahutuses, äris ja rahaasjade korraldamisel.

2020
2020. aastaks on virtuaalsed keskkonnad muutunud äärmiselt populaarseteks ning lihtsasti kasutatavateks. Inimesed eelistavad neid oma vajadustele kohandatud keskkondi sageli nii äri- kui ka erasuhtluses pärismaailmas aset leidvatele kohtumistele.

Samuti jõuab kätte digitaalse informatsiooni õitseng ning selle tarbimine ei sõltu enam asukohast ega kasutatavast seadmest: kogu info on kättesaadav siis, kui tarbija soovib, ja kasutatav nende seadmetega, mis hetkel inimesel käepärast. Kõikjal toimivad nn silmusvõrgud (mesh network), mille puhul võrgustiku moodustavad omavahel otseühendusega seotud seadmed. WiMaxi kiirete andmesidevõrkudega saad automaatselt ühenduse enamikus läänemaailma tihedamini asustatud kohtades.

Inimesed eelistavad multifunktsionaalsetele neid seadmeid, mis tulevad toime ühe-kahe asjaga, kuid teevad seda hästi. Nii kannabki inimene tavaliselt kaasas kolme-nelja vidinat.

“Multifunktsionaalsete seadmete probleem on selles, et pead mingi toimingu arvelt kompromisse tegema,” sõnab McKinney – näiteks praegused pihuarvutid on väga nigelad telefonid ning mobiiltelefonidesse paigaldatud kaamerate kvaliteeti ei saa võrrelda fotoaparaatide omaga.

2025
2025. aastaks saavad virtuaalsed võrgustikud seadusliku staatuse: tegemist on n-ö virtuaalühiskondadega, milles kehtivad oma seadused inimeste õiguste, kohustuste ja privaatsuse reguleerimiseks. Selleks ajaks muutub HP hinnangul inimese virtuaalne asukoht füüsilisest asukohast tähtsamaks.

Kätte jõuab digitaalse meelelahutuse kuldaeg – saab mängudega aega viita, filme vaadata või muusikat kuulata sõltumata ajast, asukohast ja ümbritsevast keskkonnast, sest kõikjal on olemas meelelahutuse edastamist võimaldav infrastruktuur.

Suurem osa kaasaskantavaist ning tööl ja kodus olevaist seadmetest on kognitiivsed ning suudavad mõista nii inimese käitumisharjumusi kui ka arvestada hetkel saadaval oleva võrguressursiga. Enamiku seadmetega saab inimene suhelda kõne ja liigutuste abil ega vaja enam klaviatuuri ja hiirt.

 

Info maht kasvab plahvatuslikult

Järgmise nelja aastaga kasvab maailmas info maht üle kuue korra, vahendas EMC tellitud uuringut analüüsifirma IDC vanemanalüütik Nils Molin.
Suurem osa eratarbijate infomahu kasvust tuleb digipildistamise arvelt. Molini sõnul kahekordistub nelja aasta jooksul kaameraga varustatud mobiiltelefonide ja digifotoaparaatide arv ning see toob kaasa fotode arvu nelja-viiekordse kasvu. Lähiaastail lisandub sellele veel plahvatuslikult suurenev digitaalvideote salvestamine, juba praegu kasvab kiiresti valvekaamerate pildi talletamise vajadus. “Valvesüsteemide salvestusnõudlus kasvab mõne aasta jooksul kümme korda,” sõnas Molin.
Samuti kasvatavad infomahtu lühikeseks ajaks talletatavad telefonikõned ja digitelevisiooni programm.
Samal ajal kasvavad plahvatuslikult ettevõtete andmebaasid. IDC prognoosib 2010. aastaks pangaülekannete viiekordset kasvu.
“Asi läheb veel hullemaks, sest lähiaastail lisandub palju kõikvõimalike sensorite ja kiipide infot,” lausus Molin.
Nii kasvab info maht maailmas nelja aastaga 161 eksabaidilt (veidi üle miljardi gigabaidi) 988 eksabaidini. Seega suureneb info hulk saadaval olevast salvestuspinnast kiiremini ning kriitiline hetk, mil infot on salvetuspinnast rohkem, jõuab kätte juba tuleval aastal. Probleemi leevendab see, et osa andmeid talletatakse ajutiselt ning mitmed ettevõtted – nagu näiteks EMC – töötavad välja üha nutikamaid arhiveerimistehnoloogiaid.